Filmianalüüs "Expendables" (0)

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Tertia sotsiaal
PALGAMÕRVARID
Filmianalüüs
Juhendaja : Liina Käär
Pärnu 2012

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
1. FILMIANALÜÜS 4
1.1. Filmi sisu lühiülevaade 4
1.2. Sotsiaalsed faktid 5
1.3 Ühiskond 6
1.4 Kultuurilised komponendid 6
1.5 Sotsialiseerumine 7
1.6 Hälbekäitumine 8
1.7 Perekond 10
1.8 Religioon 11
1.9 Majandus 11
2.0 Võim 12
KOKKUVÕTE 13

SISSEJUHATUS

Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. „Palgasõdurid“ liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka „kõigi aegade mehisemaks filmiks “, sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Režissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA’s, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit.
Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitleme filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest.

1. FILMIANALÜÜS

1.1. Filmi sisu lühiülevaade

Barney Ross on palgasõdur, kellele ei ole ükski ülesanne võõras. Koos oma kaaslastega saavad nad väga raske ülesande, kuid palganumbrid on suured ning tehinguga nõustutakse. Mehed saadetakse Lõuna-Ameerika linna Vilenasse, kus on võimu haaranud julm diktaator , kes peab tähtsaks vaid suuri rahasummasid. Palgasõdurid kohtavad saarel kaunist naist, kes on nende vaheisik ning tutvustab neile saart . Juba esimesel uurimisel segavad neid sõdurid, kes neile kallale tungivad . Palgasõduritele pole see aga mingi probleem ning vastased kõrvaldatakse. Mehed tekitavad saarel kaose ning põgenevad. Barney Ross aga armus tollesse naisesse, seega ei kuulanud ta teiste hoiatusi ning tahtis Vilenasse tagasi sõita. Sõpra aidatakse hädas ning koos asutakse taas teele. Plaani järgi tungitakse paleesse, paigaldatakse pomme, luuratakse ning kui kõik on valmis, õhatakse maja ning toimub suur võitlus heade ja halbade vahel. Naine suudetakse päästa ning diktaator tapetakse . Palgasõdurid saavad rõõmsalt kodulinna tagasi lennata ning oma suure rahahulga raiskamist planeerima hakata.

1.2. Sotsiaalsed faktid

Sotsiaalseid fakte kajastub filmis kõikjal. Kõik palgasõdurid said omavahel hästi läbi, käidi koos baarides ning pidudel. Nad moodustasid omalaadse pundi. Samuti kuulusid kõik mootorratturite sekka. Kõigil olid olemas oma uhked tsiklid, millega linna peal tiirutada. See näitas seda, et majanduslikult neil probleeme polnud. Oma tööülesannetega teenisid nad suuri summasid ning tavalist palgatööd nad tegema ei pidanudki.
Väärtused võrreldes tavakodanikega olid meestel üsna erinevad. Oma pundis peeti tähtsaks kaklusoskusi, head sihtimisvõimet ning külma närvi. Nende kehad olid kaetud tätoveeringutega, mis mõnele inimesele võis paista kohatu ning hirmuäratav. Erinevalt tavakodanikest ei hoolinud mehed sülearvutitest ning uutest vidinatest. Neile läksid korda uhked mootorrattad ja muud sõidukid.
Palgasõduritel ei olnud perekonda. Viibiti rohkem sõprade seltsis ning oma töö tõttu, oli perekonda ka üsna raske luua. Vaid ühel meestest oli armuke . Kuid tööülesandeid täites ning hiljem koju naise juurde minnes, nägi ta uksel seistes võõrast meest. Ka selles kultuuris oli see tabu , et naine pettis oma meest. Mees hoiatas, et naine ei käiks läbi selliste sellidega, kuid jutt läks naisel kõrvust mööda. Hiljem, kui palgasõdur oma armukest nägi, oli naise silm sinine. Uus mees oli kasutanud vägivalda, mis kuulus samuti tabude hulka. Palgasõdur otsustas kätte maksta ning kasutas vägivalda nii võõra mehe kui ka tema sõprade peal.
Samuti tegelesid palgasõdurid seaduste rikkumisega. Nad ei olnud politseiga kooskõlas ning oma ülesannetel tapsid nad sadu inimesi. Tänapäeval on tapmine kriminaalsus, kuid nemad tegid seda küll headel eesmärkidel, kuid sellegi poolest oli see seadusega keelustatud. Seega tegelesid mehed seaduste vastu, et ühiskonnas korda luua, teisi aidata ning endale raha sisse tuua.

1.3 Ühiskond

Tegevus algab tänapäevases Ameerika ühiskonnas, kus kõik on tavapärane. Edasi aga liigutakse Vilena saarele . Tundub, nagu oleks ajast tagasi rännatud, sest seal on valitsemas diktaator, kes mõtleb vaid oma võimule. Inimeste elujärg on väga halb. Tänaval proovitakse oma kasvatatud kaupu maha müüa ning nende eest raha teenida. Sõdurid käivad tänavatel ning kui midagi ei meeldi, siis laamendavad ning peksavad kogu krempli laiali. Inimesed elavad üleüldises hirmus homse päeva ees. Proovitakse võimalikult vähe silma paista ning elada oma rahulikku elu.

1.4 Kultuurilised komponendid

Üldiselt on tegemist tavalise Ameerika kultuuriga , kuid motomehi võib pidada ka eraldi subkultuuriks, kes koos linnas ringi sõidavad ning aega veedavad. Motomeestest veel alamasse subkultuuri võisid kuuluda palgasõdurid ise, moodustades palgasõdurite subkultuuri. Nende eluolud olid teistest kardinaalsed erinevad, sest neil polnud perekonda, nad olid valmis tapma ning ohtudesse sööstma.
Samuti tegelesid palgasõdurid erinevate rituaalidega. Nad kogunesid pubides või garaažides ning korraldasid näiteks noaviske võistlusi, kus pidi noolte asemel nugadega märklauda loopima. Mida täpsemalt visati, seda populaarsemaks saadi.
Palgasõduritel olid ka omad väärtused. Inimesed, kes nendega koos töötada tahtsid, pidid olema tugevad, osavad ning täpsed. Valmis minema ülesandeid täitma ilma viivitusteta. Kuid eriti hinnatigi just võitlemisoskust, sest see oli selle töö juures kõik tähtsam.
Vilena saarele lennates tekivad ka kultuuri konfliktid. Ameeriklased on harjunud demokraatia ning vabadusega. Saarel aga valitses diktaator. Seega ei läinud see palgasõdurite tavakspidamistega kokku ning osaliselt raha pärast, kuid ka tahtest külainimesi aidata, otsustatigi saarel kord majja lüüa.

1.5 Sotsialiseerumine

Enamus sotsialiseerumisest on meestel toimunud just Ameerikas. Seal on nad üles kasvanud ning hariduse saanud. Arvatavasti just erinevatest sõja- ning seiklusfilmidest omandanud oma huvi taolise töö vastu, kus saab halbu inimesi tappa ning häid aidata. Ühtegi uustulnukat nende punti küll ei võetud, kuid vähesel määral toimus kogu filmis sotsialiseerumist siiski.
Palgasõdurite seltskonnas oli üks tugev ning üsna suure kondiga mees, kees võis vastased väikese vaevaga põrmustada. Kuid teda ei hinnatud nii väga kui teisi, sest näiteks filmi alguseks tahtid ta üles puua piraate ning seda lihtsalt enda lõbuks. Teised mehed ei lubanud tal seda teha, kuna see oleks vaid rüvetamine. Seepeale ta solvus ning otsustas asuda vastaste poole. Toimus resotsialieerumine. Ta loobus kõigist palgasõdurite hüvedest ning oma sõpruskonnast ning elukohast. Ta läks Vilena saarele ning hakkas koostööd tegema sealse diktaatoriga, reetes neile palgasõdurite asukoha ning erinevaid tegevusi ja nippe. Tänu temale oleks palgasõdurite seltskond peaaegu hukkasaanud, kuna nende maja ees korraldati varitsus ning neid taheti tappa.
Teine resotsialiseerumine toimus olukorras kui sama reetur võitles ise oma vanade sõpradega. Ta oli juba ühte neist võitmas, kuni sai kuuli otse õlga. Palgasõdurid aitasid teda ning reetur otsustas oma kaaslaste juurde tagasi pöörduda. Taaskord pidi ta loobuma kogu kultuurist, elukohast ning kommetest ning pöörduma kunagise elu juurde tagasi. Seega toimus filmi jooksul juba ühe inimesega kaks resotsialiseerumist.
Samuti toimus resotsialiseerumine Vilena saarel endal. Alguses oli sealne diktaator lahke ningabivalmis valitseja. Kuid kui saarele tuli rikas ning mõjuvõimas ärimees ning pakkus diktaatorile suuri summasid, et ta hakkaks oma rahvast terroriseerima, siis nõustus ta sellega vaid raha nimel. Diktaator pidi loobuma kõikidest oma vanadest lahketest harjumustest ja kommetest ning harjuma uue karmi ning julma valitsemisega.
Sotsialiseerumisagentideks võib saarel pidada sõdureid, kes seal ringi patrullisid. Kui muidu said inimesed vabalt oma toimetustega tegeleda, siis sõdureid nähes peideti end kohe majadesse ning prooviti kaup võimalikult kiiresti tänavatelt kokku korjata. Sõdurid seega mõjutasid inimeste käitumist.
Soltsialiseerumine toimus ka palgasõdurite endaga. Vilena saarele minnes pidid nad maskeeruma loodusuurijateks, et passikontrollist läbi saada. Nii õppisid nad kõigepealt tundma sealset ühiskonda, korda ning tõekspidamisi. Nägid inimeste eluolu ning tegemisi. Palgasõdurid omandasid sealse kultuuri ning õppisid hindama oma kultuuri häid külgi võrreldes sealsega.
Peale saare päästmist tuli kogu külaelanikel desotsialiseeruda. Enam ei pidanud nad olema hirmul suure diktaatori ning sõdurite ees. Saadi vabalt tänavatel jalutaa, kaubelda ning aega veeta. Loobuti oma varasemast rollist ning staatusest alandliku inimesena. Elanikud said juurde enesekindlust ning nüüd võis saar hakata taas raha tootma , uusi ehitisi rajama ning tulevik tundus helge . Lõpuks oli võimalik ka turistide pääs saarele.

1.6 Hälbekäitumine

Hälbekäitumist oli filmis üsna palju. Juba esimeses episoodis, kus meeskond oli vabastamas pantvange ja paratamatult puhkes tulistamine , tahtis Gunner terroristi üles puua. Teised ei lubanud, sest tegu ei oleks olnud professionaalidele kohase käitumisega ja oleks olnud barbaarne. Sellele samale mehele heideti korduvalt ka ette sõltuvust narkootikumidest ning vaimset ebapüsivust, mis tihtipeale tipnes liigse vägivallaga ja mõtlematute tegudega.
Tegelikult võib kogu filmi võtta hälbekäitumise musternäidisena, kuna seal on tegu palgamõrvaritega, seesugune töö ei ole üldse seaduslik, sest nende ülesandeks on võtta kelletki tellimuse tõttu elu. Kuigi filmis üritatakse jätta muljet, et nad on siiski head, kes peamiselt võitlevad terroristidega, on kellegi tapmine siiski ühiskonnas halvakspandav.
Ka selle rühma hetke vastane, üks diktaatorlike omadustega kindral ning tema koostöö partner kasutavad vahendeid, mis pole kaugeltki normaalsed. Kindral on võtnud saare elanikelt vabaduse ning nad peavad hirmus elama. Neid võidaks väga vabalt piinata ja hukata, mis paljude jaoks on kujutlematu, et seesugune omavoli tohib toimuda. Selle kindrali ameerika partner, kes kindralile maksab tegeleb mingi narkootilise aine kasvatamisega , lisaks kasutab ta selleks sunniviisilist tööjõudu, ühes episoodis ta laseb ka ühe töölise, kes väidetavalt oli varastanud maha, et kartust suurendada.. Kumbki neist ei ole tavalises ühiskonnas aksepteeritavad ning liigituvad hälbekäitumise alla, sellised sündmused toimuvad võimu koondumise teatud isikugrupile.
Filmis oli ka koht, kus Lee Christmas läheb oma tüdruksõbra juurde ning avastab, et too petab teda. Suhtes üldjuhul oodatakse , et ei oleks mingeid kõrvalsuhteid, seekord jätab ta reageerimata ja lahkub. Kui ta teist korda oma tüdrukut külastab, avastab ta, et tolle näol on sinikas ilmselge rusikajäljega. Naise peksmine on väga vale tegevus ning karistatav. Selle peale otsib ta tema naist peksnud mehe üles ning tänu eriväljeõppele annab nii talle kui ka ta sõpradele peksa. Vaatamata sellele, et naisepeksja oli sellist karistust väärt, ei ole siiski normaalne lahendada probleeme omakohtuga, kaoks igasugune seaduse austamine.
Palgamõrtsukate grupi mõtlemisviis on paljudes stseenides väärastunud- näiteks arutlevad nad, mis kuulid inimesi kõige paremini õhivad. Sellest tulenevalt on nende jutud pea alati natukene kummalised ja jõhkrad.
Kui meeskonnal on filmi lõpu poole ülesanne täidetud ja nad niisama koos nugasid märklauda loobivad, otsustab Christmas, et ta läheb vaikselt märklauast võimalikult kaugele ning viskab siis märki. Kuigi ta tabab otseloomulikult täpselt, oli noa visketrajektoor siiski teiste peade kohalt ning seega on tegu väga ohtliku ässamismeetodiga.

1.7 Perekond

Antud filmis esineb kolme perekonda, mis on vägagi karmi taustaga. Esimeseks võib pidada palgamõrtsukate meeskonda ning üht endist liiget, kes veel koos nendega aega veedab. Nad on kui vennad, teevad üksteise kulul nalja , on sarnaste huvidega . Samas teevad nad väga head meeskonna tööd ning tunnevad ühiste saavutuste üle rõõmu. Kuna nad on palju koos, usaldavad nad üksteist hästi. Ametist lähtuvalt on nad karmid mehed. Nende suhe on küll vaba, ent paljusid isiklikke asju ei taha osad jagada ning palju on sellel teemal ka salatsemist, näiteks tahab Yin Yang raha juurde, kuna soovib oma poega saata paremasse kooli, ent keegi ei tea kas tal üldse ongi perekonda ja ta ei ütle ka.
Lisaks võib perekonnaks pidada saare kindral Garzat ja tema tütar Sandrat, nende perekond on nõrkade sidemetega, sest tütar moodustab isale peamist opositsiooni ja aitab ka meeskonda kui kontaktisik. Kuigi ameerika partner James Munroe tahab, et tüdruk tapetaks, ent kindral ütleb, et perekonnaliiget ei tapeta ning lubab ta vaid vangistada. Ta isa on tegelikult üksikvanem, sest ema on surnud, ent nende suhtumine on üksteisse halb.
Kolmandaks perekonnaks võib pidada Christmasi ja tema tüdrukut, kes küll näevad üksteist harva ning kellel on omavahel palju probleeme, on vaatamata kõigele koos. Christmas on oma tüdrukule väga lojaalne ning austab teda väga, isegi pärast petmist saavad nad siiski kokku. Christmas rõhub üsna traditsioonilistele pererollidele- ehk mees toob koju palga ning kaitseb peret ning naine on kodus ning ootab meest.

1.8 Religioon

Filmis esineb religiooniga seonduvat küll üsna vähe, ent siiski. Näiteks on üks episood kirikus. Mingitel põhjustel tahab tööpakkuja kahele kandidaadile pakkumist teha just kirikus. Kuna ta ei taha öelda kes ta on, palub ta end kutsuda ka härra Kirikuks. Ehk siis religiooni valdkonnas on eelkõige kristlust tuvastada.
Ühe lennukireisi ajal on näha kuidas rühma pealik Barney Ross paneb endale sõrmust sõrme, kuna tegu on huvitava välimusega, justlkui muudaks kedagi veel vägevamaks, tahab Yang seda näha, selgub , et tegu on Rossi õnnesõrmusega. Ross usub, et see aitab teda, ehk siis omab mingit väge, maagiat. Seda sama sõrmust ka pärast kirutakse, kui nad on raskes olukorras, et see ei olnud neid aidanud.

1.9 Majandus

Filmis kajastatakse vaid kuritegeliku, mitteametliku nn ümbrikupalgaga tööd. Teenusteks saab lugeda seda, kui Tool teeb Barney Rossile tätoveeringu. Ning ka seda, et palgamõrtsukad pakuvad, kellegi kõrvaldamist. Lisaks, kindral pakub oma sõjaväega abi James Munroele, et ta saaks tegeleda narkokasvatusega. Samas tootmise alla käib kindlasti saareelanike narkokasvatus. Jaotust näeb stseenis, kus näitab saare turuelu.

2.0 Võim

Eelkõige on näha võimu saarel, kus kindral Garza omavolitseb. Ta teeb seal kõike mida soovib, kuna tema käsutuses on armee - tal on füüsiline võim inimeste üle, sest relvajõule ei julge inimesed vastu hakata, vastuhakkajad tapetakse.
Kuigi kindralil on palju võimu, siis on ka tema mõjutatav, nimelt on ta lasknud saarele narkootikumidega tegutseja Munroe, kes saab endale kontrolli külaelanike üle kuna ta maksab kindralile üsna suure summa raha.
Ka palgamõrtsukate tiimis on jaotatud võim. Kuigi nad saavad kõik võrdse osa rahast, on nende liidriks siiski Barney Ross, kuna tema kaudu saavad nad tööd ning tema koostab plaanid, temale kuuletutakse.

KOKKUVÕTE

Antud film oli analüüsimiseks üsna hea, kuna see polnud väga nn psühhofilm, kus kõike on raske jälgida ning millest isegi lõpuks ei pruugi midagi aru saada. Selle filmi tegi eriliseks see, et kogu teos üritati valmistada võimalikult tough-guy võtmes, näitlejad olid väga tuntud action-filmide tegelased ning väga mehelikud. Palju näidati ka nende uskumatut jõudu ja osavust.
Sellest filmist analüüsiks vajaminevaid jooni leida oli küllaltki hõlbus ning ka põnev, kuna põhirõhk kätkes võitlusel ning ülejäänu tegevustest jäeti üsna inimühiskonnale loomulik pilt. Seesuguseid töid tehes näeb filmis kohati ka vähemtähtsamaid kohti põnevamana.