Butterfly Effect (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtlusosakond
LIBLIKAEFEKT
Filmianalüüs
Juhendaja : Liina Käär
Pärnu 2012
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. FILMIANALÜÜS. 4
1.1. Filmi sisu lühiülevaade 4
1.2. Sotsiaalsed faktid 5
1.3 Ühiskond 6
1.4 Kultuurilised komponendid 6
1.5 Sotsialiseerimine 7
1.6 Hälbekäitumine 8
1.7 Sotsiaalsed institutsioonid 10
1.8 Majandus 11
1.9 Haridus 12
Kokkuvõte 13

Sissejuhatus

Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/ Thriller . Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA’s , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit.
Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest.

1. FILMIANALÜÜS.

1.1. Filmi sisu lühiülevaade

Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus , juhtus midagi halba. Arsti soovitusel hakkas ta sellest vabanemiseks päevikut pidama ning ajapikku mäluaugud kadusid . Lugedes nüüd tudengina üht lapsepõlves peetud päevikutest, leiab Evan end korraga minevikust. Järeldades, et see oli võimalik tänu päevikule, otsustab ta minna ajas tagasi, et muuta asjade käiku. Kuid iga kord olevikku naastes leiab poiss, et tema tegudel on ettearvamatud ja katastroofilised tagajärjed.

1.2. Sotsiaalsed faktid

Sotsiaalseid fakte on antud filmis erinevaid kuna filmi ülesehitus on omalaadne ja jagatud episoodideks kus reaalsus on muutunud. Peategelase lapseea sotsiaalsed faktid on elu ühe töötava vanemaga (emaga) kes töötab haiglas med-õena, isa viibib vaimses raviasutuses. Elatakse tüüpilises ameerikalikus eramajade rajoonis , kasutuses olev sõiduk on päevinäinud ja patuga pooleks sõitev vanaraud.
Majanduslik elujärg on alla keskmise kuid üle vaesuspiiri. Argipäevadel viibib Evan lasteaias/ koolieelses haridusasutuses ning vabadel päevadel oma lapsepõlve sõbra isaga, nende elukohas. Evan, Kayleigh ja Tommy on kolm sõpra neljaliikmelisest pundist.
Kayleigh ja Tommy on vend ja õde, Tommy puhul esineb hälbekäitumist ja sotsialiseerumisraskusi, nimelt on tal kalduvus inimesi terroriseerida ning temas on välja kujunemas tugevad sadistlikud kalduvused. Sellised hälbekäitumised on tingitud Kayleighi ja Tommy isa mr. Miller hälbekäitumisest mis avaldub tema perverssest soovist filmida lastepornot.
Evanil esineb terviseprobleem , nimelt tekivad tal mäluaugud, ta ei mäleta mingeid lühikesi episoode oma tegemistest. Pärast õnnetust kus neljaliikmelise pundi ohtlik nali võtab reaalsed ja traagilised tagajärjed, muutub pundi neljanda liikme Lenny elu, tema psühholoogias toimub oluline pööre, ta satub esialgu šokki kuid ei taastu sellest täielikult kunagi.
Hiljem kui Evan on üliõpilane elab ta esialgu ühikas koos gooti stiili esindava toakaaslasega. Evan on eeskujulik õpilane, kuid kui ta esimest korda reaalsust muudab, on ta n.ö korbivend kes on ülbikust oma korbi eestvedaja. Neil on Kayleighiga õnnelik ja vabameelne suhe. Pärast Kayleighi venna tapmist, satub Evan vanglasse, mis on täiesti omaette maailm ja kehtivad hoopis teised reeglid. Sotsiaalse faktina võiks sealt esile tuua kiskja saaklooma efekti, kus tugevamad domineerivad nõrgemaid.

1.3 Ühiskond

Tegevus toimub tänapäeval ja tüüpilises ameerikalikus ühiskonnas. Evan elab esialgu koos emaga eramajade rajoonis ning hiljem kooli ühiselamus. Esimeses muudetud reaalsuses elab ta korporatsioonis millel on eraldi maja ning mis moodustab omamoodi väikese ühiskonna. Vanglas on primitiivsem piirkond kus toimib kiskjalik hierarhia , on dominandid/ kiskjad kui ka terroriseeritavad/saakloomad.

1.4 Kultuurilised komponendid

Filmis võib rituaaliks lugeda kui Evan on ülikoolis ning peale pikka perioodi ilma mäluaukudeta, lähevad nad toakaaslasega seda välja tähistama. Väljas tähistades tekib ka etnotsentrismi ning ksenofoobiat kirjeldav olukord kus n.ö korbivennad pilkavad Evani toakaaslast kes on gooti stiili esindaja ning tulenevalt nende käitumisest võib selgelt välja lugeda, et nad hindavad enda kultuuri kõrgemalt.
Tavana võib välja tuua Evani teismeea episoodi, kus nende pundis oli tavaks suitsetamine, suitsetasid kõik, et keegi ei kaebaks kellegi peale ja kõik kannaksid vahele jäädes süüd võrdselt, omamoodi toimiski see kamba tavana.
Ülikoolis oli rituaaliks võtta korporatsiooni vastu noor,i niiöelda rebaseid, kes siis pidid läbi käima pika katsumuste raja ennem kui neid aktsepteeriti kui osa õpilaskorporatsioonist.
Omad tavad on ka vanglas, nagu näiteks uusasuka vaimne ja füüsiline terroriseerimine ning tema koha kierarhilises struktuuris määramine, seda muidugi vastavalt katsealuse reageeringule, vastupanuvõimele ja enesekehtestamisoskusele.

1.5 Sotsialiseerimine

Evani sotsialiseerumine toimub esialgselt ema ja lasteaia läbi, filmis on lõik kus Evan on joonistanud pildi mis ei ole normaalne ega eakohane temavanusele lapsele. Teda õpetatakse, et sellised joonistused on valed. Elukoht ja rajoon tingivad tavalise keskmise ameerikaliku perekonna arengutendentsi.
Suured mõjutajad lapsepõlves on sõbrad, kus Tommy oma järjest enam sadistlike mõtete ja kommetega neid järjest suurematesse pahandustesse kaasosalisteks meelitab. Veidi hiljem tekivad Kayleigh ja Evani vahel tugevamad tunded, kui Tommy sellest teada saab, hakkab ta ülejäänud kolme kiusama ja terroriseerima. Kayleighi sotsialiseerumine ühiskonda toimub läbi sadistist venna ning sadistlike kalduvustega isast (mr. Miller).
Pärast mõningaid probleemseid vahejuhtumeid otsustab Evani ema oma poja aina suurematest sehkeldustest ning probleemidest eraldada ning müüb oma maja seal rajoonis ning nad kolivad. Ülikoolieaks on Evanist saanud tavaline korralik ühiskonna kodanik, keda ümbritsevad kaasüliõpilased.
Minnes tagasi oma lapsepõlvelinna selgub , et Kayleighi elu pole nii roosiline olnud, tüdrukust on sirgunud neiu kes töötab kohalikus väikeses toitlustusasutuses ning omab alaväärsuskompleksi, pideva ebainimliku käitumise tulemusena. Kayleigh on mandunud ning loobunud proovimast, ennast ümbritsevast keskkonnast välja aidata ja paremat elu minna otsima . See on ka koht kus Evan otsustab reaalsust muuta.
Esimeses muudetud reaalsuses on nad Kayleighiga koos ülikoolis ja samas korporatsioonis haridust omandamas, nad elavad luksuslikus korbi ühikas ja on populaarsed tegelased kaasüliõpilaste seas, neil on vabameelne suhe. Probleem tekib siis kui pildile tekib Tommy, kes oli vahepeal vanglas olnud, läbi õnnetu juhuse Evan tapab Tommy ning satub vanglasse. Vanglamüüride vahel on elukorraldus ja reeglid teised kui vabas maailmas ning Evan peab resotsialiseeruma, et nendes tingimustes ellu jääda.
Teises muudetud reaalsuses tapab Lenny nende lapsepõlves, olles meeltesegaduses, Tommy. Sealt areneb teine sotsialiseerumise käik. Lenny sotsialiseerumine piirdub psüühilise ravi, vaimuhaigla ning tugeva rahustikuuri all. Evan on taas üliõpilane ning siirdub Kayleighit otsima. Selgub, et Kayleighi elu on kujunenud mööda elu raskemat poolt kogedes. Elu ilma vennata ja koos perverdist ning sadistist isaga on neiust teinud narkomaani ning prostituudi.
Taaskord muudab Evan reaalsust, lootes päästa Kayleighi elu allakäigust ja kannatustest. Seekord üritab ta lapsepõlves eemaldada dünamiiti postkastist kuid jääb hiljaks . Uues reaalsuses on Kayleigh õnnelik ning koos Lennyga, Evan kaotas plahvatuse tagajärjel oma käed ja jalad ning on sunnitud oma ülejäänud elu ratastoolis veetma, taaskord tekib olukord kus Evanil on vaja resotsialiseeruda ning oma uue elutingimustega kohaneda. Tommy päästis plahvatusest naise ja lapse ning sai läbi selle kohalikuks kangelaseks. Tommyst sai süvausklik ning inimeste abistaja. Kui Evan oli peaaegu kujunenud olukorraga leppinud selgus, et sedakorda on suurimaks kannatajaks tema ema, kes peale tema invaliidistumist hakkas suitsetama ja põdes viimases staadiumis kopsuvähki.
Viimases reaalsuse muutumises satub noore Kayleighi kätte dünamiit ja ta sureb plahvatuse tagajärjel. Evanis on saanud täiskohaga vaimuhaigla asunik.

1.6 Hälbekäitumine

Hälbekäitumist esines filmis korduvalt. Esimene hälbekäitumuslik situatsioon mis kerkib esile on lasteaias kus Evan on joonistanud võika pildi inimeste tapmisest, kasvataja reageering on sellele tõsine ja tauniv, kui kasvataja pilti Evani emale näitab reageerib ka viimane sellele murega ja negatiivselt. Kui Evanilt küsiti, et miks ta sellise pildi joonistas, ei suuda ta selle joonistamist, ega ka põhjust miks selline pilt, meenutada.
Hälbekäitumuslik olukord kerkib esile ka siis kui Evan saab üle pika aja kokku oma isaga, kes on ravil vaimuhaiglas. Nende vestluse jooksul tekib Evanil mäluauk ning kui ta uuesti reaalsusesse naaseb üritab ta oma isa teda surnuks kägistada.
Hälbekäitumine oli ka Kayleighi isa tegevus kus ta soovis filmida lastepornot rääkimata füüsilisest väärkäitumisest oma laste vastu. Järgnev hälbekäitumise esindaja on Tommy, kes on oma sadistlikud kombed ja väärkäitumise õppinud oma isalt, või siis on need tekkinud tema isa põhjustatud sündmuste tagajärjel. Tommy on see kes otsib välja peidetud lõhkeaine ja pakub välja idee seda kasutada, mis viib lõpuks noore naise ja tema lapse surmani. Pärast seda insidenti ei avaldu Tommy käitumises mingit kahetsust või kaastunnet. Hiljem sooritab ta mitmeid kallaletunge ühe täiskasvanu, Evani ja Kayleighi vastu ning tapab Evani koera , sidudes ta kotti kinni, valades koti üle põlevainega ja seejärel selle süüdates.
Esimeses muudetud reaalsuses võiks tuua välja kõigepealt olukorra kus mida mõnes ühiskonnas peetakse hälbekäitumiseks, nimelt sellist vabameelset suhet mis esineb peategelaste vahel, kuid just tingitud keskkond mis eksisteerib loob soodsa pinnase selliseks käitumiseks ning see ei ole taunitav vaid pigem üldsuse poolt aktsepteeritav.
Hälbekäitumist esineb esimese muudetud reaalsuse hilisemas perioodis kus Evan ja Kayleigh peavad romantilist õhtusööki, kui ruumi siseneb Evani sõber ning teavitab, et Evani auto on puruks pekstud. Hiljem kui Kayleighi ja Evan pargis jalutavad ilmub välja Tommy kes tungib Evanile kallale, rüseluse käigus Evan tapab Tommy ning tulemuseks on see, et Evani puhul rakendatakse karistavat sotsiaalset kontrolli ning ta saadetakse vangi.
Teise muudetud reaalsuse esimeses pooles tapab Lenny Kayleighi venna Tommy ning selle tulemusel suunatakse ta vaimuhaiglasse pikaajalisele ravikuurile. Kui Evan läheb lapsepõlvelinna Kayleighit otsima selgub,et neiust on saanud narkomaan ja prostituut.
Teise muudetud reaalsuse teises pooles läheb Evan tagasi lapsepõlve ning üritab postkastist eemaldada dünamiiti kuid jääb hiljaks ning lõhkeaine initseerub ja selle tagajärjel jääb Evan invaliidiks. Ülikoolis saab hälbekäitumisena välja tuua episoodi kus Evan protesti märgiks ennast ratastoolist põrandale heidab ning kaasüliõpilased olles empaatiliselt ebaküpses eas, ei oska sellisele situatsioonile muud moodi reageerida kui ainult naerupahvakaga. Hiljem on hälbekäitumuslik olukord kui Evan üritab ennast uputades enesetappu sooritada , kuid see tal ei õnnestu.
Kolmandas muudetud reaalsuses läheb Evan esialgu tagasi lapsepõlve, Mr Milleri maja keldrisse ning lõhkeainet käsitsedes tapab ta kogemata, Kayleighi ning selle tagajärjel saadetakse ta vaimuhaiglasse ravile. Täiskasvanu eas on ta jätkuvalt vaimuhaiglas ning otsib taga oma päevikuid mida võib lugeda hälbekäitumiseks, kuna reaalsust muutes ei kirjutanud ta neid lapsepõlves ning päevikuid tegelikkuses ei eksisteeri.
Filmis on lisaks palju erinevaid väiksemaid hälbekäitumuslikke situatsioone, tulenevalt filmi liigitusest müstika valdkonda on see täiesti eeldadatav. Tõin eelpool loetletul välja ainult need mis domineerivalt meelde jäid.

1.7 Sotsiaalsed institutsioonid

Filmist võib välja tuua kaks perekondlikku näidet, mõlemad esinevad peategelaste lapseeas.
Evani perekond on suhteliselt normaalne kus kehtivad üldlevinud reeglid ja normid. Tegu on perekonnaga kus last kasvatab üksikvanem (ema) kes käib hoolitseb lapse eest, käib ise tööl ja laps on lasteaias.
Teine perekonna näide on perekond Millerid, kus vastupidiselt Evani perekonnale kasvatab lapsi üksikvanemast isa. Perekonna reeglid ja tavad on normidest kõrvalekalduvad ja taunitavad. Mr miller, on alkohoolik, pervert ning väärkohtleb oma lapsi. Kas otseselt või kaudselt sellise käitumise tulemusena tuleneb Tommy sadistlik ja vaenulik käitumine ning Kayleighi osaline alaväärsuskompleks.

1.8 Majandus

Otseselt teemat filmis ei käsitleta kuid võib eeldada, et tegemist on klassikalise kapitalistliku majandusega mis eksisteerib tänapäeva ühendriikide majandusmudelis.
Tootmist filmis ei käsitleta kuid tarbimist esineb filmi jooksul mitmeti. Tegelikkuses võib suure osa igapäevategevustest tarbimiseks liigitada.
Filmis tarbitakse mitmeid teenuseid nagu autoga sõites kütusekulu jne. kuid selliseid tarbimissituatsioone ma esile tooma ei hakka. Suuremad teenuste tarbimise situatsioonid on lasteaiateenuse tarbimine perekond Trebornide poolt, hiljem tarbitakse psühholoogi teenust Evani mäluaukude põhjuste väljaselgitamiseks.
Ülikooli ajal tarbitakse ülikooli õppe- ja majutusteenust ning esineb tavalisi tarbesituatsioone nagu baaris käimine, piljardi mängimine ning alkoholi tarbimine mis on üliõpilasele omane.
Esimeses muudetud reaalsuses tarbitakse enamjaolt n.ö. edevust ja moodi. Teises muudetud reaalsuses tarbitakse lisaks haridusteenustele ka haiglateenust. Kolmandas reaalsuses tarbib peategelane ise vaimuhaigla teenuseid.

1.9 Haridus

Filmis esineb klassikaline ameerikalik haridussüsteem. Evani ema pöörab oma võsukese haridusele tähelepanu ja peab seda oluliseks, see avaldub lapse lasteaias hoidmisest. Millerite perekonnas haridust nii oluliseks ei peeta, see avaldub pereisa vähesest tähelepanust oma laste koolitamise küsimuses ning teine põhjus on rahaline takistus, kuna mr Miller on töötu ning alkohoolik.
Teismeeas kolib Evani ema koos oma pojaga piirkonnast ära. Seda eelkõige põhjusel, et hoida oma võsukest pahandustest eemal ning hilisemas eluetapis pakkuda talle paremaid haridusväljundeid kooli ja ülikooli näol.
Filmis esineb funktsionalistlikku vaatenurka ja pälvokraatiat kus esialgses stsenaariumis on Evan tubli ja eeskujulik üliõpilane ning õppejõuga n.ö. sina peal ja saab pikendust uurimustöö esitamise tähtaja suhtes. Kuid esimeses muudetud reaalsuses, kus Evan kuulub korporatsiooni, esineb sarnane olukord kus ta astub kontakti sama õppejõuga sama küsimuse osas, kuid selgub, et õppejõud ei tunnegi teda nimeliselt ning mingit pikendust pole võimalik saada. Sellest võib välja lugeda õppejõu eristamist tarkade ja rumalate õpilaste vahel.
Konfliktiteoreetikute seisukoha kohta võib välja tuua selle, et peab paika asjaolu, et vastupidiselt alamklassi suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. Selline situatsioon esineb kui Evani ema suudab oma lapsest välja kasvatada üliõpilase kuid kui Evan tagasi lapsepõlvelinna naaseb on näha, et Kayleighi saatus pole nii roosiline olnud. See on tingitud Millerite pereisa hoolimatusest laste hariduse vastu ning laiskusest mitte tööl käia ning oma lastele paremat tulevikku pakkuda. See omakorda väljendub Kayleighi töökohas kohalikus toitlustusasutuses ning alaväärsuskompleksi olemuses.

Kokkuvõte

Film iseenesest inimühiskonna seisukohast midagi uut ja seniteadmatut ei pakkunud. Kuid materjalidest õppisin nii mõndagi, üldjoontes muidugi seda, et kõike saab vaadelda mitmete erinevate nurkade alt, et elukeskkond on kompleksne ja keeruline kooslus kus igal indiviidil on oma maailmavaade kuid samas eksisteerivad üldised heakskiidetud arusaamad mis mõjutavad meie arusaamu ning käitumist. Arvamusi on niipalju kui suid ehk siis igaühel on üks ning seaduse raames on igaühel võimalik otsustada mida ta õigeks või oluliseks peab. Materjal avardab silmaringi ning on kasulik maailmapildi mitmetahulisema käsitlemise osas ning aitab edendada empaatiavõimet.
Ülesandest endast arvan, et see on suhteliselt hea lahendus garanteerimaks, et õpilane omandab põhiteadmised materjalist ja hakkab mingil määral mõistma kuidas sotsioloogia töötab ja kuidas erinevaid vaatenurki ja seisukohti väljendatakse. Mahult on töö suhteliselt suur. Kolme liikme peale oleks paras maht kuid üksi on veidi raske sellises koguses seisukohti ja vaatenurki genereerida. Samas on see ka hea kuna arendab meeskonnatööd, nimelt just üksi tegemiseks on töö maht liiga suur siis mitme peale oleks kindlasti lihtsam.