Filmi analüüs ”Mäleta mind” (1)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Turismiosakond
Art Aamisepp
Grete Jakobson
Katriin Mats
Annaliisa Orro
TH1 ja EP1
”Mäleta mind”
Filmi analüüs
Juhendaja : Liina Käär
Pärnu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.FILMI ANALÜÜS 4
1.1 Sisu lühiülevaade 4
1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid 5
1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid 6
1.4 Hälbekäitumine 7
1.5 Sotsiaalne sartifikatsioon ja mobiilsus 9
2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID 11
2.1 Perekond 11
2.2 Majandus 13
2.3 Haridus ja religioon 14
2.4 Poliitika ja võim 15
KOKKUVÕTE 17

SISSEJUHATUS

Töö autorid valisid analüüsimiseks 2010. aasta filmi “Mäleta mind”, kuna Will Fettersi kirjutatud romantiline draama pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Film on pärjatud kahe auhinnaga ning ülemaailmse portaali The Internet Movie Database’i kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan.
Töö eesmärk on anda lühiülevaade filmi sisust ning analüüsida filmis nähtut lähtudes aine “Sotsioloogia alused” materjalidest. Eesmärgi täitmiseks keskendutakse järgnevatele teemadele:

• Filmis esinevad sotsiaalsed faktid ja sotsialiseerumine;
  
• filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid;
  
• hälbekäitumine;
  
• sotsiaalne sartifikatsioon ja sotsiaalne mobiilsus;
  
• perekond;
  
• haridus ja religioon;
  
• majandus;
  
• poliitika ja võim.
  

Töö on jagatud kaheks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse ülevaade filmi sisust, kirjeldatakse kajastatavat ühiskonda, sotsialiseerumist, sotsiaalseid fakte, kultuurilisi komponente, hälbekäitumist ning sotsiaalset sartifikatsiooni. Teises peatükis tuuakse välja sotsiaalsed institutsioonid nagu perekond, haridus, majandus, religioon, poliitika ja võim.

FILMI ANALÜÜS

1.1 Sisu lühiülevaade

1991. aastal näeb Brooklynis, New Yorgis noor tüdruk Ally pealt, kuidas ta ema mõrvatakse rongi platvormil. 10 aastat hiljem õpib Ally Craig New Yorgi Ülikoolis ning elab koos oma isa Neiliga, kes on ülikaitsev ning kes vahel oma hoolitsusega liiale läheb.
Samas ülikoolis õpib Tyler Hawkins, kes on 21. aastane nagu Ally. Õppimise kõrvalt töötab Tyler koos parima sõbra Aidaniga raamatupoes. Tyleril on väike õde Caroline , kellega ta on väga lähedane ning kes on tema jaoks kõige tähtsam inimene. Isa Charlesiga ei saa lapsed läbi ja seda eriti peale venna Michaeli enesetappu. Tyler ei salli oma isa Charlesi seetõttu, et viimane ignoreerib Caroline ning ei ole aldis temaga tihedalt suhtlema.
Ühel õhtul lähevad Tyler ja tema toakaaslane Aidan peole ning satuvad pahandustesse Ally isa Neiliga, kes töötab politseinikuna. Aidan saab teada, et Neili tütar Ally käib nendega ühes koolis ning arvab , et Neilile võiks kätte maksta murdes Ally südame. Tyler hakkab Allyga aega veetma ning noored armuvad. Peale seda, kui Ally jääb ühel ööl Tyleri juurde ööseks, vihastab Neil ning lööb tütart. Ally kolib mõneks ajaks Aidani ja Tyleri juurde. Ühel päeval saab Ally isa Neil teada, kus Ally ööbib ning murrab Tyleri ja Aidani korterisse sisse. Neil käsib Tyleril Ally koju saata ning annab asja tõsidusest kägistamisega märku.
Tyler saab aru, et Neil mõtleb seda tõsiselt ning räägib Allyle kõik ära. Ally on haavunud ning kolib tagasi isa juurde. Noorte suhted katkevad.
Samal ajal kiusatakse Tyleri väikest õde Caroline klassiõdede poolt. Peale sünnipäevapidu, kus kiuslikud tüdrukud Caroline juuksed ära lõikavad, tuleb Ally Tylerile toetus avaldama. Ülikaitsev Tyler hirmutab koolis väikeseid tüdrukuid ning satub seeläbi vanglasse.
Charlie on vaimustund Tyleri reaktsioonist, maksab poja kautsjoni ning isa-poja suhted paranevad. Mõni päev hiljem kutsub Charlie Tyleri enda juurde kontorisse , allkirjastamaks lepinguid. Charlie helistab pojale ning teatab , et jääb pisut hiljaks , sest on otsustanud Caroline’i ise kooli viia. Poeg vaatab isa kontoris ringi ning avastab südantliigutavad pildid temast endast, õest ning vennast Michaelist isa arvuti tööekraanil.
Samal ajal on Caroline koolis ning tahvli peale kirjutatakse kuupäev, milleks on september 11, 2001. Samal ajal vaatab Tyler Manhattanil isa kontorist aknast välja, mis asub ühtlasi Maailma Kaubanduskeskuses (World Trade Center ). Peale terrorirünnakut jäävad Maailma Kaubanduskeskusest alles vaid varemed ning Tyleri päevik, mille kaudu ta Michaeliga suhtles.
Mõni aeg hiljem saavad Caroline ja Charles hästi läbi ning veedavad koos aega, külastades kunstimuuseume. Aidan on teinud endale Tyleri-nimelise tätoveeringu ja võtab taas õppetööd tõsiselt. Ally sõidab taas metrooga, mida ta on peale ema surma püüdnud vältida.

1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid

Tegu on infoühiskonnaga, kuna arvutid ja muu tehnika olid tähtsal kohal. Pärast terrorismiakti sai kogu maailm koheselt infot katastroofi kohta läbi teabevahendite. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Filmis tuli see välja näiteks sellest, et tähtsad fotod olid skaneeritud arvutisse , mille kaudu peategelane sai teada, et kogu ta perekond on isale tähtis. Enamus inimesi töötas teenindussektoris- sekretär, kassapidajad, raamatukogutöötajad jne.
Filmis näidatavad sümbolid olid arvuti taustapildid, mille kaudu peategelane luges välja, et ta isa hoolib neist. Samuti sai isa tütre joonistatud pildist välja lugeda kuidas Caroline teda armastab , hoolimata sellest, et isa temast välja ei tee. Nähes World Trade Centre ´i torne said vaatajad aru, et tegemist on 11.septembri terrorismiaktiga. Naispeategelasele sai metroo millegi halva sümboliks, kuna ta ema mõrvati seal. Edaspidi vältis Ally metrooga sõitmist.
Rituaalid olid näiteks igal surma-aastapäeval venna haual käimine, hiljem ka peategelase mälestamine. Peategelasele sai rituaaliks käimine kohvikus , kus ta oli harjunud käima oma vennaga, ka pärast venna surma. Naispeategelasele oli saanud tavaks see, et ta tuli alati ööseks koju. Kui ta seda ühel korral ei teinud, tekkis sellest tüli. Tylerile oli tavaks alati pärast kooli käia õega mänguväljakul.
Peategelase õele oli moraalinormiks mitte suitsetamine ja joomine ning ta õhutas venda loobuma . Naispeategelase isa jaoks oli moraalinormiks see, et tema tütrega käitutaks õigesti ja viisakalt. Naispeategelasele oli moraalinormiks tema vastu aus olemine.
Koolivara lõhkumise eest viidi Tyler kohe arestimajja. Samuti ka peksmise ja politseile vastuhaku eest.
Tabudeks olid naistevastanevägivald/perevägivald, üleüldine vandalism ja kellegi vigastamine, koolikiusamine, tapmine , inimeste ärakasutamine (kihlvedu). Naispeategelase isa jaoks oli tabu see, et ta Ally kodust ära läks ning endast märku ei andnud.
Ksenofoobia väljendus terrorismiaktis. Kuigi fimis seda eraldi ei kajastata, on teada, et Maailma Kaubanduskeskusele korraldasid terrorismiakti islamiäärmuslased rühimtusest Al Queda.

1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid

Sotsialiseerumiseks oli peategelaste kohtumine, mis leidis aset tänu meespeategelase sõbra õhutamisele. Naispeategelane sotsialiseerus rohkem ka pärast meespeategelasega kohtumist . Näiteks käis poisi sõprade peol, kohtus poisi perega ning võttis koosviibimistest osa. Meespeategelase surma tõttu toimus resotsialiseerumine tema isa ja õe vahel. Varasemad suhted nende vahel olid materiaalsed, aga peale seda nende suhted soojenesid. Näiteks käisid nad koos kunstinäitusel. Peale terrorismiakti leppisid naispeategelane ja tema isa ära, mis oli nende jaoks resotsialiseerumine.
Filmis oli võimalik eristada kolme peamist sotsiaalset fakti. Nendele sotsiaalsetele faktidele oli terve film üles ehitatud ning nad olid üksteisega tihedalt seotud.
Üks sotsiaalne fakt oli Ally ema mõrv rongijaamas . Ally jaoks oli see kindlasti eriti traumeeriv, sest ta nägi ise kõike pealt, samuti ei julgenud ta enam metrooga sõita ning seda ei lubanud ta isa samuti. Ally isale Neilile oli tema naise mõrv väga raske. Ta tundis ennast süüdi olevat, kuna ei olnud ise oma perekonda kaitsmas, kui mõrv aset leidis. Süütunde tõttu oli ta äärmiselt kaitsev ning tal pidi kogu aeg olema ülevaade sellest, kus Ally asub. Isa andis tütrele alati taksoraha, et tütar ei peaks metrooga sõitma. Ally arvates ei olnud isa aru saanud, et tütar pole enam kümneaastane, vaid täiskasvanud inimene, kes saab oma eluga ise suurepäraselt hakkama.
Teine sotsiaalne fakt filmis oli Michaeli enesetapp. Film seda ise ei kajastanud, küll aga näidati, kuidas see erinevaid perekonnaliikmeid puudutas. Tyleri ning Caroline venna enesetapp oli perekonda lõhestanud. Tyleri arvates ei suutnud keegi tema läbielamisi mõista, seehulgas ka isa Charles. Tyler igatses oma venda ning jätkas samu traditsioone, mis neil kunagi oli olnud. Näiteks käis ta iga päev kohvikus, kus vennad tavatsesid istuda. Seal kirjutas Tyler päevikusse seda, mida ta oleks tahtnud Michaelile öelda.
Kolmas sotsiaalne fakt oli Tyleri surm terrorirünnaku tagajärjel. See pani kõiki mõistma kui üürike tegelikult elu on ning kui tähtis on igat päeva oma elus hinnata. Charles sai aru, kui tähtis ta tütar talle on ning hakkas temaga tihti koos aega veetma. Koos külastasid nad kunstinäituseid, kuna kunstihuvilise Caroline jaoks oli see väga oluline. Ally leidis endas julguse taas metrooga sõita, mida ta oli püüdnud vältida ema surmast saadik. Aidan, kes varem tavatses vaid pidutseda, hakkas õppetööd taas tõsiselt võtma.

1.4 Hälbekäitumine

Hälbekäitumiseks võib lugeda isa Charlesi suhtumist oma lastesse. Ärimees ignoreeris sageli oma lapsi, ei soovinud nendega aega veeta ja teda ei huvitanud, mida lapsed rääkisid. Kohati tundus nagu poleks mehe jaoks tütart Caroline olemaski. Seda väidet ilustab stseen filmist , mil Caroline rääkis oma kunstialastest saavutustest. Tüdruk tahtis, et isa tema üle uhke oleks, kuid viimane segas tütre jutule külmalt vahele lausega: “Ulatage mulle soola”. Sellisele käitumisele ei reageerinud keegi hästi, eriti vihaselt reageeris sellele Tyler.
Sarnane situatsioon leidis aset siis, kui Charles oli lubanud tütre kunstinäitusele minna, kuid viimasel hetkel osutus töö tema jaoks siiski tähtsamaks. Caroline oli oma isast pildi joonistanud ning kui isa kohale ei ilmunud, oli tütar haavunud. Ülikaitsev vend Tyler tormas seepeale isa büroosse ning isa-poja konflikt kasvas üle käsikähmluseks. Ümbritsevad kolleegid soovisid Charlesi ja Tyleri omavahele jätta, kuid Charles sundis neid tüli pealt kuulama . Töökaaslased kuulasid vaikides seda pealt, kuid kui isa ja poeg kättpidi kokku läksid, lahutasid kolleegid nad teineteisest.
Hälbekätumine on ka Tyleri agressiivne käitumine, mistõttu viimane sageli vanglas lõpetas. Filmi alguses läks ta appi võhivõõrastele inimestele, sattus kaklusesse ning pidi öö veetma vangla seinte vahel. Teisel korral sattus ta vanglasse, kuna soovis hirmutada oma väikese õe kiusajaid, visates koolis tulekustuti läbi klaasukse. Õpetaja ning õpilased olid Tyleri käitumisest hirmutatud, isa Charles aga vaimustunud. Isa oligi see, kes poja vanglast kautsjoni vastu vabastas.
Normaalsest käitumisest ning kasvatusviisidest kaldus kõrvale ka Neil Craig. Neil oli peale oma naise surma seadnud endale eesmärgiks kaitsta Allyt kogu hinge eest, aga sageli tegi ta seda ülemäära palju. Näiteks keelas Neil oma tütrel metrooga sõita ja võõrastega suhelda. Isal pidi alati täielik ülevaade olema sellest, kus ja kellega ning kui kaua Ally kusagil on. Neil ärritus, kui tütar ööseks koju ei tulnud ning läks nii kaugele, et luges tütre päevikut, saamaks teada, kellega tütar lävib. Ümbritsev keskkond üritas Neili maha rahustada. Näiteks kutsus töökaaslane Neili nädalavahetuseks endale külla, et viimane mõtted mujale saaks, aga Neilil oli ainult üks mõte: tütar üles leida. Selline hälbekäitumine oli tingitud sellest, et Neil oli oma naisest ilma jäänud ning tundis end süüdi olevat, et ei suutnud oma naist piisavalt kaitsta.
Hälbekäitumiseks võib lugeda filmis Tyleri ning Aidani ohtrat alkoholi pruukimist. Sellekohase märkuse tegi õde Caroline ja isa Charles Tylerile Michaeli surma-aastapäeval surnuaias. Samuti häiris väikest õde ning Allyt pidevalt Tyleri suitsetamine . Tyleri hälbekäitumine ilmnes ka isa büroos, kus ta suitsetas siseruumides, mis oli keelatud.
Hälvikud on filmis kriminaalkurjategijad, seehulgas tüli norinud mehed tänaval, mistõttu sattus Tyler vanglasse. Samuti olid hälvikud metroojaamas Ally ema mõrvanud röövlid. Deviantsuseks võib lugeda ka terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskusele. Kõik kriminaalid said ilmselt sellekohase karistuse, kuid filmis seda eraldi ei käsitletud.

1.5 Sotsiaalne sartifikatsioon ja mobiilsus

Filmist on võimalik välja tuua erineval positsioonil olevaid sotsiaalseid gruppe. Näiteks on Tyleri isa Maailma Kaubanduskeskuses töötav ärimees, kes on väga mõjuvõimas ning rikas. Oma töötajatega moodustab ta sotsiaalse grupi, mille kohtumine röövlitega on tõenäoliselt väike. Seda seetõttu, et majanduslikult paremal järjel olevad ärimehed ei pea kasutama metrood ning arvatavasti ei satu nad suurema kuritegevusega linnaosadesse ja äärelinnadesse.
Keskklassis elavad Ally ja ta isa on peale ema mõrva lähedasemad ja kaitsepostitsioonil, sest emaga juhtunu muutis nende elu. Pealtnäha ideaalsesse perre tekivad probleemid, kui peretütar hakkab kohtuma Tyleriga, mistõttu Ally isa soovib rohkem Ally tegudest teada. Tyler ja seersant Craig on omavahel varem kohtunud, kuid Neil Craig näeb Tyleris vaid tavalist pätti.
Tyler ja tema korterikaaslane Aidan on tüüpilised üliõpilased, kes soovivad oma elu muuta ekstreemseks ning käivad pidudel. Peale Tyleri enesetapjalikku katset õiglus jalule seada ning appi minna kahele juhuslikule jalakäijale, tekib konflikt politseiga ja politsei esindaja seersant Craigiga. Päeval mil Aidan näeb seersanti ja tema tütart, tekib tal plaan maksta kätte selle eest mida ta tegi Tylerile. Sellest kõigest algab keerdkäikudega armastus, mis ärgitab isa ja tütre, Tyleri ja Ally ning Tyleri ja seersant Craigi omavahelisi suhteid veelgi.
Ameerika filmile kohaselt lõppeb film hästi. Kaovad konfliktid ning isa hakkab hoolima oma tütre heaolust. Filmi vältel tekkinud suhted paranvad ning tundub, et nad hakkavad omavahel grupiti sarnanema.
Sotsiaalsest mobiilsusest saab filmis rääkida peategelase Tyleri näol. Tyler on pärit jõukast perest kuid elab tavalist tudengielu. Põlvkondade vaheline mobiilsus on muutnud teda iseseisvaks, ta ei vaja vanemate abi ning oma isa abi ta ei soovigi. Põlvkonnasiseseks muutumiseks võib pidada seda, et Tyler on hakkanud oma elu jooksul isa mõneti vihkama, põhjuseks vanema venna surm ning filmi lõpus on näha kuidas Tyleri arvamus isast muutub, kui näeb isa tööarvutis pilte endast, oma õest ning vennast. Otsustavaks teguriks on ka telefoni kõne isaga, milles selgub , et isa viib Caroline üle pika aja jälle ise kooli.
Horisontaalset mobiilsust võib välja lugeda sellest, et Tyler muudab oma elumehe staatust peale venna Micheali surmaaastapäeva, nimelt küsib endalt mis on tema elu mõte ning loobub ühekordsetest suhetest.

2. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID

2.1 Perekond

Film “Mäleta mind” räägib kahest lõhestunud perekonnast ning draama keskseks ideeks on perekonnasuhted. Mõlemad perekonnad on kaotanud ühe liikme ning filmi arenedes näidatakse, kuidas perekonnaliikmed kaotusega toime tulevad ning sellega lepivad. Kui filmi alguses jääb mulje, et see on lugu kahest noorest , Tylerist ja Allyst, siis romantilise draama lõpuks selgub, et “Mäleta mind” on lugu Tyleri perekonnast.
Draamas esineb kaks perekonda: tuumikperekond, kuhu kuuluvad ema Diane , kasuisa Les, tütar Caroline ning poeg Tyler. Isa Charles on Dianest lahutatud. Teine perekond on üksikvanemaga pere, kuhu kuulub politseinikust isa Neil ja tütar Ally.
Tyleri perekonda iseloomustab kaasaegse perekonna mudel. Isa Charles on peamine palgateenija, kuid ka ema Diane käib tööl. 21. aastane Tyler ei ela enam kodus nagu kaasagsele perekonnale kohane. Diane ja Charlesi abielu on purunenud eelkõige emotsionaalsetel põhjustel, milleks oli poja surm. Filmis on selgelt näha funktsionalistlik perekonnakästilus.
Filmi peategelane, 21. aastane Tyler, on seitse aastat tagasi kaotanud venna Michaeli, kes enda elu oma 22. sünnipäeval enesetapuga lõpetas. Vennad olid väga lähedased ning peale Michaeli surma tätoveeris Tyler rinnale venna nime. Venna kaotusest on möödas seitse aastat, kuid Tyler vaevleb masenduses ning suhted isaga on peaaegu olematud. Peale Michaeli surma lahutasid vanemad ning isa Charles kipub oma lastest eemale hoidma. Tyler soovibki minimaalset kontakti oma isaga, kuid nõuab, et isa hoolitseks oma tütre Caroline eest. Tyleri jaoks ongi kõige tähtsam perekonnaliige tema väike õde Caroline.
Isa Charlesi ja laste suhted on rasked ning pealiskaudsed. Charles on rikas ning mõjuvõimas mees, kes seab sageli esikohale oma töö ning lastega aja veetmist näeb ta vaid kohustusena. Tal on harjumus oma laste armastust rahaga osta. Pealiskaudsust ja hoolimatust illustreerib ka stseen filmist, mil Tyler helistab oma 22. sünnipäeval isale ning alles kõne lõpus soovib isa pojale külmalt õnne.
11-aastane kunstiandega Caroline tunneb, et isa ei armasta teda ning ei soovi temaga aega veeta. Tüdruku jaoks on äärmiselt tähtis, et isa tema kunstinäitusele tuleks, kuid kui viimane töö tõttu tulemata jätab, on Caroline pettunud ja haavunud. Tyler on oma isa teo peale nii vihane , et lausub sõnad: “Sinu hoolimatuse tõttu poovad ka ülejäänud lapsed end varsti üles.”.
Isa ja laste perekonnasuhted hakkavad soojenema peale intsidenti Caroline ja tema kiuslike klassiõdede vahel. Isa Charles on üllatunud, kui kaitsev Tyler oma õe suhtes oli ning teatab, et ei jäta enne, kui need tüdrukud koolist eemaldatakse. Esimene märk Charlesi metamorfoosist töönarkomaanist heaks isaks ilmneb siis, kui ta ilmub ühel hommikul endise naise ukse taha ning avaldab soovi Caroline ise kooli viia. Samal päeval avastab Tyler, et isa töökohas on arvuti ekraanisäästjaks pildid lastest.
Filmi tragöödiline lõpp muudab perekonnasuhteid veelgi paremaks: Hawkinsite perekond hoiab kokku rohkem kui eales varem, Tyleri parim sõber Aidan tätoveerib sõbra nime enda käele ja Caroline külastab kunstimuuseume oma isaga, kes on viimaks mõistnud, et perekond on kõige tähtsam.
Neil kasvatab oma tütart üksi, kuna tema naine mõrvati kümme aastat tagasi. Perekonnas on tihedad suhted ning isa on väga kontrolliv ja hoolitsev. Politseinikust isa ei usalda oma tütart kellegi võõra seltskonda ja tahab viimasega võimalikult palju aega koos veeta. Kuna isa on vahel liiga kontrolliv ja hoolitsev, puhkeb peres tüli siis, kui Ally õigel ajal koju ei jõua. Isa sõnul kehtivad tema kodus tema reeglid ning saamaks teada, kellega tütar lävib, on ta valmis tütre päevikut lugema.
Ally ja isa suhted halvenevad siis, kui viimane oma tütart lööb ning Ally kodust välja kolib. Suhted isa ja lapse vahel aga ei katke , sest tütar annab endast aeg-ajalt teada. Peale tüli Tyleriga kolib Ally tagasi koju ning isa-tütre suhted muutuvad taas paremaks.
Mikroteoreetiliste lähenemiste põhjal võib leida filmist ka sümboleid hüüdnimede ja traditsioonide näitel. Tyler kutsub oma õde Caroline Maestro ‘ks ja Alyssat kutsutakse Allyks. Traditsioonideks on sünnipäevade tähistamine, kus on koos nii pere kui lähedased sõbrad, perekondlikud õhtusöögid, koos haual käimine ja töölispäeva puhul ühine väljasõit.
Filmis on näha ka käitumisreegleid, milleks on ülikonna ja lipsu kandmine külastades surnuaeda, tüdruksõbra tutvustamine oma isale ja käe tõstmine loengus, kui soovitakse esitada küsimust. Omamoodi käitumisreeglina võib võtta ka õhtusöögi ajal telefoniga rääkimist, mis polnud teiste silmis viisakas. Tabuks peetakse filmis Tyleri suitsetamist ja alkoholi tarbimist.

2.2 Majandus

Filmis kajastatav elatusviis on teenindus. Draama “Mäleta mind” tegevus toimub 21. sajandil, 2001. aastal, seega on tegemist kolmanda astme tootmisega. Perepea Charles on ärimees, mis tähendab, et tema eriala on seotud tasuliste teenuste pakkumisega ja informatsiooni vahendamisega.
Filmis on võimalik eristada ka retsiprooksuse reeglit, mis tähendab kingituse saamise korral millegi samaväärse hiljem tagasiandmist. Seda väidet illustreerib stseen, mil Charles väidab, et temale ollakse “võlgu” teenete eest, mida ta on osutanud ning ta soovib vastuteenet.
Tegemist on eelkõige industriaalühiskonnaga, kus tootmine toimub väljaspool kodust majapidamist ja kodu on tarbimisüksus. Mittetöötavad pereliikmed nagu Caroline Hawkinsite peres ja Ally Craigide peres on sõltuvad töötavatest inimestest, kelleks on nende isad . Filmis on võimalik eristada kapitalistlikku majandust, kus orientatsioon on tarbijal ning tarbimisviisid peegeldavad ühiskonnasisest sotsiaalset hierarhiat. Näiteks on võimalik eristada perekond Craigi ja Hawkinsi tarbimisviise. Kui esimesed paiknevad sotsiaalse hierarhia alumisel poolel tarbides vähem ja minimaalselt, siis Hawkinsi perekond saab endale lubada rohkem, õhtustades kallites restoranides ja külastades kunstimuuseume. Kapitalistlikku majandusmudelit iseloomustab ebavõrdsus ja osade ühiskonnaliikmete suurem kontroll ressursside üle. Filmis “Mäleta mind” on selge ebavõrdsus Charles Hawkinsi ja Neil Craigi vahel.
Töö ja töötamine on oluline osa majandusest ning ka filmis on see aspekt välja toodud. Sissetulk määrab ära inimese elustiili ja vajaduste rahuldatuse. Tyler töötab raamatupoes ning ei teeni palju. Ta elab tagasihoidlikus väikeses korteris koos oma parima sõbra Aidaniga. Perekond Craig elab linnast väljas väikeses majas kuna isa Neil on politseinik ning töötab suhteliselt madalapalgalisel kohal. Charles Hawkins on töönarkomaanist ärimees, kes teenib palju ning elab vastavalt oma võimalustele. Majanduslikku ebavõrdsust tunnetab ka Neil, kelle arvates on Tyler “ärahellitatud jõmpsikas, kes proovib vahelduseks vaeste elu, enne kui tagasi rikkurite juurde naaseb”.
Tööl on filmis oluline roll kanda. Charles on tööga Maailma Kaubanduskeskuses nii hõivatud, et laste jaoks tal aega ei jää. Ühisel õhtusöögil räägib ta pidevalt telefoniga ning tütre kunstinäitusele ei saa ta töökohustuste tõttu minna. Ka Ally isa Neili jaoks on töö oluline. Tema naine mõrvati ning seetõttu võtab ta oma politseiniku kohustusi tõsisisemalt kui ehk teised kaastöötajad. Töö aeg on mõlemal pereisal varieeruv : töötatakse nii päeval kui öösel. Politseinik Neilil on aega oma tütre jaoks terve filmi vältel, Charles vähendab oma tööaega tunduvalt filmi lõpus peale poja Tyleri surma.
Naiste töötamine on filmis toodud välja ema Diane näol. Ta on osalise tööajaga sotsiaaltöötaja ning ka Ally õpib ülikoolis sotsiaaltööd, et tulevikus kriminaalsotsioloogina elatist teenida. Romantilises draamas on tegemist nii vertikaalse kui ka horisontaalse eristumisega. Dianel on tunduvalt väiksema autoriteediga ning teisest kategooriast töö kui Charlesil ja Craigil.
Pealiskaudselt kirjeldatakse filmis Michaeli tööd. Ta oli teeninud elatist muusikuna , kuid kuna see polnud piisavalt tasuv asus ta vastumeelselt tööle isa juurde.

2.3 Haridus ja religioon

Haridusele keskendutakse filmis “Mäleta mind” vähe. Tyler, Ally ja Aidan on üliõpilased New York ’i ülikoolis Manhattanil ning Caroline õpib eliitkoolis kuuendas klassis. New York University on maailma üks parimaid ülikoole, kus õppemaks on suur. Ally võtab õppimist tõsiselt, kuid Aidan ja Tyler on enamikes loengutes vabakuulajad ning ei jõua sageli ühessegi loengusse.
Filmis on tegemist konfliktiteoreetilise lähenemisega, kus edu on paljugi seotud sotsiaalse klassiga. Haridussüsteem toodab ebavõrdsust, sest kõik filmi osatäitjad õpivad õppemaksuga koolides . Edutud inimesed süüdistavad ainult ennast ja seda teevad ka Aidan ning Tyler. Aidan teab, et on liiga laisk õppimiseks ning Tyler ei tea, mida õppida ja mida oma eluga peale hakata. Keskklassi vanemad suudavad oma lastele kindlustada privileege, nagu Tyleri õppimine ülikoolis ja Caroline õppimine eliitkoolis.
“Mäleta mind” filmis on oluline roll laste haritusel ka kultuurilisel kapitalil. Rikkamad vanemad annavad oma lastele teadmisi muusikast, kunstist ja kirjandusest. 11-aastane Caroline on kunstiandega ning ta on noorim õpilane, kellele on pakutud Steinhardti kunstiprogrammis osalemise võimalust.
Vanemate ootused laste suhtes on samuti filmis ära toodud. Charles heidab oma pojale Tylerile ette, et viimane ei võta oma elu ning õpinguid tõsiselt ning huvitub ka Ally edasistest õpinguplaanidest. Ally soov õppida kriminaalõiguse sotsiaaltöötajaks on suuresti seotud tema ema mõrvaga. Samuti on mõjuteguriks tema isa politseinikuamet.
Filmi lõpus selgub, et peale Tyleri surma on Aidan otsustanud õpinguid tõsiselt võtta ning Caroline pole kaotanud armastust kunsti vastu, külastades koos isaga erinevaid kunstimuuseume.
Filmis religiooniteemat välja ei tulnud, kuid meespeategelane jagas oma mõtteid surnud vennaga kirjutades päevikut ning usukudes, et vend mõistab teda. Lõpus, endas selgusele jõudmisel, tänas Tyler oma surnud venda “abi eest”, kuna vend oli jõud, mis viis teda edasi ja aitas pingutada, et jõuda lõppeesmärgini, milleks olid perekondlikud väärtused.

2.4 Poliitika ja võim

Charles Hawkinsit kehastav Pierce Brosnan on autoriteet oma töötajatele, teiste inimeste arvamus ei tundu teda huvitavat ning enda kehtestamisega ei teki tal probleeme perega koosolemistel ega töökoosolekutel. Les Hirsch, Charlesi eksabikaasa mees, on traditsiooniliselt vait kui tegemist on Charlesi ja Tyleri vahelise konfliktiga, samuti ei sekku ema oma laste kaitseks. Charles Hawkinsi muudab ehk veel autoriteetsemaks ja mõjuvõimsamaks tema inglise aktsent.
Tyler soovib sõltumatust oma isast ning suhtleb temaga vaid Caroline kaitseks ja heaoluks. Ometi on isa see, kes aitab ta vanglast välja ning likvideerib probleemid poja jaoks. Tyler on ainus inimene kes hakkab oma isa ülbusele ja totalitaarsusele vastu.
Craigide peres oli näha demokraatiat, kus isa ja tütar otsustasid ühiselt. Isa oli Allyle autoriteediks, kuni Ally otsustas kohtamas käia salapärase noormehega. Probleemid algasid sellega, et isa pidi kõike teadma ning oli ülikaitsev. Oma tööl kasutas seersant Craig oma võimu, mida suuremad kodusemad probleemid, seda suuremaks läks ka võimu kasutamine töö juures. Nimelt saades teada, kellega tütar kohtub ning kus elab, murrab ta korterisse sisse ning ründab Tylerit.
Tyler võtab enda ülesandeks olla oma nooremale õele eeskujuks ning kaitsta teda nii isa kui klassikaaslaste eest. Noormees soovib, et Caroline oleks võimalikult vähe mõjutatud oma isa tegudest ning seetõttu käib ta õel koolis vastas ja veedab temaga palju aega koos. Kuid nähes kuidas Caroline mõjutab isa, mitte temaga tegelemine, võtab Tyler julguse kokku ning räägib isaga, mida ta on kaua vältinud. Caroline, kes on noor ja kasvueas tütarlaps vajab kõikvalikku abi, et elada üle kiusamised koolis.

KOKKUVÕTE

Romantiline draama “Mäleta mind” on perekonnasuhetele keskenduv auhindadega pärjatud film. Film keskendub kahele erinevale, kuid samas ka väga sarnasele perekonnale.
Filmi tegevustik leiab aset 2001. aastal, seega on tegemist infoühiskonnaga, kus peamiseks infoallikaks on tehnoloogia . Tegemist on industriaalühiskonnaga ja elatusviisiks on teenindus. Oluline roll on filmis töötamisel, kuna vastandatakse erineval sotsiaalsel järjel olevaid perekondi ning sellest tulenevaid perekonnasuhteid.
“Mäleta mind” draamas leidub hulgaliselt sümboleid, nende seas Maailma Kaubanduskeskus, pildid lähedastest inimestest, Tyleri päevik ja metroo. Rituaalideks on ühised haualkäimised ning Tyleri kohvikukülastused, tabudeks suitsetamine, alkoholi tarbimine ning vandalism.
Sotsialiseerumine leidis aset Tyleri ja Ally vahel ning märgata võis tüdruku suuremat sotsialiseerumist. Viimane külastas sageli Tyleri perekonda ning võttis osa perekondlikest koosviibimistest. Rohkem rõhku oli filmil pandud resotsialiseerumisele, mis ilmnes peale traagilist sündmuste käiku. See väljendus mõlema pere suhete paranemises.
Draamas võis selgelt välja tuua kolm peamist sotsiaalset fakti, mis muutsid kõigi teiste elusid. Nendeks faktideks olid Michaeli surm, Ally ema mõrv ning terrorirünnak Maailma Kaubanduskeskusele.
Hälbekäitumine väljendub Charlesi suhtumises oma lastesse, deviantsuses ning Tyleri agressiivsuses.
Filmis on erinevatel positsioonidel grupid. Hawkinsite pereliikmed on jõukad, Craigid on pärit keskklassist ning Aidan ja Tyler elavad tagasihoidlikes tingimustes. Tyleri näol on tegemist ka sotsiaalse mobiilsusega.
2010. aasta filmis “Mäleta mind” olid sotsiaalsed institutsioonid nagu perekond, haridus, majandus, poliitika ja religioon selgelt eristatavad ning neid oli põhjalikult käsitletud.
Kõik eelnev oli töö autoritele uus, kuna varem ei pööratud filme vaadates sellistele aspektidele tähelepanu. Filmi analüüs oli autoritele huvitav ülesanne, pakkudes võimalust vaadata ning analüüsida endale meelepärast filmi. Ühiselt jõuti ka arusaamale, et nüüdsest vaadatakse kõiki filme hoopis teise pilguga. Filmianalüüs on hea võimalus saada selgeks erinevaid sotsioloogia mõisteid ning neid teatud situatsioonidega seostada .
18