Ameerika Presidendid 19. Sajandil (0)

Abraham Lincoln Ja Teised Ameerika Presidendid 19. Sajandil
Põltsamaa Ühisgümnaasium
Ajalugu
Koostas: Genet Schneider
06.04.2010
8D
SISUKORD
1.Tiitelleht
2.Sisukord
3.Sissejuhatus
4-8.Ameerika presidendid 19. sajandil
9.Kokkuvõte
10.Allikad
SISSEJUHATUS
Referaat jutustab kõigist Ameerika presidentidest 19. Sajandil. Igast presidendist on toodud välja põhilised asjad, kuid Abraham Lincolnist on toodud rohkem olulisemat kui teistest.
Juttu tuleb nendest presidentidest:
John Adams
Thomas Jefferson
James Madison
James Monroe
John Quincy Adams
Andrew Jackson
Martin Van Buren
William Henry Harrison
John Tyler
James Knox Polk
Zachary Taylor
Millard Fillmore
Franklin Pierce
James Buchanan
Abraham Lincoln
Andrew Johnson
Ulysses Simpson Grant
Rutherford Hayes
James Garfield
Chester Arthur
Stephen Grover Cleveland
Benjamin Harrison
Stephen Grover Cleveland
William McKinley
Ameerika Presidendid
1.John Adams – Astus ametisse 1797, lahkus ametist 1801. Tema oli 2. Ameerika Ühendriikide president aastail 1797–1801 ja esimene asepresident 1789–1797 George Washingtoni ajal. Hariduselt oli John Adams jurist . Ta määrati 1785 esimeseks USA saadikuks Suurbritanniasse. J.Adamsit peetakse Ameerika merelaevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni ja ta oli esimene USA president , kes elas Valges majas .
John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826 , USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga.
Tal abiellus Abigail Smithiga, neil oli 6 last, kellest 2 surid väga noorelt. Tema pojast John Quincy Adamsist sai 1825. aastal Ameerika Ühendriikide 6. president.
2.Thomas Jefferson – Astus ametisse 1801, lahkus 1809. oli USA riigimees , Ühendriikide kolmas president , saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.
Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.
Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei).
3.James Madison – Astus ametisse 1809, lahkus ametist 1817. 1801–1809 oli Madison USA riigisekretär. Madisoni ajal sai presidendi residentsiks Valge Maja, kuid see põletati USA- Suurbritannia sõja ajal 1812 sisuliselt maha. Hiljem see taastati .
Madison oli üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest.
4.James Monroe – Astus ametisse 1817, lahkus ametist 1825. Ta esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid. 1816. ja 1820. aasta USA presidendivalimised olid viimased , mis toimusid praktiliselt ilma konkurentsita. Esimesel neist oli eelmine president James Madison täitnud põhilised föderalistide valimislubadused ning nende kandidaadil Rufus Kingil polnud suurt midagi rahvale lubada. Monroe võitis 68,2% häältest ja 183 valijameest Kingi 34 vastu. Monroe ajal tõusis USA välispoliitiline tähtsus tunduvalt, mis võimaldas tal efektiivselt kehtestada Monroe doktriini, mis keelas võõrvõimude sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse. Doktriini ennast hakati nii nimetama alles paarkümmend aastat pärast tema surma.
Monroe oli 1775. aastast vabamüürlane ja kuulus Williamsburgi looži.
5. John Quincy Adams – Astus ametisse 1825, lahkus ametist 1829. John Q. Adams oli John Adamsi poeg. Ta oli esimene presidendi poeg, kes ise samale ametikohale jõudis. Teiseks selliseks sai George W. Bush .
1802 valiti ta Massachusettsi osariigi senatisse. 4. märtsil 1803 valiti ta USA Senatisse. Senaator oli ta 8. juunini 1808. 1809–1814 oli ta saadik Venemaal.
Presidendivalimistel sai valijamehi 4 kandidaati, kellest ükski ei kogunud absoluutset enamust . Andrew Jackson, kes oli saanud valimistel nii kõige rohkem hääli kui ka kõige rohkem valijamehi, pidas loomulikuks, et ta valitakse presidendiks. Ent neljast kandidaadist kõige vähem valijamehi kogunud Henry Clay andis oma toetuse Adamsile, kes kogus teises ringis absoluutse enamuse.
John Q. Adamsi naine Louisa Cathrine Johnson on ainus USA presidendi naine, kes on sündinud väljaspool USA-d (Londonis).
6.Andrew Jackson – Astus ametisse 1829, lahkus ametist 1837 . Jackson oli kogenud sõjaväelane ning piirialade inimeste vaadete esindaja. Seetõttu nõudis ta Ühendriikide kiiret laiendamist ning kohtles julmalt indiaanihõime, eriti Floridas. Tema valitsemisstiil oli äärmiselt autoritaarne, kuid ometi tugevdasid tema muudatused lõppkokkuvõttes nii demokraatlikku riigikorda kui ka Ühendriikide riiklust.
7. Martin Van Buren – Astus ametisse 1837, lahkus ametist 1841 . Ta oli esimene USA president, kes polnud briti päritolu (oli hollandi päritolu) ning ka esimene president, kes oli sündinud USA-s. Van Buren on seni ainus president, kellele inglise keel polnud emakeel (selleks oli hollandi keel). Ka tema naine Hannah oli hollandlane .
Van Buren oli varem ka riigisekretär ja asepresident. Eelmine president Andrew Jackson, kes ei kandideerinud tagasi, soovitas presidendiks just Van Burenit. Ta valiti oma partei presidendikandidaadiks ühehäälselt ja opositsiooniline Viigide partei oli lõhenenud. Van Buren võitis valimised 50,8%-ga. Tema naine oli surnud juba 17 aastat varem, nii et esimese leedi kohuseid täitis tema minia Angelica Van Buren.
Teist korda ei valitud Martin Van Burenit tagasi, sest riiki tabas majanduslangus , milles süüdistati presidenti. Van Buren kandideeris presidendiks veel 1848. aastal, kuid ei saanud ühegi valijamehe häält.
8. William Henry Harrison – Astus ametisse 1841, lahkus ametist 1841. 1800. aastal sai temast Indiana territooriumi kuberner . Populaarsust tõi talle võit üles tõusnud indiaanlaste üle Tippecanoe lahingus 7. novembril 1811. Ta võitis ka britte 1812. aasta sõjas ja indiaanlasi Thamesi jõe lahingus 5. oktoobril 1813 .1836. aastal kandideeris ta esmakordselt uue, viigide partei kandidaadina presidendikohale. Harrison vastandati lihtrahva kandidaadina elitaarsele presidendile Martin Van Burenile. Majanduskriisile ning van Bureni valitsemises ja kampaanias tehtud vigade tõttu õnnestuski tal 1840. aasta valimised võita.
1841. aasta alguses, ametisse õnnistamise tseremoonial, külmetus Harrison tõsiselt, kui pidi külma ilmaga ilma üleriieteta kuulama läbi aegade pikimat USA presidendi ametisse õnnistamise tseremoonia kõnet (8444 sõna, kestus umbes 2 tundi). Ta haigestus kopsupõletikku ja suri kuu aega hiljem. Nii sai temast esimene USA president, kes oma ametipostil suri.
9. John Tyler – Astus ametisse 1841, lahkus ametist 1845. Ta oli esimene asepresident, kes sai presidendi surma tõttu sellele ametipostile. Tyler oli üpris edukas president, kuid keeldus 1844. aastal kandideerimast. Ta oli algava USA- Mehhiko sõja vastu ning muretses ka Põhja ja Lõuna üha suurenevate vastuolude pärast.
1861. aastal valiti Tyler Konföderatsiooni Kongressi, kuid ta suri enne, kui see kokku tuli.
10.James Knox Polk – Astus ametisse 1845, lahkus ametist 1849. Teda sageli nimetati ka „mustaks hobuseks“. Polk oli viimane Jacksonitest valges majas istuja ning viimane tugev president kuni kodusõjani. Ta sündis Mecklenburgis põhja Californias 1795. Polk oli usin ja töökas.
11. Zachary Taylor– Astus ametisse 1849, lahkus ametist 1850. Oli Ameerika Ühendriikide 12. president. Sündinud Virginia aastal 1784 . Ta oli ohvitser sõjaväes.
12. Millard Fillmore – Astus ametisse 1850, lahkus ametist 1853 . Oli Ameerika Ühendriikide 13. presidentTa oli asepresident 4. märtsist 1849 9. juulini 1850 ja sai presidendiks pärast president Zachary Taylori surma.
13. Franklin Pierce – Astus ametisse 1853, lahkus ametist 1857. Oli Ameerika Ühendriikide 14. President. Ta sai sai Ameerika presidendiks, siis kui Ameerikas oli rahu, kuid ta teadis et on oodata uut rahutust. Sündinud Hillsboroughis, New Hampshire, 1804. pärast kooli lõpetamist hakkas ta õigust õppima, seejärel sisenes ta poliitikasse. 24 aastaselt valiti ta New Hampshire seadusandjaks ning kaks aastat hiljem sai ta selle presidendiks. Ajal 1830 sai ta Washingtonis senaatoriks.
14. James Buchanan – Astus ametisse 1857, lahkus ametist 1861. Oli Ameerika Ühendriikide 15. president. Pikk ja suursugune . Ta on ainuke president kes ei abiellunud kunagi. Sündis Pennyslvania perre 1791, lõpetas Dickinsoni ülikooli. Ta olevat olnud andeks ja õppinud juurat.
15. Abraham Lincoln - oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861–1865.
Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865).
Abraham Lincolni elulugu
Abraham Lincoln sündis puusepp Thomas Lincolni ja tema abikaasa Nancy Hacks Lincolni teise lapsena Kentucky osariigis. Usutunnistuselt olid Lincolnid baptistid. 1816 kolis nende perekond naabruses asuvasse Indiana osariiki, kus maaomandi küsimus oli selgemalt lahendatud kui Kentucky's. Seal asusid nad elama Little Pigeon Creek'i, kus Abraham pidi juba lapsena tegelema farmi- ja metsatööga. 1818 suri tema ema ja aastast 1819 kasvatas teda võõrasema Sarah Bush Johnston. Koolis käis ta nende aastate jooksul üsna juhuslikult, kuid kasutas iga võimalust oma oskuste piires raamatuid lugeda. 1828 ja 1831 külastas ta jõelaeval reisides New Orleansi linna. 1830 kolis nende perekond Indiana osariigist Illinois' osariiki, asustamata alale Sangamoni jõe ääres. Illinois' osariigiga jäi Lincolni elu seotuks aastani 1861.
Perekond
Abraham Lincoln tutvus Kentucky orjapidajate tütre Mary Ann Todd 'iga viimase õe Elizabethi vahendusel 1839 ja noored kihlusid sügisel 1840. 1. jaanuaril 1841 katkestas Lincoln nende kihluse, kuid suvel 1842 taastasid nad oma suhte ja 4. novembril 1842 abiellusid.
Lincolnide peres oli neli poega :
1.Robert Todd Lincoln (1843–1926), poliitik ja jurist
2. Edward Baker Lincoln (1846–1850)
3. William Wallace Lincoln (1850– 1862 )
4. Thomas Lincoln (1853-1871)
Ameerika Ühendriikide president
Abraham Lincoln lahkus Springfieldist Washingtoni veebruaris 1861 ja vannutati presidendiks 4. märtsil 1861. Presidendi amet langes ta õlule raskel ajal, sest tema valimisvõidu teatavaks saamise järel oli 20. detsembril 1860 Lõuna-Carolina osariik teatanud oma eraldumisest Ameerika Ühendriikidest. Jaanuaris 1861 järgisid Lõuna-Carolina eeskuju Mississippi , Florida, Alabama , Georgia, Louisiana ja Texas. 4. veebruaril 1861 olid need osariigid moodustanud Ameerika Riikide Konföderatsiooni ehk sisuliselt uue riigi.
12. aprillil 1861 algas Fort Sumteri tulistamisega Konföderatsiooni vägede poolt Ameerika kodusõda. Aprillis ja mais liitusid Konföderatsiooniga veel neli osariiki - Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee ja Arkansas. Fort Sumteri tulistamisele vastas president 15. aprillil miilitsaüksuste kokkukutsumise ja 19. aprillil Konföderatsiooni sadamatele blokaadi kuulutamisega. Neli aastat kestnud sõja juhtimine võiduka lõpuni kujunes Abraham Lincolni valitsusaja peamiseks ülesandeks.
Peale Bull Runi lahingu kaotamist Virginia osariigis juulis 1861 otsustas president esimest korda kasutada orjanduse küsimust sõjategevuse mõjutamisel Ühendriikide kasuks - 6. augustil kuulutas ta vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad (oma valimisprogrammis oli ta toetanud orjanduse säilitamist lõunaosariikides ja lubanud heaks kiita seadused, mis kohustasid põhjaosariike põgenenud orjad tagastama). Kui kevadeks 1862 ei olnud suuremad ja sõjaliselt tugevamad Ühendriigid suutnud sõjas edu saavutada, võttis Lincoln 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte.
16. Andrew Johnson - Oli Ameerika Ühendriikide poliitik. 1865 oli ta riigi asepresident ja aastail 1865–1869 riigi 17. president.
Johnson kuulus Demokraatlikusse Parteisse. 1835–1837 ja 1839–1841 oli ta Tennessee osariigi Esindajatekoja liige ning 1841–1843 sama osariigi Senati liige. 1843. aastast kuulus ta nelja järjestikuse Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoja koosseisu. 1853–1857 oli Andrew Johnson Tennessee osariigi kuberner ja 1857–1862 Ameerika Ühendriikide senaator. Ameerika Riikide Konföderatsiooni eraldudes 1861 sai temast ainus senaator neist osariikidest, kes jätkas tööd Ameerika Ühendriikide Kongressis.
1862 nimetas president Abraham Lincoln Johnsoni Tennessee osariigi sõjaväeliseks kuberneriks . Sellel ametikohal surus ta jõuliselt maha Konföderatsiooni pooldajate vastuhakud. 4. märtsil 1865 astus ta ametisse Lincolni teise valitsuse asepresidendina. 15. aprillil 1865 sai Johnsonist peale Lincolni surma Ameerika Ühendriikide president. 1869. aasta presidendivalimistel ta ei kandideerinud. Ka ei õnnestunud Johnsonil saada tagasi valitud Ameerika Ühendriikide Kongressi Senatisse ega isegi Esindajatekotta.
17. Ulysses Simpson Grant - Sünninimi: Hiram Ulysses Grant. Oli Ameerika kodusõja kindral ja 18. USA president (1869– 1877 ). Ta oli nagu sümbol Ameerika kodusõja ajal. Kui ta valiti siis Ameerika inimesed lootsid lõppu ebastabiilsusele, kuid Grant ei olnud jõuline ja ta näis olevat segaduses. Sündinud 1822. Grant oli Ohio Tanneri poeg. Ta läks West Pointi pigem vastu tahtmist ja lõpetas keset oma klassi. Mehhiko sõja võitles ta Kindral Zachary Taylor all.
18. Rutherford Hayes - Oli Ameerika Ühendriikide 19. president. Ta oli ametis aastail 1877–1881. Sündinud Ohios 1822, Hayes sai hariduse Kenyon ülikoolis ja Harvard juristi koolis. Pärast viieaastast õiguspraktika Alam Sanduskys kolis ta Cincinnati, kus ta sai noor advokaat.
19. James Garfield – Ehk James Abram Garfield. Oli Ameerika Ühendriikide 20. president. Ta oli ametis 4. märtsist 1881 kuni surmani. Garfieldi tulistas 2. juulil 1881 Washingtoni raudteejaamas vaimuhaige Charles J. Guiteau. President suri veremürgituse tagajärjel paar kuud hiljem.
20.Chester Arthur - oli Ameerika Ühendriikide 21. president. Ta oli ametis aastail 1881–1885. Väärikas, pikk ja ilus, puhta-raseeritud lõuaga ja külg- vuntsid , Chester A. Arthur "nägi välja nagu president."
21. Stephen Grover Cleveland - oli Ameerika Ühendriikide 22. president aastail 1885–1889 ja 24. president aastail 1893– 1897 . Ta on ainus president kes lahkus valgest majast ja sai uuesti 4 aastaks presidendiks.
22. Benjamin Harrison - oli Ameerika Ühendriikide 23. president. Ta oli ametis aastail 1889–1893. Sündinud 1833, Harrison õppis Miami Ülikooli Ohios. Ta kolis Indianapolisse. Ta abiellus Caroline Lavinia Scottiga 1853. Pärast kodusõda – oli ta kolonel 70.
23. Stephen Grover Cleveland - 1885–1889 ja 24. president aastail 1893–1897. 1881 aastal valiti ta Buffalo linnapeaks. Ja hiljem sai ta kuberneriks New Yorgis .
24.William McKinley - oli Ameerika Ühendriikide president aastail 1897–1901. Sündinud Nilesis, Ohios, 1843. Ta õppis õigusteadust, avas kontori Cantonis, ja abielus Ida Saxtoni pankuri tütrega.
Kokkuvõte
Räägitud sai kõigest olulisemast Ameerika presidentidest 19. Sajandil. On toodud välja ka Abraham Lincolnist kõik olulisem.
Allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_riigipeade_loend
http://www.whitehouse.gov/about/presidents
10