Kahe filmi analüüs (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö osakond
Britt Treuberg ja Maarja Jürgens
EP1
„ MANDARIINID “ JA „1+1“
Filmide analüüs
Juhendaja : Liina Käär, MA (sotsioloogia)
Pärnu 2015

Sisukord

Sissejuhatus 4
1. Mandariinid 5
1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid 5
1.2. Ühiskond 5
1.3. Kultuur 6
1.4. Sotsialiseerumine 7
1.5. Hälbekäitumine 7
1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon 8
1.7. Perekond 8
1.8. Religioon 8
1.9. Majandus 9
1.10. Poliitika ja võim 9
2. 1+1 ehk The Intouchables 11
2.1. Sotsiaalsed faktid ja institutsioonid 11
2.2. Ühiskond 12
2.3. Kultuur 12
2.4. Sotsialiseerumine 13
2.5. Hälbekäitumine 13
2.6. Sotsiaalne stratifikatsioon 14
2.7. Perekond 14
2.8. Religoon 15
2.9. Majandus 15
2.10. Poliitika ja võim 15
Kokkuvõte 17

Sissejuhatus

Esimene analüüsitav film on Eesti ja Gruusia koostööl valminud „Mandariinid“. Vaid pealtnäha lihtne lugu räägib üheksakümnendate alguses eesti külas elavatest Ivost ja Margusest ning Abhaasias toimuvast sõjast. Meeste kodu ligidal toimub kahe vaenutseva salga kokkupõtge, kust päästetakse tšetšeen Ahmed ning hiljem grusiin Niko . Film lahkab rahulikus tempos kuid seejuures intensiivselt kultuuride, rahvuste ja vaadete põrkumist.
Teise analüüsitava filmi nimi oli „The Intouchables“, mis rääkis loo mehest, kes sattus paraplaaniga sõites õnnetusse ning kaotas selle läbi kaelast alla poole liikumisvõime. Ta palkas enda hooldajaks oma eluga halvas seisus oleva noormehe ning päevade viisi koos olles õppisid nad teineteiselt oma eludega toime tulemist ja mõjutasid üksteise eluvaadet.
Töö on jaotatud kahte peatükki. Esimeses peatükis analüüsitakse filmi „Mandariinid“ ja teises filmi „The Intouchables“. Mõlemad peatükid on jaotatud kümneks alapeatükiks, kus analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid aspekte .

Mandariinid

Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid

Sotsiaalseid institutsioone võib filmis näha nii abielu, külakogukonna, majandusliku kui ka turvatunde aspektidest. Filmis pole näha otsest pereelu , kuid üks sõduritest, Ahmed, mainib loo käigus oma perekonda ning Ivo räägib põgusalt oma lahingus langenud pojast ja tütrest Marist, kes oli juba põgenenud sõja eest Eestisse.
Lisaks mainiti ka hariduse institutsiooni, mis väljendus mitmes stseenis, kus Nika kahtles Ahmedi harituses ning andis mõista, et