Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused (0)

Q: Mille sagedus muutub LV toimel?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused

Q: Keskkonnale evolutsioon toimub pidevalt kõrgema liigse?

Vastus leiad õppematerjalist: Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused

Tartu Ülikool - Bioloogia - Evolutsioonimehhanismid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille sagedus muutub LV toimel?
Keskkonnale evolutsioon toimub pidevalt kõrgema liigse?

Valik teemasid , mis on eksami küsimusteks

Looduslik valik
neodarvinismi (sünteetilise evolutsiooniteooria ) keskne mõiste.
populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu;
seega toimub selektsioon , mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine.
LV toimumise tingimused:

subjektid peavad paljunema

järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele

populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne , peab varieeruma

isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse
LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsioon suurendab kohanemust. konstantse väliskeskkonna korral on LV just status quo hoidjaks.
LV klassifitseerimine:

suunav valik – eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ; nt piparööliblikas, tõuaretus

stabiliseeriv valik – eelistatud optimaalne fenotüüp, surve äärmustele

lõhestav valik – eelistatud äärmuslikud fenotüübid (äärmuste omavaheline ristumine pole soositud)
Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks ilma mingi kindla eelissuunata muutusi – mutatsioone , mis on juhuslikud.
mis on valiku ühikuks – objektiks , millele kohandub fenotüübiline adaptsioon ja/või mille sagedus muutub LV toimel?

geen
Dawkins replicators and vehicles
meiotic drive – mingi geenilookus mõjutab meioosi, eelistades mingit alleeli teisele.

rakk

indiviid

grupp
LV võib toetada altruismi, nt linnupopulatsioonides kasvab järglaste ellujäämus, kui pesitsejal on „abistajaid“, kes siis võivad aga ei pruugi ise paljuneda. altruism sellel juhul peab tõstma fitnessi st peab ületama reproduktiivsuselt egoistliku käitumise.
grupivalik ei prevaleeri indiviidi tasemel valiku üle.
sooline valik – isendi valik paarduda mingi tunnuse põhjal, mis otseselt fitnessi keskkonna suhtes ei suurenda . nt lindude ehissuled.
sooline valik tüüpiliselt isaste vastasseis, ekstreemsed katsed oma fitnessi demostreerida, kiire teisaste sugutunnuste evolutsioon .

Juhuslik geneetiline triiv (random genetic drift)
genetic drift (geneetiline triiv) – juhusest tingitud alleelisageduste muutus populatsioonis (st kaovad alleelid , mis ei oma negatiivset efekti, on selektiivselt neutraalsed). prevaleeriv väikestes populatsioonides.
geneetiline triiv on kumulatiivse efektiga , juba väikestel kõrvalekalletel 50/50 tasakaalust hakkab efekt ainult süvenema.
pudelikaelaefekt – suure osa populatsiooni hävimine mingi katastroofi tulemusena ning populatsiooni taastootmine ellujääjate toel
asutajaefekt – emapopulatsioonist eraldunud väikese grupi isendite moodustatud uus populatsioon, mille geneetiline struktuur sõltub täielikult eraldunud isendite omast. (levinud nähtus inimpopulatsioonides, nt amishid USAs või buurid).
Hardy -Weinbergi tasakaal – alleeli- ja genotüübisageduste püsivus ajas. heterosügootsus väheneb ilma „vahelesegamiseta“ seega ~1/2N põlvkonna kohta.
tingimused: populatsioon lõpmata suur; populatsioon isoleeritud; mutatsioonide absents; toimub vaba ristumine; puudub looduslik valik; organismid on diploidsed; paljunemine toimub ainult sugulisel teel.
heterosügootsuse tasakaal püsib madalamal tasemel väikse populatsiooni ja mutatsioonide aeglase tekke korral.
H – heterogeense seisundi tasakaal; N – populatsiooni suurus; u – mutatsioonide tekkekiirus
Efektiivse populatsiooni suurust mõjutavad tegurid: 1) populatsiooni vanuseline struktuur: inimese puhul umbkaudu Ne = N/3
2) sugupoolte arvukuse suhe
3) populatsiooni suuruse fluktuatsioonid
4) populatsiooni jaotumine väikesteks gruppideks
Wahlundi efekt - subpopulatsioonides on homosügootsuse tase alati kõrgem kui suures ühtses populatsioonis (kuna põhimõtteliselt ei toimu vabat ristumist). subpopulatsioonid võivad sellel juhul olla omaette küll HW tasakaalus, aga kogu populatsioon kokku pole.
gene flow ( geenivool ) – alleelide liikumine ühest populatsioonist teise (nt õietolmu levik tuulega ). ka suhteliselt väike arv „ sisserännanuid “ võib viia populatsioonide geneetilise ühtlustumiseni, ka ilma selektsioonita.

Liigiteke , liikide säilumine
liigitekke moodused biseksuaalsete liikide puhul:

allopatriline – geograafiliselt lahkuviimine [allos – other ; patris - fatherland]

ilmselt põhiline liigitekke moodus

parapatriline – külgnev [para – beside]

tavaliselt eristatav hübriidne tsoon

sümpatriline – olemasoleva liigi populatsiooni sisene [sym – with]

reproduktiivne isolatsioon tänu nt ajalisele barjäärile. või nt host shift –taimpatogeensete putukate peremeesliigi vahetumine
anagenees – evolutsioon otseliini pidi, ühe liigi asendumine teisega ; kladogenees – mitme liigi põlvnemine ühest liigist, biodiversiteedi suurenemine
liigitekkele võib viia veel nt hübridiseerumine, kromosoomide arvu muutus, etc. vikariantne sündmus – liigiteke tänu kontinentide triivile.
liigitekke toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. lahknemiseks võivad tuleneda nii looduslikust valikust kui geneerilisest triivist.
liigi säilumiseks tavaliselt geograafiline isolatsioon. kuid võib toimuda ka samas areaalis, kui on mingi uus nišš mida täita.
isoleerivad mehhanismid :

geograafilis-ruumiline isolatsioon

takistused hübriidide tekkeks (eluaseme alusel, ajaline, probleemid viljastumisel, füüsiline kokkusobimatus etc.)

hübriidide elujõuetus/suguvõimetus

hübriidide rea väljasuremine (hõbridiseerinud kaotavad edasistes põlvkondades üha enam võime anda järglasi)
isolatsioon eluaseme alusel: nt taimede eraldumine vastavalt pinnase tingimustele; jõgede suudmealadel elavad kalaliigid (hübriidid pole piisavalt tolerantsed erineva soolsuse suhtes)
isolatsioon aastaaegadest tulenevalt: nt õitsemine eri aastaaegadel
isolatsioon paardumiseelistest tingituna : nt lindude alamliikide vaheline konkurents
mehaaniline isolatsioon: putukatel nt genitaalide kuju alusel; tolmendamisel putukate abiga.
biokeemiline isolatsioon: sperm ei säilu / ei tungi munarakku

Inbriiding
inbriiding – selline isendite ristumine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. nt taimedel iseviljastumine, loomadel pudelikaelaefekti puhul vm.
inbreedingu põhiline probleem – homosügootsuse kasv, mis siis nt võib tihedamini viia retsessiivsete haiguste avaldumiseni. populatsiooni tasemel viib fitnessi langusele (inbreeding depression, tihti näiteks pudelikaela - või asutajaefekti tulemus).
Inbriidingu tulemusena võivad homosügootsesse olekusse sattuda ka muidu populatsioonis harva esinevad geneetilisi haigusi põhjustavad retsessiivsed alleelid. Näiteks albinismi sagedus varieerub 1:10,000 Põhja-Euroopas kuni 1:30,000 Lõuna-Euroopas, kuid USAs Arizona osariigis elavatel Hopi indiaanlastel esineb albinism sagedusega 1:200.
tugevad mehhanismid inbreedingu vältimiseks – inimahvide puhul inbriidingu korral 30% fitnessi langus ühe põlvkonna jooksul. noorloomad aetakse karjast ära, tihti ainult ühe soo esindajad (nt emased roteeruvad, isased paigas).
inbriidingu väljenduseks võib olla vähenenud viljakus, geneetiliste haiguste suurem sagedus, aeglasem kasv, suurem väikelaste suremus, etc. samuti teevad haigused rohkem kahju, kui populatsioon on geneetiliselt sarnane.

Adaptatsioon, fitness
fitness (kohanemus) w – suhtearv, mis kirjeldab ühe indiviidi järeltulijate arvu suhet populatsiooni keskmise suhtes.
absoluutne kohanemus – kindla genotüübiga isendite arvu suhe kahes põlvkonnas

kui fitness on 1, on isend valikuliselt neutraalne

kui fitness on suurem kui 1, on isend valikuliselt positiivne ning tema genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis levima

kui fitness on väiksem kui 1, on isend valikuliselt negatiivne ning tema genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis taanduma
juba väike (nt 5%) muutus fitnessis tagab kiire muutuse.
selektiivne surve s – erinevatele genotüüpidele rakenduv surve. mida tugevam on surve teatava genotüübi suhtes, seda kiiremini kaob alleel populatsioonist. w = 1 – s
adaptsioon ( kohastumus ) – kohanemine keskkonnaga kõige laiemas mõttes, üldiseks omaduseks päritavus. struktuur/protsess/etc, mis on kujunenud LV tulemusena.
uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega.
kohanemine võib olla nt makroehituses ( kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded).
adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge kasukas – pole reguleeritav organismi eluajal, kui ka kasulikuks ei osutu)
2) füsioloogiline tolerantsus (nt võime kiiresti keha värvust muuta; kaladel reguleerida soola sisaldust organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.)
3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine kehalise töö tegemisel; erütrotsüütide hulga suurenemine kõrgmäestikus elades jne.)
koadaptsioon – mitme eri liigi organismide vastastikku seondunud kohanemine. koadaptsiooni olemasolu on viiteks koevolutsiooni võimalusele, kuid mitte selle tõestuseks.
koevolutsioon – kahe liigi mõlemapoolne kohanemine üksteisele (mitte siis ainult keskkonnale) – ühe liigi evolutsiooni mingi aspekt mõjutab teise liigi evolutsiooni
järjestikune evolutsioon – nt: taimel tekib toksiin , siis kahjuril vastumürk, seejärel taimel uus toksiin jne.
parasiidi -peremeesorganismi koevolutsioon – viiruse vallapääsemisel peremehe residentsus kasvab (LV) ning viiruse virulentsus väheneb ( edukad surevad kiiremini välja).
one-upping / „ võidurelvastumine “ / eskalatsioon – kiskja -saaklooma vaheline koevolutsioon, kus nt saaklooma fitnessi tõus („kiiremad jalad“), toovad kaasa ka kiskjal sarnase evolutsiooni käigu, tühistades kokkuvõttes fitnessi tõusu.

Makroevolutsioon
makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite evolutsioon. makroevolutsioon on graduaalne, lihtsalt oluliselt pikemat aega kestev. makroevolutsioon on mikroevolutsiooni käigus toimunud muutuste akumuleerumise tulemus. nt liigi kujunemiseks läheb imetajatel ca 1MA; imetajate kujunemiseks reptiilidest läks ca 40MA (esimesed mammaalid 200MA sügavuses).
homeootilised geenid – määravad kehakuju ning võivad potentsiaalselt olnud ka hüppeliste arengute tekitajaks
rekapitulatsiooni prinsiip – fenomen, kus selgroogse organismi lootelises arengus peegelduvad fülogeneetilise eellase kujud (toimunud on terminaalne lisandus). pole tingimata reegliks.
et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise (enne teda radieerunud) kõrgema taksoni allakäik – nt mammaalide kiire (ca 20MA jooksul kestnud) radiatsioon peale sauruste kadumist, kuigi imetajad olid iseenesest olemas olnud juba 200 MA.
punase kuninganna reegel – tõenäolsus liigi väljasuremiseks on sõltumatu sellest, kui kaua see liik on eksisteerinud. st liik ei muutu paremaks ega halvemaks, ning evolutsioon on pigem eskalatoorne kui progressiivne.
väljasuremise põhjused: 1) füüsilised (katastroofilised või järkjärgulised (seoses väliskeskkonna muutusega))
2) bioloogilised (koevolutsioonis „mahajäämisest“ tulenevad)
ühe koevolutsioneeruva partneri lag ei tee aga head ka teisele, nt kui kiskja ruttab liiga ette saaklooma evolutsioonist, sureb ta ka ise välja peale saaklooma ammendamist.
väljasuremine on enamasti on enamasti tingitud sellest, et liigi kohanemine ei vasta enam keskkonnale. evolutsioon toimub pidevalt kõrgema (liigse?) spetsialiseerumise poole, samas surevad just need kergemini välja. samas, ükski liik ei adapteeru vulkaani plahvatusele vms katastroofile. massiekstinktsioon on mõjutanud makroevolutsiooni oluliselt ja korduvalt. liigi „vanus“ selles julmas maailmas tavaliselt 1-10 MA.
enam mutatsioone on enama rakutsüklite arvu puhul, kiirema ainevahetusega organismidel. siiski evolutsioon justkui kiiremini ei toimi, molekulaarne kell ei ole mõjutatud põlvkonna ajalisest pikkusest.

Katastroofid

Kriit- Paleogeen (K-Pg) 65,5 MAT – 50% perekondadest ja 75% liikidest. Enamik mitte-linnulistest dinosaurustest suri välja. Ökoloogilised nišid hõivasid nüüd imetajad ja linnud . 65 MAT langes Maale asteroid , kuid kokkupõrke ja väljasuremise vahel on 300 000 aastat. Ei olnud ainuke põhjus?

Triias - Juura 200 MAT – 48% perekondadest ja 90-96% liikidest. Arthosaurused, enamik terapsiide ning suured kahepaiksed hävisid. Ökoloogilised nišid maismaal said dinosauruste kätte.

Perm-Triias 251 MAT – 83% perekondadest ja 96% mereliikidest, 70% maismaaliikidest (ka putukad). teadaolevalt suurim väljasuremine. Tõusid esile uued taimetaksonid. Maismaal lõppes imetaja-sarnaste reptiilide ülemvõim, selgroogsete taastumine võttis aega 30 miljonit aastat. Ökoloogilised nišid said arthosaurused.

Hilis- Devon 360-375 MAT – 50% perekondadest ja 70% liikidest. perioodi sees jada väiksemaid väljasuremisi.

Ordoviitsium- Silur 440-450 MAT – 57% perekondadest, 60-70% liikidest.
inimese saabumisega seotud suured megafauna väljasuremised: austraalia 50 KAT
ameerikad 12 KAT (suurulukite väljasuremine langeb kokku just inimeste saabumise, mitte jääajaga)
jääaegade mõju – liik võib kaduda või migreeruda ajutiselt lõuna poole ja siis tagasi; laia levikuga liigid võisid säiluda väikeste isoleeritud saarekestena, andes võimaluse allotroopiliseks liigitekkeks.

Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest – st viimase 5 – 7 miljoni aasta jooksul
klimaatiline/geoloogiline taust
mandrid kogu viimase 65 MA evolutsiooni vältel suhteliselt „paigas“. tähtis Aafrika põhja-lõunasuunas kulgenud vulkaaniline mäestikuala – Ida-Aafrika kliima kuivenemine ning barjäär liikide lahknemiseks.
primaatide süstemaatika
primaadid ca 60 MAT st vahetult pärast dinosauruste niššide vabanemist
väga laia joonega jagunemine: 1) leemurid/tarsiidid; 2) ahvid ; 3) inimahvid
primaatide iseloomulikud tunnused: pöidla ja sõrmede vastandumine , silmad vaatavad ettepoole ja asuvad lähestikku, jalgadel on kandluu. nähtav aju suhtelise suuruse kasv.
inimahvide erinevused ahvidest: puudub saba, iseloomulik küünarliiges, ussjätke
antropoididest hominiidideni
Proconsul – 25 MAT, Aafrika päritolu, neljajalgne, puude otsas elav. pole kindel kas Catarrhini umbharu või hominoidide rea algus
Afropithecus ja Kenyapithecus – 17 MAT. ilmtingimata inimahvide rea esindajad.
Graecopithecus ja Dryopithecus – 12-8 MAT. Euroopa päritolu.
Australopithecus – 4.5 MAT. Lõuna-Aafrika. bipedaalsus. palju umbliine. A. afarensis – Lucy .
inimahvide „ränded“: 15-8 MAT liigirikkus väljaspool Aafrikat
13-7 MAT fossiilide absents Aafrikas
7-5 MAT leiud taastuvad Aafrikas
Homo
Homo habilis – 2.4 MAT ( kadus 1.5 MAT), Ida-Aafrika. spekuleeritud kivist tööriistade kasutamine. algab aju ennekasv/enkefaliseerumine.
Homo (erectus) ergaster – 2 MAT (kadus alla 1 MAT). Aafrika, Homo habilise otsene järeltulija ja ka koeksisteerija. aju kiire kasv. tule kasutamine. naha pigmentatsioon.
Homo erectus – 1.8 MAT (kadus 200-300 KAT). Aasia , levinud väga laial alal.
Homo heidelbergensis – 600 KAT. Homo ergasteri otsene järeltulija, pärit Aafrikast, kuid liikus ka Euroopasse 800 KAT. neandertaallase ja H. sapiensi otsene eellane.
Homo neanderthalensis –250-40 KAT. pärit Aafrikast, liikus Euroopasse ( hargnes H. heidelbergensisest enne kui H. sapiens ). ajumaht (1550cm3) ületab tänapäeva inimese keskmise ajumahu. adaptsioon külmale.
Homo sapiens
anatoomiliselt modernse inimese esilekerkimine arvatavasti 200 KAT Aafikas. väljaränne ja radiatsioon algas ca 60 KAT (out-of- africa ).
„Y-kromosomaalne Aadam “ 200-300 KA sügavuses; „mitokondriaalne Eeva “ 100-200 KAT.
Kagu-Aasia ja Austraalia asustati H. sapiens’i poolt ilmselt 41...46 tuhat aasta tagasi, Euroopa 30...35 tuhat aastat tagasi, Aasia põhjaalad 20...35 tuhat aastat tagasi ning nn Uus maailm (Ameerika) vähemalt 15 tuhat aastat tagasi.
ca 125,000; 65,000 ja 21,000 AT kolm ulatuslikku jäätumist
40 KAT Euroopa Homo sapiens = kromanjoonlane (Cro-Magnon). jõulisemad ja suuremad ning suurema ajumahuga (+10%) kui tänapäeva inimene, kuid puudusid neandertaallasega sarnased kliimaga kohastumused. kromanjoonlased ilmselt suure osa põhja-eurooplaste otsesed eellased.
50-40 KAT Aurignaci tehnoloogia (kromanjoonlaste jõudmisega euroopasse) – kivist tööriistade täiuslikum kasutamine
30 KAT – koopamaalid n shit. 28-24 KAT Gravettiani periood, inimfiguuri kujutised.
vähemalt 25 KAT – surnute matmine

Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll
mõjutajad: one Malthus , kellel oli idee et looduslikud ressursid on piiratud ning konkurentsi tingimustes jäävad ellu vaid vähesed. darwini lisandus: organismide paljunemine toimuks eksponentsiaalselt, kui seda ei piiraks ressursside vähesus.
Could , ornitoloog, juhtis tähelepanu vintide nokkadele.
Lamarck , et evolutsioonil on suund ja see toimub läbi elu jooksul omandatud tunnuste pärandumise. osadest nendest ideedest küll loobus.
Buffon, biogeograafia evolutsiooni tõestuseks.
Lyell, geoloog , uniformismi prisiip (loodusseadused ajas muutumatud), st akumuleeruvad muutused.
darwini LV: populatsiooni paljunemise käigus tekib pidevalt uusi variante ning edukamad variandid asendavad pikapeale vähemedukad.
Wallace roll: kaasaegsed, sarnased vaated, sarnane töö, tuli iseseisvalt LV ideega välja. Wallace LV rõhutas rohkem selektsiooni keskkonna mõjul, samas kui Darwin rõhutas otsest isenditevahelist olelusvõitlust.

Lamarck ja Darwin – vaadete kokkulangevusd ja erinevused
lamarcki teooria – liikide areng toimub graduaalselt, organismide elu jooksul omandatud tunnuste akumuleerumise tagajärjel. klassikaline näide: kaelkirjaku arenemine küünitamise tagajärjel. evolutsioon eesmärgipärane, lihtsamatest eluvormidest keerukamateni. arenemine käib läbi olemasolevate tunnuste kasutamise/mittekasutamise, mistõttu need siis arenevad/taandarenevad.
darwini ettekujutus evolutsioonist puu, lamarckil redel (puudub väljasuremine). kokkulangevus teooriates: ka darwin tunnistas mingil määral, et elu jooksul omandatud tunnused võiks olla päranduvad.

Neodarvinismi teke ja põhilised postulaadid
neodarvinism ( sünteetiline evolutsiooniteooria) rõhutab LV määravat või ainurolli evolutsioonis .
neodarvinismi mõiste 19. sajandist tähistamaks vaadet, mille kohaselt evolutsioon toimub üksnes loodusliku valiku teel, mitte Lamarki põhimõtete alusel (mida darwin ise tegelikult ei eitanud). wallace nt mõistis , et päriliku materjali ja keharakkude vahel on one-way relationship .
populatsioonigeneetika - ühendades Mendeli ja Darwini seisukohad. Haldane, Fisher. 20-ndad või nii.
sünteetiline evolutsiooniteooria kujunes välja 1930. aastatel (ühendas mendeli geneetika , darwinismi, populatsioonigeneetika). Dobzhansky
põhilised postulaadid: geneetiline muutlikkus tekib juhuslike mutatsioonide ja rekombinatsiooni tõttu
evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises LV läbi, kuid toimib ka geneetiline triiv
liigiteke leiab aset järk-järgult, makroevolutsioon on mikroevolutsioon pika aja jooksul
fitness suureneb ainult läbi LV

Neutraalne evolutsiooniteooria ja selle erinevused neodarvinismist
Motoo Kimura, 1968. a.
põhiliseks arutluseks loodusliku valiku ja geneetilise triivi osakaal evolutsioonis
neutralismis geneetiline triiv prevaleeriv. pea kogu evolutsiooniline muudatus on neutraalne (mis ei tähenda, et enamus mutatsioonidest oleksid iseenesest neutraalsed – kuid et ainult 1.5% inimese genoomist on kodeeriv , ei kajastu enamus neist fenotüübis ). LV vaid kahjulike mutatsioonide elimineerimise mehhanismiks.
geneetiline surve (genetic load) – avaldub populatsioonis, kus mitte kõik liikmed ei oma optimaalset koastumust. mida rohkem on populatsioonis indiviide, millel on madalam kohanemus, seda suurem geneetiline surve valitseb. mida tugevam selektsioon/geneetiline surve, seda rohkem isendeid sureb välja. keskmise kiirusega valgud evolutsioneeruvad aga ca 100 korda kiiremini, kui LV-st tulenev geneetiline surve taluks [1 asendus 300 generatsiooni kohta vs 3 asendust 1 generatsiooni kohta]. st varieeruvust on rohkem kui neodarwinism (ainult LV) võimaldab.
heterosügootsuse tase pole ka selgitatav ainult LV-ga. NT: iga mutatsioon alustab oma elu heterosügootselt ning püsib polümorfismina seni, kuni kaob või fikseerub (küll aga eeldaks see siis veel suuremat heterosügootsuse taset populatsioonides kui reaalselt on).
on näiteid tho, kus LV võib eelistada heterosügootsust, nt malaaria, kus heterosügoodid elavad haiguse edukamalt üle kui dominantsed homosügoodid [tasakaalustatud valik – protsessid, mille käigus ühel või teisel põhjusel säilitatakse populatsioonis aktiivselt mitut alleeli sagedusel, mis ületab mutatsioonisageduse]
pseudogeenid – normaalsete geenide analoogid, mis on kaotanud oma funktsiooni, on tekkinud nt pöördtranskriptsiooniliselt. teoreetiliselt ei avalda LV nende evolutsioonile mõju, kui nad just organismi negatiivselt ei mõjuta.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 31 allalaadimist

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #1

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #2

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #3

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #4

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #5

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #6

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #7

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #8

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #9

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #10

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #11

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #12

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #13

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #14

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused #15

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meigasy Õppematerjali autor

evolutsioon populatsioon fitness isend darwin

Sarnased õppematerjalid

doc

Evolutsioonimehhanismid

-ka simpans, vares oskavad riistu kasutada HOMO ERECTUS -hakkas liha sööma -suutis ületada ka merd, kus teine kallas näha ei olnud -siiski ei jõudnud Ameerikasse ega Austraaliasse -võttis kasutusele efektiivse kivikirve -võib-olla suri välja kõigest 30-50 KAT (Erectusest arenes ka selline loom nagu H. Floresiensis 80000-20000 a tagasi. 1m pikk, aju maht 300 cm3 EVOLUTSIOON ei pea alati olema progressiivne!!!) NEANDERTAALLANE -avastati 1856, Neandertal (Neanderi org), Saksamaa -tõenäoliselt ei olnud ristumisbarjääri inimesega -lahknemine inimese eellasest ca 600 KAT -suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT -tegi ka kaelakeesid jms asju, aga augustas merekarpe oma tehnikaga erinev H. Sapiensist -pea täielikult lihasööjad

Kategoriseerimata

doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6

Bioloogia

doc

Evolutsiooni kursuse konspekt

Sellega sai evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt võimalikuks peetud pangeneetiline pärandumine (s.t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Postulaadid: Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna);

Evolutsioon

odt

Evolutsioon

Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei

Bioloogia

odt

Evolutsioon: usk, Darwin

interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht evolutsiooni suhtes: bioloogiline evolutsioon, k.a. inimese kui ühe imetajaliigi teke on bioloogia probleem, mida uuritakse teaduse vahenditega. Hinge teke on kiriku probleem. See on äärmiselt tervitatav interpretatsioon ja tõeline revolutsioon evolutsiooni käsitlusel. Paraku ei ole kõik kirikud nii targad kui Püha Peetruse tooli poolt juhitav. Agressiivne krieitsionism on küll rohkem ameeriklaste probleem - Euroopa on sellest vähem puudutatud, kuid Ameerika (USA) mõjujõudu (rikkust) silmas pidades pole põhjust neid tendentse

Bioloogia

docx

Evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid

1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile. Ontogenees peege

Bioloogia

doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

PRODUTSENDID Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ~10% eelneva taseme biomassist. Biomass ja eneriga vähenevad kõrgemate troofiliste tasemete suunas. EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6

Bioloogia

doc

Evolutsioonimehhanismid

KÜSIMUSI 1. J-B Lamarcki ja C. Darwini seisukohtade kokkulangevused ja erinevused Lamarck arvab, et elu omandatud tunnused päranduvad edasi aga Darwin arvas teistpidi. Lamarck ei arvestanud looduslikku valikut. Lamarck arvas, et liigid on püsivad, aga Darwin ütles, et liigid tekivad üksteisest ja ka kaovad(looduslik valik). Lamarck väitis,et liigid evolutsoneeruvad eesmärgipäraselt-pm evolutsioon on eesmärgiks, tglt toimub evolutsioon kuna keskkond muutub ja olen peab kohaneme, et ellu jääda/püsida konkurentsivõimelisena ja sellest tulenevad muutused põhjustavad evolutsiooni. 2. looduslik valik Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas.

Evolutsioon

Rohkem sarnaseid