Evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid (0)

5 VÄGA HEA

evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju-
Dateerimine – süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet)
3,5 mlrd a.t. – üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks.
1,8 mlrd a.t – eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos.
1,2 mlrd a.t – mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus „Kambriumi plahvatus “, milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed , neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides niššides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile.
Ontogenees peegeldab fülogeneesi (rekapitulatsioon).

adaptatsioon e. kohanemine : fitness e. kohanemus; koadaptatsioon
Fitness on suhtearv, mis näitab, kui edukad on reproduktiivses mõttes olnud isend võrreldes keskmise isendiga populatsioonis tervikuna .
Need on paljunemise edukust määravad komponendid.
Kohanemus näitab vaadeldava ( muteerunud või adapteerunud) isendi paljunemisedukust võrreldes populatsiooni keskmisega. Kui fitnessi näitaja on 1, siis viitab see muutuse neutraalsusele, kuna ei anna isendile eelist paljunemises. Samas tähendab fitness 1,05 juba olulist edukust. Kui kohanemus on 0, ei ole isend üldse suuteline järglasi saama ning uus tunnus ei levi ühest isendist edasi.
Adaptsioon ( kohastumus ) on mingi tunnuse arenemine, mis suurendab vaadeldava isendi kohanemust. Peab olema pärandatav, et sellest LV puhul üldse rääkida saaks. Kohastumustena saab vaadelda organismide väga üldiseid (nt hapniku kasutamine), morfoloogilisi (nt tiivad) ja käitumuslikke (nt migratsioon ) omadusi. J.M Smithi järgi saab kohastumusi jaotada: geneetiline adaptsioon, arenguline paindlikkus ja füsioloogiline tolerantsus (nt värvuse kiire muutus, spetsialiseerumine toidule). Adaptsioon võib toimida väga erinevatel tasanditel (nt grupitasandil altruism). Kõik adaptsioonid tulenevad LV-st (ja ainult), adaptsioon on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. Adaptsioonid ei ole täiuslikud (lokaalse adaptiivsuse lõks; trade-off). Suguliselt paljunevais populatsioonides levib adaptsioon kiiremini, sest ta saab levida ka horisontaalselt. Koadaptsioon on omavahel (sümbioosis või parasitismis) seotud liikide koos kohanemine (nt patogeen ja peremees , jänes ja hunt), mille puhul saab mõnikord rääkida ka koevolutsioonist (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0).
Koadaptsiooni mõistet kasutatakse selges tähenduses- kui mitme eri liigi organismi vastastikku seonduvat kohanemist. Siia kuuluvad mitmed adaptiivsed muutused, mis iseloomustavad( kindlustavad) sümbioosi, kuid ka adaptsioonid, mida sümbioosiks niisama lihtalt kutsuda ei saa. Väljendada võiks seda nii- ” vastastikune talumine, et ei läheks hoopis halvemini”. Seda viimast illustreerib näiteks tõsiasi, et taudid algavad sageli ohvriterohkelt, kuid aja möödudes patogeen nagu ” leebuks”. Evolutsiooniliselt vaadatuna-superkillerist patogeni seisukohast ei ole peremeesorganismi kiire hukk sageli optimaalne, sest peremehe surmaga hävib ka patogeen.
Teaduslikus litaratuuris kasutatakse koadaptsiooni mõistet paraku mõnikord ka kitsamas tähenduses- ”organismi siselselt”. Seega-vastastikku ” kasulikku ” mitmepoolse muutusena geenides, organites jne.

sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused
Suguline valik on Charles Darwini poolt kasutusele võetud mõiste sugulisel paljunemisel toimuva assortatiivsuse ja suhtelisuse rõhutamiseks. Kui loodusliku valiku puhul on valiku objektiks indiviidid oma absoluutsete omaduste alusel, siis sugulise valiku puhul ei ole määravaks ühegi tunnuse absoluutne väärtus, vaid selle suhe teise indiviidi (partneri) vastava omadusega .
Suguline valik on alus liigitekkele ja liikide püsivusele. Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine ( kitsamalt suguline sigimine ) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike.
Soolisus aintab rekombinatsiooni teel kahjulikest mutatsioonidest lahti saada.
Isaste võitlus- otsene võitlus või sperdimde asendusstrateegiad
Emaste valikuvõimalus-nt paabulind, emased eelistavad paarituda pika ja kirju sabaga isastega.

inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja šimpanside ühisest esivanemast
Üldine mõjutaja kliima – Milankovichi tsüklid, jääajad, geoloogilised protsessid.
Primaadid tekkisid tõenäoliselt üsna ruttu pärast dinosauruste väljasuremist. Tunnusteks loetakse vastanduvat pöialt (ja küüsi), silmade ettepoole suunatus, kandluu. Antropoidide alamselts jagunes Uue ja Vana Maailma ahvideks, kelle teed läksid väga lahku (Vanad arenesid „kaugemale“). Vana Maailma ahvid jaotusid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid), keda eristab saba ja küünarliigese olemasolu. Inimahvid jagunesid gibbonlasteks ja inimlasteks ( hominiidid ). Tänapäeva hominiidide hulka kuuluvad alamsugukonnad orangutang, gorilla ja hominiin.
Ühed vanimad inimahvide algusaegadest pärinevad leiud kuuluvad prokonsulile, mis on aga üsna üldine nimetus suurele hulgale harudele pika aja jooksul, kes võisid üldsegi ka tupikud olla. Üks mõnevõrra kindlam alguspunkt 17MAT oli Keeniast leitud afropithecus. Euroopa ja Aafrika vahelise silla tekkimisel levisid inimahvid kiirelt kõikjale (praeguste leidude kohaselt jäi Aafrika vahepeal päris tühjaks). Järgmine olulisem punkt oli australopiteekuse ilmumine 4,5 MAT, tunnuseks bipedaalsus, mille tekkel oli ilmne seos kliimamuutustega. Esimeseks homo'ks peetakse habilis 't, kelle ajast on leitud ka pihukirveid ja kellega samaaegselt elas ka teisi homo populatsioone . Jälgides meie eellaste rida, ilmus järgmisena h.erectus, kes asus liha sööma, laiendades sellega oluliselt toiduvalikut ning muutes toitumise efektiivsemaks/( temaga algas aju kiire kasv). Aja jooksul arenesid relvad keerulisemaks, ajumaht suurenes kiirelt. Arenes sotsiaalne käitumine ja vist ka abstraktne mõtlemine (algelised rituaalid ). Erectus jagunes tõenäoliselt mitmeks haruks, millest üks oli h.heidelbergensis, kes omakorda jagunes neandertaallaseks( saduaastaid paralleelselt arenenud liik) ja h.sapiens'iks.

geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria
*juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris
*on juhuslik
*pole kindlat suunda
*alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist
*loodusõnnetused – allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast
*toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel.
Geneetilise triivi erijuhud :
1.Pudelikaelaefekt:
*tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest
*taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur
*toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid
*vähendab muutlikkust
2.Rajaefekt ehk asutajaefekt
*uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus
*lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke
1968. aastal[31] puhus populatsioonigeneetik Motoo Kimura uuesti lõkkele arutelud geenitriivi rolli üle, kui ta käis välja oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mis väidab, et enamus genoomis toimuvatest muudatustest on tingitud geneetilisest triivist, mis rakendub neutraalsetele mutatsioonidele[3].
Geenitriivi rolli evolutsiooni mõjutava jõuna on kritiseerinud John H. Gillespie[32] ja Will Provine, kes väidavad, et suurem mõju neutraalsete mutatsioonide levikule on hoopis valikul , mis veab tänu geenide aheldatusele soodsamate geenivariantidega kaasa nende külge aheldunud neutraalseid alleele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 9 allalaadimist

Evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid #1

Evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid #2

Evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maiasu91 Õppematerjali autor

evolutsiooni kulg katastroofid adaptsioon isend ahvid fitness kohanemus patogeen edukust populatsioonide mutatsioonide roomajad maailma ahvid genoom homo

Sarnased õppematerjalid

docx

Evolutsioonimehhanismid kordamisküsimused

kehalise töö tegemisel; erütrotsüütide hulga suurenemine kõrgmäestikus elades jne.) koadaptsioon – mitme eri liigi organismide vastastikku seondunud kohanemine. koadaptsiooni olemasolu on viiteks koevolutsiooni võimalusele, kuid mitte selle tõestuseks. koevolutsioon – kahe liigi mõlemapoolne kohanemine üksteisele (mitte siis ainult keskkonnale) – ühe liigi evolutsiooni mingi aspekt mõjutab teise liigi evolutsiooni järjestikune evolutsioon – nt: taimel tekib toksiin, siis kahjuril vastumürk, seejärel taimel uus toksiin jne. parasiidi-peremeesorganismi koevolutsioon – viiruse vallapääsemisel peremehe residentsus kasvab (LV) ning viiruse virulentsus väheneb (edukad surevad kiiremini välja). one-upping / „võidurelvastumine“ / eskalatsioon – kiskja-saaklooma vaheline koevolutsioon, kus nt saaklooma fitnessi tõus („kiiremad

Evolutsioonimehhanismid

doc

Evolutsioonimehhanismid

EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad

Kategoriseerimata

doc

Evolutsiooni kursuse konspekt

Väga oluline oli 20 - 30 aastail tekkinud uus liigi mõiste: Liik on varieeruvate populatsioonide kogum, mis on paljunemises isoleeritud (ristumisbarjäär) - liik ei ole mitte morfoloogiline tüüp. (Liik eristub teistest liikidest ristumisbarjääriga) Isegi väike selektiivne erinevus võib tekitada evolutsioonilise muutuse. Neodarvinism e sünteetiline evolutsiooniteooria - ühendati Charles Darwini loodusliku valiku teooria, mis seletab liikide evolutsiooni, Gregor Mendeli geneetikateooriaga, mis tegeleb pärilikkusega. Sellega sai evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt võimalikuks peetud pangeneetiline pärandumine (s.t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal)

Evolutsioon

odt

Evolutsioon: usk, Darwin

Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht evolutsiooni suhtes: bioloogiline evolutsioon, k.a. inimese kui ühe imetajaliigi teke on bioloogia probleem, mida uuritakse teaduse vahenditega. Hinge teke on kiriku probleem. See on äärmiselt tervitatav interpretatsioon ja tõeline revolutsioon evolutsiooni käsitlusel. Paraku ei ole kõik kirikud nii targad kui Püha Peetruse tooli poolt juhitav. Agressiivne krieitsionism on küll rohkem ameeriklaste probleem - Euroopa on sellest vähem puudutatud, kuid Ameerika (USA) mõjujõudu (rikkust) silmas pidades pole põhjust neid tendentse ignoreerida. Katoliku kiriku mõistev (mõistvam) suhtumine on tegelikult juba pika ajalooga - isa T. de Chardin, jesuiidi paater, oli

Bioloogia

odt

Evolutsioon

eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei osanud ta seletada, siis jäi selletõttu LV seletus puudulikuks. 10. Mis on Mendeli ühetaolisuse seadus?

Bioloogia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk