Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (imetajate ja pärisluukalade teke, lindude ja konnade teke, katteseemnetaimede teke). Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. Kainosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Muutused elustikus ajastute kaupa (imetajate ja lindude kiire evolutsioon, rohttaimede levik; ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke, rohusööjate, kiskjate ja väikeimetajate kiire areng; inimese teke, megafauna õitseng ja kadumine). REGIOONID Iseseisva töö materjalides käsitletud piirkondade kohta (kas videod või Eesti Looduse artiklitest): Argentina, Costa Rica ja Kanaarid. Asend, kliima, topograafia, evolutsiooniline ajalugu, iseloomulikud taimkattetsoonid, kõrgusvööndilisus, karakteersed taime- ja loomaliigid, seos inimtegevusega, looduskaitseprobleemid. Tartu Ülikooli botaanikaia kasvuhoonete külastamine eri regioonide taimedega tutvumiseks.
80. Vare surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora bakterid, seened. Suurus 1µm. Lagundavad. 86. Mikrofauna nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist. 88. Makrofauna sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90
80. Vare – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus – mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit – tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik – oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma – mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon – ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora – bakterid, seened. Suurus 1µm. 86. Mikrofauna – nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. 87. Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91
ületa organismi reaktsiooninormi. Tingimus ei jää alla alumist taluvusläve ja ei ületa ülemist taluvusläve. VÄLJASUREMINE igale liigile on antud oma aeg iga liik sureb välja omal ajal NB! Väljasuremine pole liigi ebaõnnestumine! Väljasuremine 1) Lokaalne 2) Globaalne: 95% taustväljasuremine väljasuremislained (77%-96%) Inimese põhjustatud hävimine- 20-50 tuhat liiki aastas Millistel liikidel on oht välja surra??? Suur kasv- megafauna on atraktiivne (mammut, mastodon). Aeglane sigimine-muudab kohanemise raskeks (hateeria) Kõrge spetsialiseeritud toiduvalik- hiidpanda Kõrge troofiline tase- tiiger, merikotkas Kitsas areaal- Mitsigani metssäälik 2000000ha/ 200 paari Kindlad rännuteed- vaalad, lõhed, forellid. Elutsükli iseärasused- merikilpkonnad, hiidalk Struktuuri iseärasused Käitumise erijooned- Põhja-Ameerika papagoi Ohtlikuks inimesele- mürkmaod, kiskjad
asendunud intensiivsete monokultuuridega. Hiljutisteks näideteks on Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks ning suurte Brasiilia savannide ja Amazonase vihametsade alade muutmine soja- ning veisekasvatusfarmideks. See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ning paljusid liike. Laiendatavad õlipalmi istandused Indoneesias ja Malaisias kujutavad kõige suuremat ohtu hävimisohus megafauna liikidele, nagu näiteks Aasia elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger Metsade raie Looduslike elupaikade kadu on tihedalt seotud metsa pindala vähenemisega ning seda põhjustab tihti just maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine. Briti keskkonnakaitsja Norman Myersi hinnangul 54% metsadest kaob alepõllunduse, 22% palmiõli istanduste rajamise, 19% palkide hankimise ning 5% karjakasvatuse tõttu
Muld on asustatud mikroorganismide ja selgrootutega, lisaks taimede juured, seened ja seemned. Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.KATEGOORIAD: Mikrofloora- <10m:bakterid,seened,kiirikbakterid, Mikrofauna10...100m:algloomad,nematoodid, Mesofauna-0,1...2,0mm:hooghännalised,lestad,valgeliimuklased, Makrofauna >2 mm: putukad jt lülijalgsed (kakandid, hulkjalgsed jne), limused, Megafauna üle 20 mm.FUNKTSIONAALSED GRUPID: Risosfääriorganismid- organismid,kesotseseltmõjutavadtaimetalitlustniipositiivseltkuinegatiivselt·Lagundajadorganismi dkeslagundavadtaimejäänuseidrisosfäärisjavarises,mõjutavadtaimekaudselt,kunatoitainedvaban evadteatudajajooksul·Ökosüsteemi insenerid e. mullaliigutajad. Mulla bioloogilise mitmekesisuse määravad:·ruumiline mitmekesisus·toidu-ja energiaallikate mitmekesisus·keskkonnategurite varieeruvus.MULLAELUSTIKU FUNKT: 1. taimede kasvu
Uuringud (Cater 2006) väidavad, et ökoturismi kontseptsioon on põhiliselt Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika turistide arusaamade järgi kujundatud. Uuemaid piirkondi on Ida-Aasia, kus iga-aastane kaitsealade külastatavus ulatub sadadesse miljonitesse. See piirkond on ka Eesti jaoks potentsiaalne tõusev turg. Weaver (2002) väidab, et on olemas selgelt eristuv Ida-Aasia ökoturisti tüüp, keda köidab taimestik ja geoloogia rohkem kui karismaatiline megafauna (sellest tulenevalt nimetatakse Aasiat"õite ja joa regiooniks") ning kellel on tugevalt esteetiline ja filosoofiline suhe nende vaatamisväärsustega, mis sobitub hästi distsiplineeritud grupi dünaamikaga Aasias. Siiski ei ole nende mitte-lääne ökoturistide profiili põhjalikumalt käsitlevaid uuringuid veel tehtud, hoolimata nende selgesti kasvavast hulgast. Tähtsamad ökoturismi lähtemaad USA Suurbritannia Saksamaa Jaapan Kanada
Neid võis olla palju ning väga erinevaid. Elevantide ning mammutite eellased. Uus aegkonnas jälgitakse ka primaatide arengut. Savanni laadsetel aladel elutsesid. Neogeeni lõpus on toimunud kliima jahenemine. Ilmusid loomad, kes pidid hakkama saama jahedates piirkondades. Karvased loomad mammutid, mõõkhambulised tiigrid, karvased ninasarvikud jne. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · Kontinentide asend kaasaegne, kuid ookeanitase kõikuv · Jääperioodi algus · Megafauna õitseng ja kadumine · Inimese teke Praegu kestev periood. Selle aja jooksul on olnud 4-5 jäätumist. Viimane neist lõppes 18-20 tuhat aastat tagasi. Maksimum ulatus: p-euroopa, p-ameerikast üle poole kaetud. Jääkilbi arengu tagajärjel oli maailmamere tase madal. Võisid tekkida maasillad. Loomade ränded mööda maasildasid. Tunnusloom: mammut elas avatud maastikel, tundralaatsetel aladel. Toitus kiduratest mändidest ja puhmastest. Pidi pidevalt sööma
teadaolevalt suurim väljasuremine. Tõusid esile uued taimetaksonid. Maismaal lõppes imetaja-sarnaste reptiilide ülemvõim, selgroogsete taastumine võttis aega 30 miljonit aastat. Ökoloogilised nišid said arthosaurused. 4 Hilis-Devon 360-375 MAT – 50% perekondadest ja 70% liikidest. perioodi sees jada väiksemaid väljasuremisi. 5 Ordoviitsium-Silur 440-450 MAT – 57% perekondadest, 60-70% liikidest. inimese saabumisega seotud suured megafauna väljasuremised: austraalia 50 KAT ameerikad 12 KAT (suurulukite väljasuremine langeb kokku just inimeste saabumise, mitte jääajaga)
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, sel...
15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Orgaanilise aine juurdeviimine mulda-sõnnik, haljasväetised, kompostid, mullaharimise minimmeerimisega, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, kuivendus 16. Eesti muldade huumusesisaldus. parasniiskestes tingimsutes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5-3,5% gleistunud mullas 0,5-1% võrra suurem 17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Megafauna nt:vihmaussid, makrofauna nt: sajajalged, tuhatjalgsed, kakandilised, mesofauna nt: lestad ja hooghännalised, mikrofauna nt: ainuraksed, mikrofloora nt: bakterid, seened, vetikad Mullaelustiku olulisemad funktsioonid: • Mulla struktuuri säilitamine • Mulla hüdroloogiliste protsesside reguleerimine • Gaasivahetuse reguleerimine • Mulla detoksikatsioon, saasteainete lagundamine • Aineringete toimumine ja regulatsioon
ilmumine. o Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega. Kainosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Muutused elustikus ajastute kaupa (imetajate ja lindude kiire evolutsioon, rohttaimede levik (Paleogeen); ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke, rohusööjate, kiskjate ja väikeimetajate kiire areng (Neogeen); inimese teke, megafauna õitseng ja kadumine (Kvaternaar)). · Algas 65,5 milj.a.t. o Paleogeen 65,5-23 m.a.t. o Neogeen 23-2,6 m.a.t. o Kvaternaar algas 2,6 m.a.t. Paleogeen: India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Am eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Am, Austraalia ja Antarktika. Kliima on soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine. o Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu,
It typically loiters in the water or basks in the sun through much of the day, usually preferring to hunt at night. It is, however, capable of moving with astonishing speed when required. Adult male saltwater crocodiles are typically 5 metres long, weigh around 680 kg. Females are much smaller than males, with typical female body lengths in the range of 2.53 metres. Many plant and animal species became extinct soon after human settlement, including the Australian megafauna; others have become extinct since European settlement. 7. Population There are about 20 million Australians but more than 50 per cent of the country is practically empty. Nearly all Australians live in the southeast of the continent and in the southwestern part of Western Australia. In these parts the soil and climate is suitable for farming. 50% of Australians live in the biggest cities, 20% in other towns and 30% in farms and stations. 98% of Australians are of British descent but
kohta merelistele liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele ning tõuseb ka edaspidi (Sobel & Dahlgren, 2004). Inimeste mõjutused kõige produktiivsemates mere ökosüsteemides on viinud toiduahela ülemiste troofiliste tasemete süstemaatilisele arvukuse vähenemisele. Primaarproduktsooni kasutamisega on ohustatud kõige väärtuslikumad ja tähelepanuväärsemad mere megafauna liigid, samas on häiritud ka koosluste ja ökosüsteemide koosseis ja funktsioneerimine alustades vetikametsadest lõpetades korallrahudega (Roberts, et al., 2003). Seega on oluline piirata inimtegevuse mõju, millega rikutakse looduslikke toiduahelaid ka nendes piirkondades, kus näiliselt valitseb suur liigirikkus. Ehk ühe liigi ära kadumine võib tugevalt mõjutada teisi troofilisi tasemeid. Põhimõtted, mille järgi valitakse merekaitsealasid jagunevad üldiselt kaheks. Esimene,
mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid. Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%. Mullaelustiku kategooriad on (keha suuruse poolest väikseimast suuremaks) mikrofloora ja mikrofauna (kõige väiksemad), siis tuleb mesofauna ning siis makro ja megafauna. 27. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid Taimejuured Risosfääri organismid organismid, kes otseselt mõjutavad taime talitlust nii positiivselt kui negatiivselt. Mükoriisa, sümbiootilised N fikseerija bakterid, herbivoorsed putukad jne. Lagundajad organismid, kes lagundavad taimejäänuseid risosfääris ja varises. Mullamikroobide ensümaatilised grupid, makroselgroogsed lagundajad ja kiskjad.
Kontrolli seisukohalt huvitab teadlasi eelkõige inimese põhjustatud hävingud. Juba kiviaja inimene põhjustas suurte loomade kadumist või vähenemist. Ca 30 000 a. tagasi elas maakeral suur hulk imetaja- ja linnuliike, mida üheskoos nimetatakse megafaunaks. Sinna kuulusid muuhulgas mammut, mastodon, hiidsisalik ja karvane ninasarvik. Ca 10 000 a. tagasi oli suurem osa neist kadunud va. Aafrika, kus neid imetajaliike on veel praegugi. Põhja-Ameerikas algas megafauna rühmaviisiline väljasuremine ca 12 000 aastat tagasi ja järgmise paari tuhande aasta jooksul kadus sealt üle 80% megafauna liikidest. Arvatakse, et selle põhjuseks olid kiviaja kütid, kelle õitseng oli 11 000 aastat tagasi. Nad jahtisid enamasti üle 40 kg kaaluvaid loomi. Ei tapetud mitte üks loom, vaid sageli aeti terve kari kas sohu või kuristikku ja siis söödi nii kaua kui liha süüa kõlbas. Infot on saadud koopamaalidelt, asulate luuleidudest.
stabiilne. Jääpuursüdamike teave näitab, et ajastikule eelnes kliima soojenemine ning jahenemise periood. Holotseeni jooksul loomastik ja taimestik ei muutunud palju, kuid toimusid loomade ja taimede areaalide nihked. Ajastiku alguses hakkasid välja surema Põhja- Ameerika fauna esindajad: mammutid, mastodonid, smilodonid, mõõkhambulised tiigrid. Megafauna välja suremist on seostatud indiaanlaste esivanemate saabumisega. Imetajate suurim väljasuremine hakkas hilispleistotseenis ning jätkus holotseenis. Sellel ajavahemikul algas Homo neanderthalensise, ehk neandertaallase väljasuremine. 132. Läänemeri ja tema arengulu Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2(teistel andmetel 373 000 km2),
annaabi.ee 
