Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus (0)

TARTU ÜLIKOOL
EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT
Sõnauurimus
SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS
Erikursus eesti keele ajaloost
MIRELL PÕLMA
Tartu 2014
SISUKORD

1.SÕNA EMA TAUST 3
1.1. Sõna ema etümoloogia 3
1.2. Sõna ema tähendus 4
1.3. Sõna ema levik Eesti murretes 5
2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES 6
2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses 6
2.2. Sõna ema 1890ndatel, 1950ndatel ja 1990ndatel ajakirjanduses 7
2.2.1.1890. aastate ajakirjanduskeele vasted 8
2.2.2.1950. aastate ajakirjanduskeele vasted 9
2.2.3.1990. aastate ajakirjanduskeele vasted 10
2.3. Sõna ema uusimas kasutuses 12
2.4. Sõna ema 1890., 1950. ja 1990. aastatel ilukirjanduskeeles 13
2.4.1.1890. aastate ilukirjanduse vasted 13
2.4.2.1950. aastate ilukirjanduse vasted 16
2.4.3.1990. aastate ilukirjanduse vasted 16
2.5. Sõna ema murdekorpuses 17
3.JÄRELDUSED 21
KIRJANDUS 23

SÕNA EMA TAUST

Esimeses alapeatükis tutvustatakse sõna ema etümoloogilist tausta „Eesti etümoloogiasõnastiku“ järgi. Teises tutvustatakse sõna ema erinevaid tähendusi „Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi“. Kolmandas tutvustatakse sõna murdelist levikut.

Sõna ema etümoloogia

Etümoloogiasõnastiku järgi tähendab sõna ema naissoost lapsevanemat , eeskuju andvat, juhatavat või hooldavat naist. Suguluskeeltes on ema üpris sarnasel kujul, nii et tekstis esinedes võib ka kontekstita aru saada, mis sõnaga on tegu. Põhitähendus on sellel kas ema kui lapsevanem või emasloom . (ETY 2012)
Sõnal ema on uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on teisteski keelkondades (nt tšuvaši ja mongoli). Algselt võis olla selle sõna puhul tegu lastekeelse häälitsusega, millel on häälikuliselt ajendatud tüvi. (Ibid)
KEEL
EMA
liivi
jemā 
vadja , soome, isuri , Aunuse karjala , lüüdi, vepsa
emä
eenetsi
e, ε̄ 
saami
eamis
ungari
eme
neenetsi
ńeb́a 
nganassaani
ńemi̮
sölkupi
e̮mǝ
matori
ima-m
Vepsa keeles on lisaks vormile emä ka ema. Vepsakeelne emä tähendab emaslooma , naiste särgi alumist osa, noodapära ning jääauku, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse. Saami keeles on sel sõnal tähendus sünnist saati ja alati ilmselt seepärast, et ema on lapsega samuti sünnist saati. Matori keeles lisatakse –m, mis lisab tähenduse minu. (ETY 2012)

Sõna ema tähendus

„Eesti keele seletav sõnaraamat “ seletab substantiivi ema mitmel moel:

naissoost vanem oma lapse või laste suhtes. Näiteks mitme lapse ema, lasterikas ema või armastav ema;

emane loom oma otseste järglaste suhtes. Näiteks noor lehm, alles kahe poja ema ja tibud magasid ema tiiva all;

pereema, vanem lugupeetav naine. Näiteks näe, mis teisepere ema meile saatnud ja uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik;

mingil alal eeskuju andev , juhatav või hooldav naine. Näiteks vaimne ema, püha ema või organiseerunu akadeemiline ema;

piltlikus tähenduses: millegi alus, tekitaja , rajaja, esilekutsuja. Näiteks Eesti teatrikunsti ema ja tagasihoidlikkus on kõigi vooruste ema;

(laeva, paadi) emapuu . Näiteks tema kiilu, üsna väikest nagu kõigil Põhjala laevadel, kutsuti emapuuks või lihtsalt emaks . ( EKSS 2009)
Sõna ema võib esineda ka looma- või taimenimetuste põhisõna lisandina. Sel juhul väljendab see terminoloogilises kasutuses ema suhet järglasega (nt emaahv ja emahani), aga mitteterminoloogiliselt tema naissugu (nt emakaru ). (Ibid)

Sõna ema levik Eesti murretes

„Väikese murdesõnastiku“ järgi on sõna ema levinud üle Eesti kõikides murretes ja üpris ulatuslikult. Lisaks tavapärasele lapsevanema tähenduses, kasutatakse seda ka esemete osa tähenduses. Puutumata on jäänud osa kihelkondi Keskmurde alalt, üksikud kihelkonnad Mulgi ja Rannikumurde alalt. Ka Pärnu ümbruses ei tundu see sõna levinud olevat. Tegelikult võib oletada, et sõna on siiski üle Eesti levinud ning tegu on veaga (vt kaarti 1).
Kaart 1. Sõna ema levik murdekeeltes kihelkonniti „Väikese Eesti murdesõnastiku“ järgi.

SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES

Teises peatükis kirjeldatakse, kuivõrd on sõna ema esindatud erinevates eesti keele korpustes ning mis funktsioonis sõna esineb ja kus seda kasutatakse. Uuritakse vana kirjakeelt, 1890., 1950. ja 1990. aastate kirjakeelt ja ilukirjanduskeelt ning võrreldakse neid murdekorpuses leiduvaga.

Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses

Vana kirjakeelekorpuse sõne ema päring näitab, et sõna oli oma praeguses tähenduses olemas juba 16. sajandil. Nimelt esines seda Völckeri kroonikas kahel korral – ühel korral mainis kroonik ema jumala ema tähenduses ning teisel korral kui lapsevanemat. 16. sajandi Völckeri kroonikas esineb ema kahes lauses : [---] püha Marya Jumala ema, palo mede patton ehist, nüd, nink se tunde sisen, meie surmas ja Sina peat sinu isa nink ema awustama. (Vana kirjakeele…)
Ka 17. sajandi teksti päring andis vastuseks, et sel sajandil oli sõna olemas. Näiteks Mülleri kroonikas on sõna ema kolmel korral mainitud sõna tänapäevases tähenduses, st ema kui lapsevanem. Sõna kirjutati suure esitähega. Näiteks [---] kuÿ tæma weel oma Ema Hiwus leßis. 17. sajandi Turu käsikirjas oli sõna ema ühes lauses: [---] peab koass üx meess oma Issan ema iellenss hetman. Rossihniuse 17. sajandi ülestähenduses esineb sõna ema suure algustähega – tegemist on saksapärasusega, sest saksa keeles märgitakse nimisõnu suure algustähega. Rossihniuse tekstis on näiteks [---] Auwusta sinu Issa ninck Ema, se om see esimene Kesck ning [---] ninck laus Maria temma Ema wasto. Rossihniuse tekstis esines seda 19 korda.
18. sajandi tekstide seas ema ei kasutatud, selmet kirjutati Emma või emma. Uues Testamendis kasutati vormi Emma ja piiblitekstis vormi emma. Piiblis esines ka sellest moodustatud liitsõnu: emmaemma (’emaema’) ja emmaihhus (’emaihus’). Seda esines ka Helle, Hupeli , Quandti, Willmanni ja Arweliuse tekstides. Näiteks Hupel on kirjutanud õpetussõnu järgnevalt: Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab, kui temma roppo ello armastab, kui temma jodik on, ehk wägga külmaks saab, siis piim lähhäb kibbedaks ja pahhaks ning se laps kedda temma immetab, tunneb siis wallo; üks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest. Piiblitekstis esineb see jumalaema tähenduses, muudes tekstides üldiselt ema kui lapsevanema tähenduses (koos sellega kirjutatakse ka isast ja lastest), näiteks Uue Testamendi tekstinäites Agga temma jure tullid temma Emma ja Wennad.
19. sajandi tekstides esineb ema Schüdlöffeli ja Kreutzwaldi kirjutistes. Schüdlöffeli 1844 . aastal kirjutatid tekstis on seda kasutatud korra: Pärast tema tembutamist wiskas lapse ema rauda ja süsi. Kreutzwaldi 1861. aastal kirjutatud tekstides esineb seda kümnel korral, nt Waese ema hing ohib ütlemata piina al.

Sõna ema 1890ndatel, 1950ndatel ja 1990ndatel ajakirjanduses

Järgnevas tabelis (1) tutvustatakse, kui palju esineb sõna ema ainsuslikke vorme ajakirjanduskeeles 1890., 1950. ja 1990. aastal.
Tabel 1. Sõna ema ainsuse vormide levik ajakirjanduskeeles
KÄÄNE , Sg
AJAK1890
AJAK1950
AJAK1990
nimetav
13
37,1%
2
4,7%
89
57%
omastav
7
20%
8
18,6%
26
17%
osastav
2
5,7%
3
7%
5
3%
sisseütlev
1
2,3%
seesütlev
seestütlev
2
1%
alaleütlev
1
2,3%
15
10%
alalütlev
1
2,3%
7
5%
alaltütlev
1
2,3%
2
1%
saav
2
1%
rajav
olev
ilmaütlev
1
1%
kaasaütlev
4
9,3%
6
4%
Järgnevas tabelis (2) antakse ülevaade, kuivõrd kasutati sõna ema mitmuse vorme ajakirjanduskeeles.
Tabel 2. Sõna ema mitmuse vormide levik ajakirjanduskeeles
KÄÄNE, pl
AJAK1890
AJAK1950
AJAK1990
nimetav
1
2,9%
3
7%
11
4,6%
omastav
4
9,3%
3
1,3%
osastav
7
16,2%
2
0,8%
sisseütlev
seesütlev
seestütlev
alaleütlev
1
2,3%
2
0,8%
alalütlev
1
0,4%
alaltütlev
2
4,6%
2
0,8%
saav
rajav
olev
ilmaütlev
kaasaütlev
2
0,8%

1890. aastate ajakirjanduskeele vasted

1890. aastate ajakirjanduse alamkorpuses on sõnale ema 35 vastet. Nende seas on tuletised, liitsõnad , ainsuslikud ja mitmuslikud käändevormid. Liitsõnad ( emakeel , ema- eesel ) ja tuletised jäävad analüüsist kõrvale.
Kõige levinum käändevorm on ainsuse nimetav – kasutati 13 korral, näiteks tema ema ja wanem õde on nõdrameelseks jäänud). Ka selles näitelauses on näha, kuidas ema ees on tihtipeale täiend , mis näitab suhet temaga. Mitmust esines korpuses vaid korra ning see oli mitmuse nimetava vorm (kust eesti emad ja lapsed), mis näitab ema esimeses tähenduses, pannes selle kokku kuuluma teiste pereliikmetega.
Omastavas käändes kasutati sõna 7 korral. Üldiselt kasutati ema täiendina põhisõna ees, nt kõrge ema ja lapse terwis või Eesti ema õpetus oma laste kallal. Osastavat käändevormi kasutati kahel korral, näiteks ehk politseil läheb korda ülekohtust ema tabada. Alalütlevat käändevormi kasutati ühel korral: Kõik sündis masina wiisil – ja koolist ning peakoolist tagasi lükkamise kartus sundis siis ka juba alglusõpetuse juures niihästi õpetajal Eesti emal kui ka tema õpetatawal lapsel silmapisaraid woolama.

1950. aastate ajakirjanduskeele vasted

1950. aastate ajakirjanduse alamkorpuses on 43 vastet, mille seas on jällegi tuletisi ja liitsõnu. Üldjuhul on sõna ema oma esmases tähenduses, kuid liitsõnadega lisandub ka loomatähendus (emasloom, ematedred). Huvitav leid oli liitsõnapaar emade- ja lastekaitse . 1950. aastad erinevad kõikidest teistest kümnenditest, sest kannavad oma ajastu jälgi. Palju lauseid on Nõukogude-teemalised. Lisaks erineb see kümnend, sest mitmust esines rohkem kui ainsust.
Mitmuse nimetavas käändes väljendati üldistatult kõiki emasid, nt emad võiksid suveperioodil muretult põldudel ja karjalaudas töötada. Seda käändevormi esines 3 korral. Mitmuse omastava käändevormi kasutati 4 korral. Tähelepanuväärne on see, et kõigil neljal korral esines see lapsevanema tähenduses ning lauses oli juttu ka lastest, näiteks tegeleb lasterohkete emade arvelevõtmisega ja samuti ka teiste riiklike asutiste ning ettevõtete töös esineb rida puudusi emade ja laste huvide ning õiguste kaitsmisel. Osastavat käändevormi kasutati 6 korral. Ka osastavas käändes ilmnes ajastu mõjusid , sest räägiti paljulapselistest emadest ning nende autasustamisest, nt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium autasustas 1949. a. 21. oktoobri seadlusega NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nimel rühma paljulapselisi emasid ordenitega.
Väliskohakäänetest kasutati alale - ja alaltütlevat käänet , kuid mitte alalütlevat. Teiste kümnendite puhul oli tavaline just alale- ja alalütleva käändevormi kasutus. Alaleütlevat käänet kasutati 1 korra (Pealeselle on rajooni täitevkomitee poolt määratud paljulapselistele emadele ühekordset toetust kokku 27 530 rbl ulatuses) ning alaltütlevat 2 korral (millest annavad tunnistust ka emadelt saabunud kaebused isikute kohta, kes ei täida oma vanemakohustusi laste suhtes).
Ainsuse käändevormidest kasutati enim omastavat – 8 korral. Ka selle käände puhul hakkab silma sotsialistlik teema, nt keda ühendab armastus oma ema, sotsialistliku kodumaa vastu - siin ilmneb ka uus, riigi või maa tähendus sõnale ema. Seda tõestab ka näited suure emakese-kodumaa vennasrahvaste vankumatus stalinistlikus sõpruses omandatud vabaduse ja õnne looja nime ja kes on taas ühendatud oma emakese Ukrainaga.
Ainsuse kaasaütlevat käändevormi kasutati 4 korral, nt hiljem aga 117, 140, 155 ja lõpuks 158% viljakust võrreldes oma emaga ja elan oma vana emaga kahekesi ning säilitavad sideme oma emaga – rahvahulkadega, kes nad on sünnitanud, toitnud ja kasvatanud. Kahel korral esines see kaasasolu tähenduses, ühel korral võrdlusena.
Ülejäänud käändevorme oli üksikuid: osastavat vormi 4 korral (nt puudutas ta maad – oma ema, kes ta oli sünnitanud ja Nad ei armasta oma karmi ema sugugi vähem!), nimetavat 2 korral (nt kallis emake, jäta riidlemine), sisseütlevat 1 korral (nt ta oli eriliselt kiindunud oma emasse), alaleütlevat 1 korral, alalütlevat 1 korral ning alaltütlevat 1 korral.

1990. aastate ajakirjanduskeele vasted

1990. aastate ajakirjanduskeele alamkorpuses on 240 vastet. Nende seas on liitsõnu (nt emakeel, emalaev, emadepäev , emapartei, emaüsa, ema-gay, emaorganisatsioon, emamaa), tuletisi ( emand , emane, emalik), mitmuse ja ainsuse käändevorme. Kõige rohkem esines ainsuse käändevorme.
Esile kerkis ainsuse nimetava kääne suur kasutus. 87 korral kasutati sõna nimetavas vormis, näiteks tema ema oli sakslanna. Näiteks isa ja ema olid ära ning aga kui isa ja ema tulid, siis rääkis Siret kõik ära näitavad, et ema esineb tegija rollis ning tihtipeale koos sõnaga isa, mis viitab selle esmasele tähendusele.
Mitmuse nimetavat käändevormi esines 11 korral, kus üldistati laste emasid, näiteks Põhiosa töö otsijatest on nüüd pensionärid , invaliidid, koolidest väljalangenud, väikelaste emad, kohakaaslust soovijad, õppurid, kes vabal ajal soovivad töötada jt. See oli omane kõikidele mitmuse käändevormidele. Sõna ema esines enamasti põhisõnana, mis tuleb ka eelnevas näites välja (väikelaste emad), sest ilmselt peeti vajalikuks rõhutada suhet. Sarnaselt ainsuse nimetavaga ilmnesid sõnad isa ja ema koos, nt tänased noored emad- isad . Seda oli näha ka omastavas käändes, kus samamoodi tekkisid sõnadest paarid, nt Värska koorid ja ansamblid ammutavad loomingut omaenese varavakast, emade- isade pärandist.
Ainsuse omastavat esines 28 korral, samas kui mitmuse vormi esines vaid 3 korral. Ainsuse omastava käändevormi puhul oli sõna samamoodi põhisõna rollis ( poisi ema ja tema ema). Oli ka väljajättu, nt sõnapaaris ema-isaga jäeti välja kaasaütleva ga-lõpp. Kusjuures kaasaütlevat käänet ennast esines nii ainsuses (5 korral) kui ka mitmuses (2 korral).
Nii ainsuse kui ka mitmuse osastavat esines pigem vähe: ainsuse vormi 7 korral, mitmuse vormi 2 korral. Ainsuse käändevormi puhul tuli välja loendamise tähendus, kus mõnel juhul räägiti homoseksuaalsest perest , nt kas lapsel on kaks ema? ja sunnitud kasvama „ebanormaalses“ olukorras, kus neil on kaks isa või ema.
Ainsuse alaleütlevat käänet esines 15 korral, nt Ta rääkis loetud rõõmusõnumist ääriveeri emale ja tegi meie emale ettepaneku lubada Leen lapsendada. Mitmuses esines seda 2 korral, nt et tööd pakkuda pensionäridele ja emadele ning jagada emadele õpetusi. Väliskohakäänetest rohkem kasutati ainsuse alalütlevat (6 korral), ent mitte mitmuse vormi. Alaltütlevat kasutati peaaegu võrdsel määral: ainsuses 3 korral ja mitmuses 2 korral. Selle kümnendi puhul ei saa rääkida teooriast, et sõna ema kasutatakse pigem teisi väliskohakäändeid kui alaltütlevat, millega võiks viidata sellele, et emalt endale võetakse midagi vms.
Ainult ainsuses kasutati saavat käänet ning seda 2 korral. Sellega väljendati ema rolli saamist, laste sünnitamist ehk emakssaamist, nt äsja emaks saanud 28aastasele naisele ja Praegu 29aastane bulgaarlanna, kes on elus oma treeneri Nikolai Petroviga, ootab beebit, lubab aga pärast jaanuaris emaks saamist oma sportlaskarjääri jätkata. Nende näidete puhul tuleb selgelt esile, et muudmoodi seda käänet kasutada ei saakski kui emaksolemise või emakssaamise väljendamiseks.

Sõna ema uusimas kasutuses

Valimisse kuulus 200 lauset etTenTeni korpusest (vt tabel 3). Ainsuslikke vorme oli mitu korda rohkem kui mitmuslikke.
Tabel 3. Sõna ema erinevate käändevormide esinemine etTenTen korpuses
KÄÄNE/ARV
etTenTen, AINSUS
etTenTen, MITMUS
nimetav
97
48,5%
15
7,5%
omastav
38
19%
6
3%
osastav
7
3,5%
3
1,5%
sisseütlev
seesütlev
seestütlev
1
0,5%
1
0,5%
alaleütlev
14
7%
3
1,5%
alalütlev
5
2,5%
1
0,5%
alaltütlev
1
0,5%
1
0,5%
saav
4
2%
rajav
olev
ilmaütlev
kaasaütlev
12
6%
1
0,5%
Seda, miks ainsust on rohkem kui mitmust, on lihtne seletada. Inimesel on üks ema ja seega ei ole eriti sage emadest mitmuses rääkida. Küll aga näitab ainsuse nominatiivi esilekerkimine seda, et ema on tavaliselt tegija rollis, näiteks ema tõmbab teda kõvasti & laps jätkab kõndimist või kuid ema saatis meid õega kooliaasta lõpuks isa juurde. Tavaline oli ka, et ema kaasati tegevusse (vorm emaga) ning kasutati sõna ema omastavas käändes, et näidata ema kui millegi omanikku (nt Tiidu ema korteri) või valdajat. Emadest mitmuses räägiti, kui taheti üldistada kõik emasid, nende poole pöörduda või tuua välja emade ühiseid probleeme (nt Emad, kellele on saanud osaks tõeline mure, kui nad on toonud ilmale pisikese puudega lapse, pole samuti olulised.)
Selle korpuse juures tuleb ära märkida kaks tegurit: esiteks avastasin palju käände markeerimise vigu (näiteks oli omastava ja osastava käände vorme ekslikult nimetavaliseks märgitud), teiseks sai valimiks võetud 200 lauset. Lausete seas oli üks tulemus selline, kus sõna ema asemel mõeldi suurtähtlühendit EMA. Kahel juhul oli tegu ka suure esitähega vormiga, mida märgendati pärisnimeks (õrn ja armastav Ema kümmet kantseldab).
Ligi poole (48,5%) valimist moodustas ainsuse nimetav vorm – ema. Palju oli ka omastavat vormi (19%). Üllatavad olid ainsuse kaasaütleva käände (vorm emaga) rohkus (6%) ning samas ainsuse ilmaütleva vormi puudumine. Kaasaütleva käände puhul oli tavaline, et mõni teine isik kaasas ema enda tegevusse, st ei võtnud ema kui vahendit, vaid väljendati kaasas- ning koosolu. Ainsuses ega mitmuses ei esinenud sõna sisse- ega seesütleva käände vorme, niisamuti polnud ka rajava, oleva ega ilmaütleva käände vorme.

Sõna ema 1890., 1950. ja 1990. aastatel ilukirjanduskeeles

Järgnevas tabelis (5) antakse ülevaade sellest, missuguses käändes ja rollis esineb sõna ema ainsuses. Selleks võrreldakse 1890., 1950. ja 1990. aastate ilukirjanduskorpust.
Tabel 5. Sõna ema ainsuse vormide levik ilukirjanduskeeles
KÄÄNE
1890_ILU
1950_ILU
1990_ILU
nimetav
99
45,2%
27
55%
53
53%
omastav
50
22,8%
5
10%
15
15%
osastav
15
6,8%
3
6%
3
3%
sisseütlev
seesütlev
seestütlev
2
0,9%
1
1%
alaleütlev
16
7,3%
2
4%
6
6%
alalütlev
6
2,7%
1
2%
5
5%
alaltütlev
saav
3
1,4%
1
2%
1
1%
rajav
olev
1
1%
ilmaütlev
1
1%
kaasaütlev
5
2,3%
2
4%
4
4%

1890. aastate ilukirjanduse vasted

Vasteid tuli kokku 219 lauset, mille seas oli nii ainsust kui ka mitmust ning ka irrelevantseid sõnu, mida otsingust eemaldada ei saanud, sest muidu oleks ka käändelõpud leidmata jäänud. Need sõnad olid näiteks emand, emalik(ult), emasüda , emakeel, kusjuures emalik oli üpris levinud tuletis . Nimetatud sõnad näitavad, et sõnast ema loodud tuletised ja liitsõnad olid sel kümnendil kasutusel. Kasutati ka palju deminutiivi, öeldi ema asemel hellitavalt emake – need arvestasin oma arvandmetesse, kuid tuletisi arvesse ei võtnud.
1890. aastate ilukirjanduses kasutati ainsuse puhul ülekaalukalt enim sõna ema nimetavat käändevormi – nimelt 99 korral, näiteks meie ema võttis ta ju ammu enne meile, enne kui weel mind oli, kus tuleb välja üks mitmest reeglipärasusest, mis sellel kümnendil silma paistis . Nimetav käändevorm esineb tegija rollis ning üldiselt on selle ees täpsustav täiend, selles näitelauses oli selleks meie, kuid täiendeid oli teistestki sõnaliikidest. Teine seaduspära oli üte , st ema kõnetati, ta polnud sellistes lausetes aktiivne tegija. Kolmas seaduspära oli otsekõne , kus ema ise ütles midagi, st sõna kuulus saatelausesse. Neljandaks tasub mainida sedagi , et kuigi sõna ema on positiivse tähendusega iseenesestki, lisati sellele hellitavalt juurde ka deminutiivi lõpp –ke > emake.
Ka palju, kuid ligi poole vähem kui nimetavat käänet, kasutati 1890. aastatel omastavat käänet – kokku 50 korral. Omastava käändevormi puhul kerkisid esile tagasõnad : ema juurde, ema süles, ema käest – need on tänapäevalgi kasutusel. Omastav käändevorm toimis paljudel juhtudel täiendina, nagu poisslaps ema õpetusest ei hooli. Silma hakkas näitelause vahtis uurides ema otsa, kus sõna ema tänapäeval ei tohiks olla omastavas, vaid alaleütlevas: vahtis uurides emale otsa.
1890ndatel esines alaleütlevat vormi 16 korral. Selle käände pigem suurt kasutust võib seletada ema kui positiivse tähendusega, st emale antakse, kuid emalt ei võeta (alaltütlevat käänet ei esinenud kordagi ). Tavaline oli ka emale millegi ütlemine või talle kirjutamine, nt Siis oli ta mu emale kirjutanud ja mind enesele küsinud. Alaleütleva käändega väljendati ka kellegi juurde minekut, nt kui mina su emale kosja läksin, aga tänapäeval tehakse pigem tagasõnadega juurde või poole.
Osastavat käänet kasutati 15 korral. Ema oli osastava käände puhul üldiselt sihitis – isik, kellega midagi tehti, näiteks nad armastavad juba teid nagu ema, kus ema on nii-öelda armastatav objekt. Sama seaduspära tuli välja ka eituse puhul: Ei ema ega isa pole sul, vaene laps! – selle näitelause puhul toodi eelmisega vastupidi välja, et ema kui objekti pole. Ühel korral kasutati osastavat käänet selliselt , nagu seda tänapäevases eesti keeles enam ei tehtaks , nimelt ema oli osastavas käändes, aga mitte kaasaütlevas: et oma ema ja tuttavaid enne wäljamaareisu jumalaga jätta.
Alaleütlevat käänet kasutati 6 lauses, kus ema ei olnud aktiivses rollis. näiteks Mis sääl siis emalgi kaua pahandada oli! või Weikene tütarlaps awitas emal pesu kuiwatada. Mõlemat näitelauset saaks tänapäevalgi samal kujul kasutada.
Kaasaütlevat käänet kasutati 5 korral. Ema esines siin oma esmases tähenduses – lapsevanem –, seega kasutati seda kaasavas tähenduses, aga mitte eluta objekti tähenduses (olgugi et sõnal on ka neid tähendusi), näiteks vahendina. Kaasasolu illustreerib näitelause Ruttu liikus see ühes noorte sõjameeste ja Linda emaga kahest wärawast läbi, kus tegelikult käände määrab eessõna ühes.
Üksikutel kordadel esines saavat (3) ja seestütlevat käänet (2). Tänapäeval on tavaline, et räägitakse emakssaamisest, nii oli ka 1890. aastatel. Seda kinnitab näitelause Kas see ei oleks mitte kenam ja ilusam kui Teie minu lastele teiseks emaks saate? Kahel korral esines seestütlevat käänet. Üht neist oli harjumatu lugeda, sest tänapäeva keeles enam seda seestütleva käändega ei kasutataks: Raamatud on minu surnud emast päritud, kus emast asemel peaks praegu olema emalt.
Mitmuses kasutati vaid kolme käänet: nimetavat (4), omastavat (1) ja alaleütlevat (1 korral). Nimetavat käändevormi kasutati näiteks sellises lauses: Koolmeister ütleb, see tulla sellest, et nende emad elawad, kes neid juhatawad. Omastava käändevormi üksiknäide on selline: ei mõtle emade uneta ööde peale hälli juures. Alaleütlevat käändevormi kasutati selliselt: Sellest saab emadele küllalt. Ka siin saab välja tuua fakti, et kuna inimesel on üks ema, ei peeta vajalikuks seda mitmuses kasutada. Mõnel juhul püüti kõiki emasid üldistada, rääkida suuremast hulgast inimestest ja seepärast mitmust kasutatigi.

1950. aastate ilukirjanduse vasted

1950. aastate ilukirjanduse alamkorpus andis 49 vastet, sh liitsõnad emalammas, emahunt, emakeel, emahundi -raip. Liitsõnad on olulised, sest neist ilmneb emaslooma tähendus, mida muudes tekstikorpustes pole esinenud. Ka üksiksõna ema tähendab ühes lauses emaslooma, aga mitte lapsevanemat. Selles alamkorpuses esineski ainult ainsust, mitmust polnud üheski käändes.
Kõige rohkem kasutati jällegi nimetavat käändevormi – 27 korral. Seda tehti sarnaselt 1890. aastate ilukirjanduskorpusega – kasutati otsekõne ja ütte puhul, näiteks „Aga kus on siis ema?“ ning „Elan, ema!“ Sõna ema esines ise nii täiendina (ema Liisa ) kui ka põhisõnana (Helmi ema).
Tunduvalt vähem kasutati omastavat käänet – kokku 5 korral. Siingi kerkisid esile tagasõnad: ema vastu, ema kallale, ema all. Emaslooma tähendust ilmestab see: tikkusid vägisi kõhna ema udara kallale. Omastavas käändes käitus ema ka täiendina (ema juttu ja ema suu). Osastavat käänet kasutati 3 korral, näiteks ning püüdis ema lohutada ja püüdis oma ema säästa.
Kaasaütlevas käändes esines ema 2 korral, mõlema puhul väljendab see kaasasolu eelkõige seepärast, et ema on elusolend. Kaasaütlevat käändevormi kasutati näiteks siin: Ja kuigi urjadnik nad mõlemad Sandri emaga toast välja tõukas. Ka alaleütlevas esines 2 korral, näiteks Su emale oli see kõige raskem hoop! Ühe korra esines alalütlevas käändes (Sandri emal) ning saavas käändes (kes pidi kord emaks saama uutele sangaritele).

1990. aastate ilukirjanduse vasted

1990. aastate ilukirjanduse alamkorpuses andis sõna ema 5670 vastet. Valimis on 100 vastet, st näidatakse iga 57. lauset. Lisaks andis korpus vasteid ka liitsõnadele ja tuletistele: emalik, emane, emakas , emandakene; emakaamel, emakeel, emalõvi, emaõigused, emakoda. Mitmuses esines sõna vaid ühel korral nimetavas vormis: Trepile olid laiali laotatud kõik vajalikud atribuudid : linad, nõud, isad ja emad. Ainsuses seevastu oli sõna mitmes käändes esindatud.
Kõige rohkem esines seda nimetavas käändes – 53 korral. Esile kerkis kaks seaduspära: üte, kus ema kõnetatakse, ning ema kui põhisõna (vaene ema ja sinu ema). Omastavas käändes esines ema 15 korral, näiteks Nii, ja siis ta kuuliski ema valukarjet. Ka siin oli omastava käändevormiga koos tagasõnu: ema süles, ema asemele, ema sisse, aga ka täiendina: ema tervis, ema korraldus, ema pärlid. Sõna ema esines osatavas käändes 3 korral, näiteks kellele on ema ja isa vaja või nägi ukse lävel seisvat ema.
Alaleütlevas vormis oli seda 6 korral, näiteks täitis tüdruku emale antud lubadust ja meil oli plaan minna minu emale külla . Alalütlevas käändes oli seda 5 korral, näiteks emal on selles aias lilled ning minu emal ja isal on ka nimi. Siingi võib täheldada ema positiivset tähendust: emal on ja emale antakse, aga emalt ei võeta, st alaleütlevat ei kasutata.
Kaasaütlevas käändes esines sõna 4 korral. Iga juhtumi puhul oli tegu kaasasoluga: koos emaga olid nad tööl nüüd kombinaadi peadirektoriks tõusnud Tõnis Erma käe all ja Õhtul käisime emaga Tõnismäel „Kungla“ kinos.
Vaid ühe korra esines sõna seestütlevas, olevas ja ilmaütlevas käändes. Ülejäänud käänetes sõna ei esinenudki.

Sõna ema murdekorpuses

Järgnev tabel (4) annab ülevaate, kuivõrd levinud on sõna ema ja selle murdevasted kõikides murretes kokku.
Tabel 4. Sõna ema käändevormide levik Eesti murretes
KÄÄNE/ARV
MURDEKORPUS, ainsus
MURDEKORPUS, mitmus
nimetav
847
71,54%
10
91%
omastav
132
11,14%
osastav
31
2,62%
sisseütlev
seesütlev
seestütlev
6
0,50%
alaleütlev
37
3,13%
alalütlev
92
7,77%
alaltütlev
saav
1
0,08%
rajav
olev
1
0,08%
ilmaütlev
3
0,25%
1
9%
kaasaütlev
34
2,87%
Järgneval kaardil (2) on näha, kuidas sõna ema on levinud üle kogu Eesti. Kõige sagedasem on see punase ja kollasega tähistatud aladel.
Kaart 2. Murdekorpusest pärinev kaart, mis näitab sõna ema levikut Eestis.
Võru murdes kasutatakse ema kohta ütlemiseks ema, emä ja imä. Mitmuse vasteid murdekorpus ei anna, küll aga ainsuse vasteid kokku 135. Kõige rohkem esineb nimetavat käänet – 93 korral. Omastavat käändevormi kasutati 12 korral, alalütlevat 9 korral, alaleütlevat ja kaasaütlevat 8 korral, osastavat 3 korral. Ühel korral esineb sõna ka ilmaütlevas vormis imäldä kujul.
Tartu murdes öeldakse ema kohta emä ja imä. Murdekorpus annab ainsuses 91 vastet: nimetavas käändes on 70 vastet. Ülejäänud käänetes esineb sõna pigem üksikutel kordadel: 6 alalütlevas, 3 alaleütlevas, 2 seestütlevas, 7 omastavas. Korra esineb sõna partitiivis ja kaasaütlevas. Murdekorpus mitmuse vasteid ei anna.
Setu murdes kasutatakse ema kohta ütlemiseks sõnu imä, emä ja ema. Murdekorpus annab ainsuses 75 vastet: 47 neist on nimetavas, 10 omastavas, 5 alalütlevas ja kaasaütlevas, 4 alaleütlevas, 3 partitiivis. Murdekorpus mitmuse vasteid ei anna.
Saarte murdes öeldakse ema kohta emä ja ema. Murdekorpus annab 185 vastet, millest enim on nimetavat käändevormi – 133. Sõna kasutatakse 27 korral omastavas käändes, 15 korral alalütlevas, kolmel korral alaleütlevas ja kahel seestütlevas ja osastavas käändes. Mitmuse vasteid on kaks: mõlemad nominatiivi käändevormid (emad).
Ranna murdes kasutatakse sõnu ema ja emä. Murdekorpus annab üksnes 21 vastet, millest enim kasutatakse nimetavat (11), vähem (4 korral) kaasaütlevat (emaga ja emägä) ja omastavat ning ühe korra alaleütlevat vormi (emale). Mitmust kasutatakse vaid korra, kasutatakse nimetavat vormi – emat.
Mulgi murdes öeldakse ema kohta ema ja emä. Murdekorpus annab Mulgi murde vasteid 94. Kõige rohkem kasutatakse nimetavat käändevormi (68). Vähem kasutatakse omastavat (10), alalütlevat (8) ja osastavat (4) käändevormi. Üksikutel kordadel ka alaleütlevat (1), komitatiivi (1) ja seestütlevat (1) käänet. Mitmust ei kasutatud üldse.
Lääne murdes kasutatakse ema kohta sõnu ema, iema ja emä. Murdekorpus andis ainsuse vormide märksõnaotsingus 218 vastet. Kõige rohkem esines nimetavat käänet (160 korral), omastavat juba kordi vähem (22 korral) ning pea sama vähe ka alalütlevat (19 korral). Viiel korral esines alaleütlevat ja osastavat käänet, neljal korral kaasaütlevat, kahel korral esines ilmaütlevat vormi (ematta). Mitmuse vorme esines samuti vähe: kolmel korral nimetavas käändes (emad, emäd) ja korra ilmaütlevas käändes (emadeta).
Keskmurdes kasutatakse ema kohta üksnes kirjakeelset vormi ehk ema. Murdekorpus andis ainsuse vormide märksõnaotsingus 117 vastet: neist 86 olid nimetavas käändes, omastavas 13, alalütlevas 11, kaasaütlevas 3, alaleütlevas 2. Korra esines sõna ka osastavas ja olevas käändes. Mitmuses oli üks vaste – üksnes nominatiivne vorm emad.
Idamurdes öeldakse ema kohta ema ja emä. Idamurde ainsuse vormide kohta andis murdekorpus 80 vastet: kõige enam esines sõna nimetavas käändes (63). Üksikuid kordi esines sõna alalütlevas (5), alaleütlevas (5), omastavas (4) käändes. Kaasaütlevas ning osastavas käändes esines sõna ühel korral. Korra esines ka mitmust, kus kasutati vormi emad, s.o nimetav kääne.
Alutagusel öeldakse ema kohta ema ja emä. Alutaguse murde ainsuse vormide kohta andis murdekorpus 167 vastet: kõige enam esines sõna nimetavas käändes (115), vähem oli omastava (23) ja alalütleva käändevorme (14), üksikutel juhtudel kasutati ka kaasaütlevat (4), alaleütlevat (5) ning osastavat käänet (4). Samas mitmuse vorme on kasutati vaid kahel korral, mõlemad on nimetavas käändes – emäd.

JÄRELDUSED

Kõige rohkem esines sõna ema selle esimeses tähenduses, st ema kui lapsevanem. Sellest tulenevalt oli sõna tihti paaris pereliikmetega, nt ema ja isa. Lausetes oli ka lastest juttu. Üksikutel juhtudel räägiti ka emastest loomadest.
Sõna ema on üle Eesti levinud. Seda esineb igas murdes kahe või enama rööpvormina. Näiteks Lääne murdes kasutatakse ema esmatähenduse väljendamiseks sõnu ema, iema ja emä. See esineb rohkem ainsuses kui mitmuses. Murrete keelejuhid on enamasti eakad , mistõttu pole ka ainsuse suurem kasutus üllatav. Inimesed räägivad enda kogemustest ja elust, perest. Pere hulka kuulub üks ema. Seevastu ajakirjanduskeeles esines mitmuslikke vorme tunduvalt rohkem, sest niiviisi saab üldistada ja paljude emade poole pöörduda.
Kõikidest uuritavatest korpustest selgus, et ainsuse nimetav kääne domineerib . See tähendab, et ema on enamasti lauses aktiivse tegija rollis. Tihtipeale on nimetavas käändes sõna ees ka täiend, mis näitab suhet kõnealuse emaga (mu ema, Marilyni ema või meie ema). Ainsuse nimetav kääne tõuseb ka tänapäeval (etTenTen andmetel) esile. Palju oli ka omastavat käändevormi, mille järgi sai sõna ema endale omaja rolli. Sama rolli omandas sõna ka alalütleva käände puhul, kus emal on midagi.
Mitmuse nimetavat käänet oli mitmuse käändevormidest protsentuaalselt kõige rohkem, ent arvuliselt oli mitmuse vorme ikkagi vähe. Mitmust ei kasutata ilmselt seepärast, et igaühel on üks ema. Emade poole pöördutakse pigem ajakirjanduses kui ilukirjanduses, kus antakse üldistavalt kõigile emadele nõu, kirjeldatakse neid või kirjutatakse neist. Murdekeeles oli selle esinemine samuti pigem erand kui reegel.
Väliskohakäänete puhul võis täheldada kahe käände esiletõusu: eelkõige kasutati alaleütlevat käänet, st tegevus suunati emale ja ema ise oli passiivne. Alalütleva puhul oli ema juba millegi omaja, st emal on juba midagi. Alaltütlevat polnud vahest seepärast, et emalt ei võeta üldjuhul midagi ära, sest ema kui inimese elus oluline isik on positiivse tähendusega, aga alaltütleva vormiga võib kaasneda millegi äravõtt ja negatiivne tähendus.
Kaasaütleva käände puhul kerkis kindlalt esile koos- ja kaasasolu tähendus. Ema võeti igas lauses kui elusolendit, mitte kui vahendit. Seega võeti ema kui seltskonda, kellega koos midagi teha, mitte vahendit, mille abil midagi teha.
Kõikidest kümnenditest paistavad oma erilisusega silma 1950. aastad. Seda järku mõjutas Nõukogude võim, sest ajakirjandustekstidelt on hästi näha, kuidas valitsevale korrale viidatakse ning mõnel juhul seda ka kiidetakse. Veel kasutatakse sõnast moodustatud liitsõnu, mis viitavad emastele loomadele (nt emaslammas), näidates, et korpusmaterjali seas on sõna ema ka muus tähenduses kui ainult esmases, lapsevanema omas.
Mida aeg edasi, seda laiemaks teemade ulatus muutus. Kui 1890. aastatel räägiti emast positiivselt kui lapsevanemast, siis 1990. aastatel lisandus ajakirjanduses homoseksuaalne teema, kus mainiti liitsõna ema-gay ning kaheldi, kas on hea, kui lapsel on kaks ema või isa. Vanas kirjakeelekorpuses oli palju kristlikku konteksti, mis tänaseks on kadunud. Tegelikult oli see kadunud juba 19. sajandi lõpust alates.

KIRJANDUS

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat; http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ema&F=M . Vaadatud 10.10.2014.
ETY 2012 = Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012; http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=ema&F=M&C06=et . Vaadatud 10.10.2014.
Vana kirjakeele korpus 2009; http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Otsi/vakk_mrg_paring.php?word0=ema&lemma0=&meaning0=&pos0=s&form0=&language0=&wwh0=all&lwh0=all&mwh0=all&G=K&T%5B%5D=HL&T%5B%5D=S&T%5B%5D=PW&T%5B%5D=KK&T%5B%5D=JV1&T%5B%5D=KM&T%5B%5D=WKK&T%5B%5D=LT&T%5B%5D=TV&T%5B%5D=JV2&T%5B%5D=FD&T%5B%5D=JAV&T%5B%5D=LBE&T%5B%5D=LBO&T%5B%5D=SA&T%5B%5D=KV&T%5B%5D=GM00&T%5B%5D=GM01&T%5B%5D=GM02&T%5B%5D=GM03&T%5B%5D=GM04&T%5B%5D=GM05&T%5B%5D=GM06&T%5B%5D=AP&T%5B%5D=TK&T%5B%5D=HSV&T%5B%5D=HS3&T%5B%5D=HS4&T%5B%5D=LS2&T%5B%5D=HGM&V=0&C=100 . Vaadatud 12.10.2014.
Väike murdesõnastik 2014; http://www.eki.ee/dict/vms/ . Vaadatud 3.12.2014.
Kirjakeelekorpus 2014; http://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/ . Vaadatud 3.12.2014.
Eesti murdekorpus 2014; http://www.murre.ut.ee/mkweb/ . Vaadatud 2.12.2014.