Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui Teie minu lastele teiseks emaks saate ?
  • Kus on siis ema ?
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL
EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT
Sõnauurimus
SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS
Erikursus eesti keele ajaloost
MIRELL PÕLMA
Tartu 2014
SISUKORD



1.SÕNA EMA TAUST 3
1.1. Sõna ema etümoloogia 3
1.2. Sõna ema tähendus 4
1.3. Sõna ema levik Eesti murretes 5
2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES 6
2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses 6
2.2. Sõna ema 1890ndatel, 1950ndatel ja 1990ndatel ajakirjanduses 7
2.2.1.1890. aastate ajakirjanduskeele vasted 8
2.2.2.1950. aastate ajakirjanduskeele vasted 9
2.2.3.1990. aastate ajakirjanduskeele vasted 10
2.3. Sõna ema uusimas kasutuses 12
2.4. Sõna ema 1890., 1950. ja 1990. aastatel ilukirjanduskeeles 13
2.4.1.1890. aastate ilukirjanduse vasted 13
2.4.2.1950. aastate ilukirjanduse vasted 16
2.4.3.1990. aastate ilukirjanduse vasted 16
2.5. Sõna ema murdekorpuses 17
3.JÄRELDUSED 21
KIRJANDUS 23



  • SÕNA EMA TAUST


    Esimeses alapeatükis tutvustatakse sõna ema etümoloogilist tausta „Eesti etümoloogiasõnastiku“ järgi. Teises tutvustatakse sõna ema erinevaid tähendusi „Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi“. Kolmandas tutvustatakse sõna murdelist levikut.
  • Sõna ema etümoloogia


    Etümoloogiasõnastiku järgi tähendab sõna ema naissoost lapsevanemat , eeskuju andvat, juhatavat või hooldavat naist. Suguluskeeltes on ema üpris sarnasel kujul, nii et tekstis esinedes võib ka kontekstita aru saada, mis sõnaga on tegu. Põhitähendus on sellel kas ema kui lapsevanem või emasloom . (ETY 2012)
    Sõnal ema on uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on teisteski keelkondades (nt tšuvaši ja mongoli). Algselt võis olla selle sõna puhul tegu lastekeelse häälitsusega, millel on häälikuliselt ajendatud tüvi. (Ibid)
    KEEL
    EMA
    liivi
    jemā 
    vadja , soome, isuri , Aunuse karjala , lüüdi, vepsa
    emä
    eenetsi
    eε̄ 
    saami
    eamis
    ungari
    eme
    neenetsi
    ńeb́a 
    nganassaani
    ńemi̮
    sölkupi
    e̮mǝ
    matori
    ima-m
    Vepsa keeles on lisaks vormile emä ka ema. Vepsakeelne emä tähendab emaslooma , naiste särgi alumist osa, noodapära ning jääauku, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse. Saami keeles on sel sõnal tähendus sünnist saati ja alati ilmselt seepärast, et ema on lapsega samuti sünnist saati. Matori keeles lisatakse –m, mis lisab tähenduse minu. (ETY 2012)
  • Sõna ema tähendus


    „Eesti keele seletav sõnaraamat “ seletab substantiivi ema mitmel moel:
  • naissoost vanem oma lapse või laste suhtes. Näiteks mitme lapse ema, lasterikas ema või armastav ema;
  • emane loom oma otseste järglaste suhtes. Näiteks noor lehm, alles kahe poja ema ja tibud magasid ema tiiva all;
  • pereema, vanem lugupeetav naine. Näiteks näe, mis teisepere ema meile saatnud ja uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik;
  • mingil alal eeskuju andev , juhatav või hooldav naine. Näiteks vaimne ema, püha ema või organiseerunu akadeemiline ema;
  • piltlikus tähenduses: millegi alus, tekitaja , rajaja, esilekutsuja. Näiteks Eesti teatrikunsti ema ja tagasihoidlikkus on kõigi vooruste ema;
  • (laeva, paadi) emapuu . Näiteks tema kiilu, üsna väikest nagu kõigil Põhjala laevadel, kutsuti emapuuks või lihtsalt emaks . ( EKSS 2009)
    Sõna ema võib esineda ka looma- või taimenimetuste põhisõna lisandina. Sel juhul väljendab see terminoloogilises kasutuses ema suhet järglasega (nt emaahv ja emahani), aga mitteterminoloogiliselt tema naissugu (nt emakaru ). (Ibid)
  • Sõna ema levik Eesti murretes


    „Väikese murdesõnastiku“ järgi on sõna ema levinud üle Eesti kõikides murretes ja üpris ulatuslikult. Lisaks tavapärasele lapsevanema tähenduses, kasutatakse seda ka esemete osa tähenduses. Puutumata on jäänud osa kihelkondi Keskmurde alalt, üksikud kihelkonnad Mulgi ja Rannikumurde alalt. Ka Pärnu ümbruses ei tundu see sõna levinud olevat. Tegelikult võib oletada, et sõna on siiski üle Eesti levinud ning tegu on veaga (vt kaarti 1).
    Kaart 1. Sõna ema levik murdekeeltes kihelkonniti „Väikese Eesti murdesõnastiku“ järgi.



  • SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES


    Teises peatükis kirjeldatakse, kuivõrd on sõna ema esindatud erinevates eesti keele korpustes ning mis funktsioonis sõna esineb ja kus seda kasutatakse. Uuritakse vana kirjakeelt, 1890., 1950. ja 1990. aastate kirjakeelt ja ilukirjanduskeelt ning võrreldakse neid murdekorpuses leiduvaga.
  • Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses


    Vana kirjakeelekorpuse sõne ema päring näitab, et sõna oli oma praeguses tähenduses olemas juba 16. sajandil. Nimelt esines seda Völckeri kroonikas kahel korral – ühel korral mainis kroonik ema jumala ema tähenduses ning teisel korral kui lapsevanemat. 16. sajandi Völckeri kroonikas esineb ema kahes lauses : [---] püha Marya Jumala ema, palo mede patton ehist, nüd, nink se tunde sisen, meie surmas ja Sina peat sinu isa nink ema awustama. (Vana kirjakeele…)
    Ka 17. sajandi teksti päring andis vastuseks, et sel sajandil oli sõna olemas. Näiteks Mülleri kroonikas on sõna ema kolmel korral mainitud sõna tänapäevases tähenduses, st ema kui lapsevanem. Sõna kirjutati suure esitähega. Näiteks [---] kuÿ tæma weel oma Ema Hiwus leßis. 17. sajandi Turu käsikirjas oli sõna ema ühes lauses: [---] peab koass üx meess oma Issan ema iellenss hetman. Rossihniuse 17. sajandi ülestähenduses esineb sõna ema suure algustähega – tegemist on saksapärasusega, sest saksa keeles märgitakse nimisõnu suure algustähega. Rossihniuse tekstis on näiteks [---] Auwusta sinu Issa ninck Ema, se om see esimene Kesck ning [---] ninck laus Maria temma Ema wasto. Rossihniuse tekstis esines seda 19 korda.
    18. sajandi tekstide seas ema ei kasutatud, selmet kirjutati Emma või emma. Uues Testamendis kasutati vormi Emma ja piiblitekstis vormi emma. Piiblis esines ka sellest moodustatud liitsõnu: emmaemma (’emaema’) ja emmaihhus (’emaihus’). Seda esines ka Helle, Hupeli , Quandti, Willmanni ja Arweliuse tekstides. Näiteks Hupel on kirjutanud õpetussõnu järgnevalt: Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab, kui temma roppo ello armastab, kui temma jodik on, ehk wägga külmaks saab, siis piim lähhäb kibbedaks ja pahhaks ning se laps kedda temma immetab, tunneb siis wallo; üks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest. Piiblitekstis esineb see jumalaema tähenduses, muudes tekstides üldiselt ema kui lapsevanema tähenduses (koos sellega kirjutatakse ka isast ja lastest), näiteks Uue Testamendi tekstinäites Agga temma jure tullid temma Emma ja Wennad.
    19. sajandi tekstides esineb ema Schüdlöffeli ja Kreutzwaldi kirjutistes. Schüdlöffeli 1844 . aastal kirjutatid tekstis on seda kasutatud korra: Pärast tema tembutamist wiskas lapse ema rauda ja süsi. Kreutzwaldi 1861. aastal kirjutatud tekstides esineb seda kümnel korral, nt Waese ema hing ohib ütlemata piina al.
  • Sõna ema 1890ndatel, 1950ndatel ja 1990ndatel ajakirjanduses


    Järgnevas tabelis (1) tutvustatakse, kui palju esineb sõna ema ainsuslikke vorme ajakirjanduskeeles 1890., 1950. ja 1990. aastal.
    Tabel 1. Sõna ema ainsuse vormide levik ajakirjanduskeeles
    KÄÄNE , Sg
    AJAK1890
    AJAK1950
    AJAK1990
    nimetav
    13
    37,1%
    2
    4,7%
    89
    57%
    omastav
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #1 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #2 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #3 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #4 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #5 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #6 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #7 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #8 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #9 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #10 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #11 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #12 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #13 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #14 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #15 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #16 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #17 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #18 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #19 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #20 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #21 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #22 Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus #23
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sõnauurimus sõnast "ema":
    * etümoloogiline taust,
    * levik murretes,
    * levik vanas kirjakeeles,
    * levik ajakirjanduskeeles,
    * levik tänapäevakeeles,
    * levik ilukirjanduskeeles.

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    54
    doc
    Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
    28
    docx
    Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
    88
    docx
    Eesti keele reeglid
    36
    docx
    ONOMASTIKA ARVESTUS
    50
    docx
    KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
    8
    doc
    Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
    59
    doc
    Kordamine eesti keele eksamiks
    32
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun