august 1928 Pittsburgh 22. veebruar 1987 New York) oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija. 1960ndate alguses valmisid tema esimesed popkunstimaalid. Aasta pärast Marilyn Monroe surma (1962) tegi Warhol temast ühe oma tuntuima töö: "Marilyni diptühhoni". Mind köidab töö juures ülim lihtsus, kuid samas originaalsus. Kunstnik pole tegelikult teinud muud, kui võtnud portreepildi ja seejärel katsetanud sama pildi välimust üheksas erinevas värvigammas. Tänapäeval viljeletakse sellist värvidevahtust kunstis tihti ning iga inimene saab oma arvutis piltidega sarnast korda saata. Enne
kirves nagu näiteks armuke. Kindlasti on autor oma teose ainestikuks mõtteid saanud just elust enesest ning neid siis osavalt raamatusse põiminud. Kuna ka Kerttu enda elu on suhteliselt vaba ning ta saab teha seda, mida ise tahab, siis mõningal määral võib ta ennast seostada ka peategelase Marilyniga, kellel on tänu rikkale mehele palju aega just iseenda jaoks. Ennast kirjeldavates intervjuudes on Kerttu öelnud, et ta on televiisorisõltlane. See on ka Marilyni üheks sagedaseks tegevuseks. Teose kirjutamisega alustas Kerttu 2001. aasta detsembris, kuna temaga võttis ühendust K-Kirjastus, kes oli välja andnud Kadri Kõusaare "Ego" ning Kaur Kenderi raamatu "Check out". Nende ideeks oli saada oma autorite sekka kõik vähegi kõmulisemad Eesti autorid. Lepiti kokku, et aprilliks valmib midagi. Raha, mis honorariks pakuti, ei olnud kaugeltki väike. Sellest 15 000 sai autor isegi avansiks. Kodus lepingut lugedes
,,Iluasjake" järg raamatule ,,kolmas printsess" Kerttu Rakke 1. * Marilyni tööks oli ilus välja näha, sisetelefonil uurida, kas inimene, kes tema laua juures sissepääsu nõuab, tõesti oodatud on, ja kui oli, siis tema niim üles kirjutada ning talle rindakinnitav külaliste kaardike pihku anda.- See lause meeldis mulle sellepärast,et autor on tabanud tibilikkust täpselt nagu Marilyn oli. * See Tairi siin aga oli keldris kükitav kartuli-idu, seisis vaikselt ja rääkis vaikselt. Millegipärast ärritas tema olek Marilyni. Miks ei osanud öelda
Kerttu Rakke ,,Kolmas printsess" Tegelased: Marilyn 20.aastane. Iseloomult ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jan/Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jan'i sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu: Raamatu tegevus toimub tänapäevases Tallinnas. Raamat räägib ühest kenast 20.aastasest noorest naisest, nimega Marilyn. Tema elu muutub täielikult peale seda, kui ta osaleb missivõistlustel. Ta oli praktiliselt kindel, et saab missiks, kuid seda ei juhtu. Jäädes esikolmikust välja kaotab ta sõbrad, rahaka poiss-sõbra, töö ja oma ,,printsessielu". Naine, kes on alati elanud elu, kus tal pole puudust olnud rahast, peab nüüd ise hakkama saama.
fotograaf ja Tony Curtis Jaanus Kask Jim, abikaasa ja Jack Lemmon Ott Aardam Frank Sinatra Karol Kuntsel John F. Kennedy Janek Vaidi Robert Kennedy Peeter Jürgens psühhiaater Margus Vaher erinevad rezissöörid Andres Tabun erinevad rezissöörid Arvo Raimo filmituus Anne Valge erinevad sanitarid Vilma Luik Rose, Millerite naaber Jaana Kukk The Monroe Sistersi liige Kadri Lepp The Monroe Sistersi liege Maria Soomets The Monroe Sistersi liege MARILYNI ELUKÄIK 1.juuni 1926 Los Angeleses sünnib Norma Jean Mortensen (Baker). Tema ema Gladys on RKO studio filmilõikaja. Vaimuhaiguse alla kannatav naine annab korduva psühhiaatrilise ravi tõttu tütre võõrastesse peredesse ja lastekodudesse kasvatada. 1942 16-aastane Norma Jean abiellub 21-aastase naabripoisi, lennukitehase töölise James (Jim) Doughertiga. Abielu kestab neli aastat, sedagi peamiselt formaalselt.
Kolmas Printsess Kerttu Rakke Tegelased Marilyn On 20.aastane. Iseloomult on ta ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Tema põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jaanuse sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu Raamat räägib ilusast 20-ne aastasest noorest naisest nimega Marilyn.Tema elu muutub täielikult peale seda kui ta osaleb missivalimistel.Tal on suur lootus,et saab missiks kuid seda ei juhtu.Tänu sellele läheb ta lahku enda rikkast peigmehest ning kaotab ka töö.
Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose peategelane Marilyn saab teada, et tal on kaugel Pärnumaal sugulased. Algul on hea meel, kuid pärast pettub nendes. Ja enam ei suhtle nendega ja tahab ära unustada oma sugulased. Kui ta poleks teada saanud, et tal on sugulased, siis poleks ka midagi juhtunud. Lihtsalt ta poleks läinud Pärnumaale neile külla ja poleks teada saanud, et nad on joodikud ja raha peale ainult väljas ja neid ei huvita Marilyn, kui isiksus üldse. Marilyni elukaaslane Jan käib väga tihti Tartus ja ööbib ka seal. Marilyn on väga pahane aga ükskord kutsub Jan ta Tartusse kaasa. Seal saab Marilyn juhuslikult teada, et Jan semmib oma firma asetäitja Tairiga. Jan tahtis Tairit maha jätta. Kuid Marilyn saab, siis ennem teada täiesti juhuslikult ja otsustab Janiga lõppu teha. Kui Marilyn poleks teada saanud, siis poleks arvatavasti ka midagi juhtunud, sest Jan oleks nagunii Tairi maha jättnud. Ja nende tavapärane
suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks. Ta teenib elatist enda firmaga. Ta ei ole eriti romantiline mees, samas ta ei ole ka jõhkard ega hoolimatu. Veel on Tairi, ta on naine kellega Jan petab oma naist.Tairi on pigem inetu poolne naine kui ilus kuigi väga tark. Ta oli rohkem tagasihoidlik ja soovis tahaplaanile jääda. Ta oli töökas ja täitis oma kohustusi vastu vaidlematta.
Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära
kuidas see mõjub. Tuleb tunnistada et see püüab pilku. ,, Marilyn" paelub tänapäevalgi oma värvide , hoolimatuse ja isepäärasusega. Raske lapsepõlvega kunstnik hakkas poppkunstiga tegelema peale Pittsburgi Carnegie Technical College lõpetamist. 1949. aastal kolis ta New Yorki. Tasub ette kujutada kuidas tema tööd mõjus, aga inimesed võtsid selle kõik avasüli vastu ja Andy Warhol sai suure popullaarsuse osaliseks. ,,Marilyni diptühhon" avaldati kaks aastat peale Marilyn Monroe surma. Warholi inspireeris oletatavalt näitlejanna ilu. Oma maalidel andis ta Marilyin Monroe ilule ka sünge ning müstilise dimensiooni, seda rõhutab maali kordamine erinevates värvides. Eel mainitud värvikombinatsioonid loovad vaatamisel irriteeriva nägemuse harjumuspärasest Marilyn Monroest . Usun , et Andy Warholi ,,Marylin" jääb populaarseks väga pikaks ajaks, sest
lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena. Sünnitus oli kerge, ent mitte elu, mis sellele järgnes. Lapse sünnitunnistusele sai kirja ,,Norma Jean Mortenson". Norma sünni ajal töötas Gladys tehnikuna filmitöösuses, kus kaastöölised aitasid tal haiglaarveid tasuda, sest Marilyni tegelik isa jäi siiski kindlaks määramata. Lapsepõlveaastad möödusid seigeldes ühest lastekodust teise. Tema ema jätkas oma igapäevatööd ja nägi oma pisitütart sageli üksnes nädalalõppudel, nende suhe on terve elu jahe. Gladyse jaoks oli olukord keeruline ning lõpuks andis ta eluraskustele alla. Ta oli mentaalselt ebastabiilne ja ei suutnud Normat majanduslikult toetada. Norma elas seitsmenda
Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga. Tema naljad ja veidrad ütlused tundusid Marilynile algul väga ebaviisakad ja kuidagi labased. Janile meeldis Mariliyn, kuid teadis seda, et Marilyn jahtis poiste raha, ega hoolinud muust. Seega otsustas Jan end näidata kui vaest lapsemeelset poisikest. Rain - Marilyni poiss ja sponsor. Rain oli väga ülbe ja üleolev poiss. Ta ei austanud marilyni kui oma türukut. Marilyn kirjeldas Raini ise nii ,, Ta on nagu padi diivanil, vahest ka voodis ja raha on tal ka, kuid rohkem tast tolku küll ei ole". 5. Kindlasti paremaks. Kuna Marilynil oli esialgu kõik olemas mida ta vajas ja ta elas tõeliselt lillelist elu ning ilmselt ei osanud ettegi kujutada,et ühelpäeval võib ta sellest kõigest ilma jääda.Harjumatu oli harjuda sellega,et tal enam midagi pole
Marilynil on küll üks vana sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Kunagi neil oli küll probleeme, kuid nüüd tundub asi lahenenud olevat. Lõpuks saab peategelane aru, et tal pole üldse eriti sõbrannasi ja ei suhtle eriti mitte kellegagi. Raamat lõppeb, aga väga ootamatu tõega, mida peategelane Marilyn on algusest peale alla surunud ja poleks suutnud uskuda. PROBLEEMID TEOSES 3 Teose suurimaks probleemiks ongi Marilyni ja Jani suhe. Jan käib päris tihti tööasjus Tartus ja jääb ka ööseks. Põhjuseks uue firma haruosakonna avamine ja tuleb välja õpetada uus firma asetäitja Tairi. Tairi ja Jani vahel tekkib suhe. Marilyn saab juhuslikult sellest teada ja soovib lõpetada suhted Janiga, kuid Jan klaarib ära suhted Marilyniga. Marilyn saab teada, et tal Pärnumaal sugulased. Algul on hea meel, kuid pärast asjad muutuvad. Teda kutsutakse vanaisa sünnipäevale ja Marilyn vastu tahet läheb
Väga sõjavastane Erksad värvid, kontrastid Kasutati koomikseid, kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid USA kunstnikud Andy Warhol Roy Lichtenstein Tom Wesselmann James Rosenquist Jim Dine Robert Indiana Richard Lindner Andy Warhol Ameeriklane Usklikust immigrantide perekonnast Üks seitsmest kunstnikust, kelle teose eest makstud vähemalt 100 miljonit dollarit Kasutas sageli kujutise lõuendile kandmiseks serigraafiat Andy Warhol Kaheksa Elvist Andy Warhol 25 Marilyni Andy Warhol Kolm CocaCola Campbelli pudelit tomatisupp Roy Lichtenstein Meloodia, mis mind kummitab Roy Lichtenstein Whaam! Robert Indiana Armastus skulptuur Indianapolise muuseumis Inglismaa kunstnikud Richard Hamilton Peter Phillips Edouardo Paolozzi David Hockney Allen Jones Peter Blake Edouardo Paolozzi
Keegi ei teadnud, et ta oli mitu korda üritanud ennast tappa ning mingi ime läbi elule tagasi toodud. Lähemad sõbrad teadsid, kuid üllatavalt - inimesi on ju igasuguseid - ei vaevanud see eriti nende hinge. Kõigil oli endagagi tegemist. Ta suri 5. Helena põiktänava tillukeses latiinostiilis majas, kus ta viimased kuud ihuüksinda oli elanud - mehed ilmusid sinna kui varjud öös, kadudes hommikuks teadmatusse. Viimasel ööl oli arst palunud päeviti töötaval majahoidjal Marilyni kõrvale jääda. Kuid majahoidja magas eemal ja märkas oma hoolealuse surma alles vastu hommikut. Marilyn leiti, telefonitoru pihku pigistatud Ta oli enesetapuks valmistunud juba 3. augustil. Sel päeval ostis ta välja kuni 75 nembutaalitabletti, mille dr. Engeberg talle kirjutanud oli. Uurimisel väitis arst, et ta oli välja kirjutanud vaid 50 tabletti, kuid mingil arusaamatul kombel nägi retsept ette 25 tabletti rohkem. Peale selle oli nembutaaliretsepti kirjutanud keegi dr
·Ta etendused olid alguses väikesed kuid neid võeti hästi vastu. ·Temast sai Hollywoodi üks glamuursemaid ja populaarsemaid esinejaid. ·Ta võitis ka kuldgloobuse . ·Viimastel aastatel oli ta haige ja tal oli palju isiklike probleeme. Perekond ja varajane elu ·Monroe sündis Los Angeleses . ·Ta isa oli Edward Mortenson ·Ema oli Gladys Baker ·Kogu elu Monroe eitas et Mortenson on tema isa kuna ta ema näitas talle pilti millel ta tunnistas et Marilyni isa on Charles Stanley Gifford. ·Vaimselt ebastabiilne ema andis väikse tütre kasuperedesse rändama. ·Ema viidi haiglasse ning laps anti ema sõbranna hoole alla (Grace McKee) tema oligi see kes ütles, et Marilynist saab ühel päeval filmistaar. ·Pärast Sõbranna abiellumist saadeti marilyn lastekodusse. ·Monroe abiellus Doughertyga, abielu purunes. Karjäär ·!948 allkirjastas Monroe kuuekuulise lepingu. ·Ta alustas muusikaliga "Ladies of
elus). Tuntud skulptorid: Marisol (Maria Sol Escobar), George Segal, Claes Oldenburg. Kuulsamad kunstnikud: Njuujorklased: Andy Warhol, Roy Lichtenstein, Tom Wesselmann, James Rosenquist. Jim Dine Robert Indiana Richard Lindner Andy Warhol Campbelli tomatisupp Kolm Coca-Cola pudelit Andy Warhol- Superman Andy Warhol- kakskümmend viis Marilyni Roy Lichtenstein- meloodia, mis mind kummitab James Rosenquist- no-no! James Rosenquist- valitud president Claes Oldenburg- huulepulk Claes Oldenburg- lendavad kurikad Claes Oldenburg- lusikasild ja kirss Claes Oldenburg- põrandaburger Robert Indiana- armstus Robert Indiana- number 5 Richard Lindner- tiigernaine Tom Wessleman- vaikelu #15 Tom Wessleman- vaikelu #20 George Segal- köieltantsija Marisol- Magritte III taevas Kokkuvõte
välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja vägagi ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga. Tema naljad ja veidrad ütlused tundusid Marilynile algul väga ebaviisakad ja kuidagi labased. Janile meeldis Mariliyn, kuid teadis seda, et Marilyn jahtis poiste raha, ega hoolinud muust. Seega otsustas Jan end näidata kui vaest lapsemeelset poisikest. Rain - Marilyni poiss ja sponsor. Rain oli väga ülbe ja üleolev poiss. Ta ei austanud marilyni kui oma türukut. Marilyn kirjeldas Raini ise nii ,, Ta on nagu padi diivanil, vahest ka voodis ja raha on tal ka, kuid rohkem tast tolku küll ei ole". Teose põhiprobleemid, sündmustik ning tegevuspaik Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. Sündumstik toimub jällegi Tallinnas. Raamatus oli palju kohti mis pani ennastki mõtlema
Mees on üle mõistuse armukade. Marilyn nimetab teda talle ainuomase irooniaga mu "lööja", sest mõnigi kord peab näitlejanna meigi alla peitma siniseid plekke.Marilyn läheb DiMaggiost lahku ja käib mitme psühhoanalüütiku juures. Leevendust pakuvad tabletid, mida 1950. aastatel meeleldi välja kirjutatakse. Tablettide neelamise hukatuslik, sõltuvust tekitav mõju eriti koos alkoholiga pole veel kogu oma ulatuses teada või seda ignoreeritakse. Marilyni jaoks on tabletid aga väikesed abilised, mida ta mõnikord täiesti pööraselt kombineerib ja mille kogust ta aastate kulgedes drastiliselt tõstab. 4 1955. aastal kohtab Marilyn taas Arthur Millerit, kellega oli tutvunud neli aastat tagasi. Miller on Marilynist 11 aastat vanem ja talle on omane selline tõsidus, mille Marilyn leiab olevat ülimalt kütkestava. Ta otsib ikka veel isafiguuri. Miller ja
Neodada üheks variandiks võib pidada utiilkunsti: Mark de Suvero, Louise Nevelson. Popkunst: Inglismaa, tekkimine. Noored kunstnikud, kes olid huvitatud kommertskultuuris. Eduardo Paolozzi (skulptor) ja Peter Phillips ,,Tellimusmaal nr3". USA massikulutuurist huvitumine. USA-s oli 60-date alguses. Suurejoonelisem kui Inglismaal. Claes Oldenburg ,,Lihalett". Roy Lichtenstein ,,M-Maybe". Skulptuuri esindab George Segal. Mõjurikkam popkunstnik oli Andy Warhol ,,Kakskümmend viis Marilyni" Abstraktsionism 1960: nö maalilisejärgne maalikunst, lakooniline laad. Ellsworth Kelly, A3 Held. Ameerika kunstnikud teadvustasid ja arendasid tendentsi äärmuseni. Minimalism: 60-te lõpp. Teoste loomine nappide vahenditega. Donald Judd, Robert Morris. tehti olid teosed ajutised, kindla ruumiga seotud installatsioonid. Op-kunst: tajumiskogemuse rikastamine aistinguid tekitavate teostega.. Kuulasaim esindaja Victor Vasarely "Vega per", Bridget Riley ,,Paus".
põrandaburger, the store, spoonbridge Reisija, Young Shopper, Supermarket Lady, and cherry, dropped cone ROY LICHTENSTEIN - M-Maybe, Kui ma avasin tule // GEORGE SEGAL - Kino, Picasso tool, köielkõndija, kana, holokaust, mees baaris JAMES ROSENQUIST - Ma armastan Sind koos minu "Fordiga", F-111, Marilyn, Nomad ANDY WARHOL - 25 Marilyni, Campbelli supipurk, Lilled, 100 supipurki, Viis surma,
tükil on arenguruumi, kevadised etendused tulevad kindlasti hoopis teistsugused kui need kümme, mis sügisel olid". 3.2 Koostöö Priit Pärnaga Olav Ehala on öelnud:,, Priit on filmi ideest mulle alati rääkinud enne, kui see on tal paberile pandud. Ta ütleb, kas muusika tema arvates sobib või mitte, aga ei suru peale oma nägemust. Ta räägib täiesti ,,oma sõnadega" ja jätab vabad käed. Muidugi on ka Priidu enda kogemus muusika alal suurenenud. Viimase filmi, ,,Karli ja Marilyni" puhul oli konkreetselt juttu, et see võiks alata mingist ugrilikust ürgüminast, aga kuhu ja kuidas see edasi kulgeb, oli minu rida. Või on ta teinud ettepaneku, et miski oleks biitlite sound'iga. Meil on tekkinud vastastikune arusaamine ja usaldus. Esimestest joonistatud episoodidest näen enam vähem ära tüübid, stiili. Minu arvates on heliloojale filmist ülevaate saamiseks kõige parem vaadata materjali, mis on küll järjestatud, aga ei ole veel kokku monteeritud.
Inimesed räägivad enda kogemustest ja elust, perest. Pere hulka kuulub üks ema. Seevastu ajakirjanduskeeles esines mitmuslikke vorme tunduvalt rohkem, sest niiviisi saab üldistada ja paljude emade poole pöörduda. Kõikidest uuritavatest korpustest selgus, et ainsuse nimetav kääne domineerib. See tähendab, et ema on enamasti lauses aktiivse tegija rollis. Tihtipeale on nimetavas käändes sõna ees ka täiend, mis näitab suhet kõnealuse emaga (mu ema, Marilyni ema või meie ema). Ainsuse nimetav kääne tõuseb ka tänapäeval (etTenTen andmetel) esile. Palju oli ka omastavat käändevormi, mille järgi sai sõna ema endale omaja rolli. Sama rolli omandas sõna ka alalütleva käände puhul, kus emal on midagi. Mitmuse nimetavat käänet oli mitmuse käändevormidest protsentuaalselt kõige rohkem, ent arvuliselt oli mitmuse vorme ikkagi vähe. Mitmust ei kasutata ilmselt seepärast, et igaühel on üks ema
naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). FOTOREALISM Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi
Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima „jaheduse“ printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: „25 Marilyni“ (1962), „Campbelli supipurk“ (1968), „Lilled“ (1970). Andy Warhol (1928 -1987): Lilled (1970) 6.Kontseptualism KONTSEPTUALISM (ideekunst) Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel
suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti voolud, mida ühendas loobumine 50-ndate aastatel domineerinud ekspressiivsusest, ehk loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita
Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti voolud, mida ühendas loobumine 50-ndate aastatel domineerinud ekspressiivsusest, ehk loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest
annaabi.ee 
