Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õp...
Vanim üles kirjutatud eestikeelne sõna pärineb tõenäoliselt 8. sajandist, mil kirikumees Aethicus Ister mainis oma raamatus Cosmographia saart nimega Taraconta (Tharaconta), tähistades selle nimega ilmselt kogu Eestit või Eesti suurimat saart Saaremaad. Seega võis Taraconta osutada eestlaste kui Taara kummardajate maale. Järgmine, esimeste kirjalike allikate põhjal jälgitav eesti keele arengujärk algas 13. sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest maadest kogu Euroopas, jõudsid saksa ja skandinaavia ristisõdijad. Eestlaste vastast ristisõda kirjeldab 13. sajandi algusest pärit ...
Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi pärito...
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi ...
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed). Laensõnad: hammas ; Võõrsõnad: gloobus 7) Seleta, mis järgnevad sõnad tähendavad/korrasta need. feeling elamus action-film märul 8) Nimeta 2 mitmek...
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on k...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme ü...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas om...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused...................................................................................................................... 4 Eesti keele Grammatika .....................................................................
Ülevaade eesti keele uurimisest Kirjakeele arendamine. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti...
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Ee...
Meie keel on meie ajalugu Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul, arvatavasti mitme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Algselt eksisteerisidki erinevad murderühmad, milleks olid põhja- ja lõuna- eesti murded. Sageli seostatakse keelt riigi ja rahva ajalooga, aga seda täiesti põhjusega, sest keel on ju rahvuse üks esmaseid tunnuseid. On olemas erinevaid rahvussümboleid, kuid keel on üks kindel joon, mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!" . Kui võrrelda eesti keele vanust mõne romaani keele vanusega, siis on meie keel nende kõrval kui ,,poisike". Näiteks esimesed teadaolevad kirjalikud allikad prantsuse keelest on pärit aastast 842. Samas, eesti keelest on esimene säilinud kirjalik allikas Wanra...
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid ...
Eesti Aleksandrikool Kirjameeste selts Andra Sõmer Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888. a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks Õppetöö Toimus vene keeles Õppeained: aritmeetika,geomeetria, usuõpetus, üldajalugu, vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus,eesti keel, ilukiri, joonistamine, saksa keel, aiatöö, hiljem ka laulmine ja võimlemine 6-aastane õppeaeg Talupojad alates 7ndast eluaastast Tasuline õppim...
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
Eesti keele kirjasõna ja Anton Thor Helle Eelika Viies Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11 BH Sisukord Sündmused Eestikeelne kirjasõna Wanradti ja Koelli katekismus Katekismuse säilinud leheküljed Rootsi ajal ilmunud esimene eestikeelne grammatika 2 Säilinud leheküljed esimesest eestikeele grammatikast. Uus lõunaeestikeelne Testament Vana ja Uus Testament Anton Thor Helle 28.10.1683 24.04.1748 Anton Thor Helle tõlgitud esimene eesti keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3 Sündmused 1525 - Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wandradt Koelli "Katekismus" esimene säilinud eestikeelne raamat. 1637 Rootsi ajal valmis Heinrich Stahli esimene eesti keelne grammatika. 4 1686 Anti välja lõun...
Väliseestlaste koolid Eestlastele on kõikjal kuhu nad on välja rännanud või põgenenud, omased hariduse ja oma kultuuri jätkamise püüdlused. Tahe olla vaba ja teistest sõltumatu nii vaimselt kui materiaalselt on kodumaalt kaasa viidud ja mõistetav kui osa rahvuslikust enesealalhoiutungist. Väliseestlasteks nimetatakse tavaliselt neid, kes püsivalt elavad väljaspool Eestit. Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast: 1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased. 2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased. 3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991. Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon. Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis.), ...
Eesti keele olukord Me kõik oleme huvitatud sellest,et eesti keel püsima jääks. Me soovime seda ,et ka meie lapsed räägiksid ja õpiksid eesti keeles. See kõik paneb meid mõtlema eesti keele olukorra ja tuleviku väljavaadete üle. Üks tugev eesti keele mõjutaja on vene keel ,sest ligikaudu neljandik eesti rahvast on venelased. Neil on soov muuta vene keel teiseks riigikeeleks. Kui tahame ,et meie keelekõnelejaid oleks rohkem, siis peaksid ka vene rahvusest kodanikud eesti keele ära õppima. Teiseks probleemiks on eesti keele kõnelejate väike arvukus. Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest, kellest eesti keel valdab umbes miljon. Kõnelejate arvu tõstmiseks tuleks anda teist keelsetele inimestele rohkem võimalusi eesti keelt omandada. Suurimaks eesti keele mõjutajaks on internet. Internetis kasutatavad väljandid on nähtamatult meie keelde tulnud. Kõigerohkem on arvutis ja internetis kasutatavatest sõnadest ...
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindl...
Sissejuhatus Eesti kodakondsus on kodaniku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale osapoolele kaasa nii kohustusi kui õigusi. Kodakondsuse võib saada mitmel moel, olgu selleks siis sünniga saadud kodakondsus või naturalisatsiooni teel, mis tähendab kodakondsuse saamist läbi mitmete seaduslike toimingute, mille peab inimene, kes ei ole sünnijärgse kodakondsusega, sooritama. Meie väikses Eestis elab palju inimesi, kellel on muu riigi kodakondsus või ei ole ühegi, see tähendabb, et nad ei ole seaduslikult ühegi riigi kodanikud ja sellistel inimestel on üldjuhul hall pass. On palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja Eesti on teinud omalt poolt nii mõndagi selleks, et teha neile lihtsaks kodakondsuse kätte saamise. Inimene, kes tahab saada Eesti kodanikuks peab kindlasti läbima ka eesti keele testi, mis minu arvates on vägagi tähtis selleks, et säiliks ja jääks püsima eesti keel. Minu aastatöö teemaks on just eesti kodakondsus...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes ...
Eesti keel teiste keelte seas Kristiina Kesküla Orissaare Gümnaasium Milleks meile on vaja keeli? Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja minevikku mäletada. Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud kultuurkeeled. Arenenud kultuurkeeled: Ilukirjandus- novellid ja romaanid Kunstid - ooperid ja filmid Teadus- uurimustööd Haridus-koolid Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keel...
Üldinfo Kõne esitas Ameerika Ühendriikide Suursaadik Joseph DeThomase Ameerika teabepunkti avamisel Narva Keskraamatukogus 24.märtsil 2004.aastal. Joseph DeThomas kõneles esimesest Ameerika teabepunkti avamisest Eestis. Tegemist on avakõnega ja mingil moel ka poliitilise kõnega. Tänusõnad kõnes olid mõeldud eelkõige kohapealsetele inimestele ja avatud teabepunkt kindlasti üle Eesti kõigile, kes vähegi Ameerika Ühendriikidest huvitatud on. Kõne eesmärk oli tänada Eestimaad ja Ameerikast huvituvaid inimesi, et edaspidi Eesti ja USA suhted oleksid head ja säiliksid. Kõne Asekantsler Pärn, maavanem Raidma, linnapea Tammiste, direktor Erilaid, daamid ja härrad. Mul on hea meel olla täna Narvas, et avada siin meie esimene Ameerika teabepunkt Eestis. See teabepunkt võimaldab Narva ja kogu Kirde-Eesti elanikkonnale vaba juu...
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb..." (C. R. Jakobson) ,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb, ta varjab üht lõpmatut väge ja pühendust enda sees." Ta ühendab ja seob inimesi. Kuid igale rahvale on tema emakeel armas. Meile eestlastele, on meie keel kõige kauneim, sest ta on meie emakeel. Selle edasiarendamine ja tulevastele põlvedele pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste. Oma kallist emakeelt tuleb hoida ja kaitsta, sest see on ka meie ajalugu. Selleta ei aja läbi ükski kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde. Aegade jooksul on keel palju muutunud, tänapäeva eesti keel on kujunenud põhja-eesti ja lõuna-eesti vanast hõimukeelest. Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Samuti on enamikul ra...
Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaan...
Salme Põhikool Uurimustöö Soome keel Mirge Arge 9.klass Läätsa 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murr...
Tallinna Ülikool Eesti keele ja kultuuri instituut EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED Referaat Koostaja: Rühm Juhendaja: Tallinn, 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Emakeele Selts. Missioon ja tegevused", sest eesti keele huvilisena olin motiveeritud selle seltsi tegevustest rohkem teada saama. Referaadi eesmärgiks on tutvustada lühidalt Emakeele Seltsi ajalugu, eesmärke ja tegevust ning äratada selle kaudu suuremat huvi eesti keele tundmise ja hoidmise vastu nii iseendas kui ka kelleski teises, kes seda tööd lugema juhtub. Referaadist leiab põgusa ülevaate Emakeele Seltsi ajaloost ning nende tegevustest tänapäeval. Veidi lähemalt saab lugeda mõnest Emakeele Seltsi pool...
Uus ärkamiseaeg Heili Solman Ärkamisaeg: ● Algas rahvuse teavustamine ● eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ● rahvuslik liikumine Rahvuslik ärkamisaeg oli 19. saj. kolme vooluline: ● Saksameelne ● Venemeelne ● Eestmeelne Eeldused ● Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv) ● Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) ● Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja kultuuride vastu) 19. saj. ärkamisaja sisu ● Eestlaste kui rahvuse teadvustamine ● Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest ● Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus ● Olulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes ● 20.saj. rahvusliku liikumise eesmärk olI omariiklus, taasiseseisvus 19.saj ärkamisaja sisu ● Igasuguste vahenditega püüti meelde tuletada, et me olime olnud iseseisev riik. „Nõukogude inimestest” sa...
Eesti keele iseloomustus 1. Eesti keele ajalugu · Eesti keel hakkas kujunema 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid: muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg. 2. Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): · Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. · Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). · Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärk...
Riikidel on kindlad tunnused, nagu territoorium, riigikord, lipp, vapp ja keel. Mõned tunnused on riigile ainuomased, kuid osad võivad kattuda teiste ühiskondade omadega. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, riigikeel muutumises. Suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Aktuaalseks teemaks on inglise keele üleilmastumine ja ka meie, eestlased, võtame sellest agaralt osa. Selline käitumine teeb aga teed valla keele ja sellest tulenevalt ka kultuuri hääbumisele. Eesti keel on olnud läbi aegade tugev ning vastupidav. Seda on näidanud meile ajalugu oma tõusude ja mõõnadega. Oleme viibinud suure aja minevikust võõrvõimude all, mis on mõjutanud meid nii hästi kui halvasti. Saksa okupatsioon tõi kaasa rohkete eestlaste seas baltisaksastumise ehk kadakasakslaseks hakkamise. Oldi arvamusel, et sakslase kombel käitumine ja selle keele kõnelemine muudabki teiseks rahvuseks, väärikamaks ning targemaks. Vaadates tag...
Kaivapalu, Annekatrin 2012. Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel. Reili Argus, Annika Hussar, Tiina Rüütmaa(Toim.). Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. 45–74. Tallinna Ülikool Kelli Luik. Artikli analüüs. Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal. Teoreetilise taustana antakse lühiülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ning tutvustatakse samal süsteemil rajanevat Soome ja Eesti keeleteadlaste ühist uurimisprojekti ”Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus”. Uurimisprojektil olid lisaks keelesüsteemide teoreetilisele võrdlusele ka praktilised eesmärgid ja selle tulemusena pandi alus eesti ja soome keelesüsteemide võrdlevale analüüsile. 1...
Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis...
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja grammatikat. Teine suurem uurimiskeskus on Tallinnas Eesti Keele Institu...
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigilin...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. ...
Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
