Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"issa" - 7 õppematerjali

Islami loengu märksõnad
4
doc

Islami loengu märksõnad

Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik Medrese – kõrgem vaimulik õppeasutus Šariaat – islami õigussüsteem, mis põühineb muistsete araabia nomaadide õigusel Imaam – vaimulik, eespalvetaja Mulla - külavaimulik Minarett – mošee kuulutustorn

Teoloogia → Usuõpetus
3 allalaadimist
EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU
8
doc

EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU

Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid:

Keeled → Keeleteadus
17 allalaadimist
Kroonu onu tammispääl
14
docx

Kroonu onu tammispääl

Päris pigi kohe ! PRIIDU : Mis sa räägid ? Kuidas ta saab olla murjam ! Ta käib riides kui ärimees. Ning tal on Pärnus kaks villat. VIIU : Armas Priidu, see on sula tõsi ! Ta olevat küll ammu juba Pärnusse kolinud Nigeeriast aga muidu kohe päris nõgi. Mine kõrtsi juurde vaatama ! Söövad seal praekana ja arbuusi koos Elsaga. Laulab teine seal veidras keeles ning kargab ja tantsib ümber lõkke. PRIIDU : Jumala pärast! Viiu ära heida nalja ! See on hirmus ! Kus Elsa on ? VIIU : Issa pojuke, püha vaimuke, kuidas ma siis niisugust jõledat nalja võin heita ! PRIIDU : Kui see jutt tõesti õige on, mis ma siis teen ! VIIU : Kutsu Jõepära Madis siia, küll ta aitab. PRIIDU : . Armas, Viiu ole hea ja mine palu Madist, et ta siia tuleks. Mine nüüd ja jookse ruttu. (Viiu jookseb ära) Oh mina õnnetu isa ! Mingisugusele murjamile ma oma Elsat koos varandusega küll ei anna. Oh mina vaene hing ! Nüüd irvitab kogu külarahvas mu üle. (sarkastiliselt) Ja tuhat eurot on ka

Teatrikunst → Teater
2 allalaadimist
OUNASEEMNE LUGU
7
docx

OUNASEEMNE LUGU

ütleb, et puu kasvab edasi ka pärast vanarahva surma järgmistele põlvedele, jutustuse lõpus on kirjutatud nii: ,,Mart maggab jubba ammo omma armsa Lisoga haudas, agga temma ouna puudöitswad ja kandwad igga aasta, et agga lust on nähha. Mardi poeg, kes nüüd perremehheks on, harib neid, ja kus üks neist ärrakuiwab, senna panneb ta warsti ühte noort, sest ta tunneb kül mis suur kasso temmal sest ouna pu aiast tulleb, ja tännolikko süddamega kidab temma omma issa, kes temmale ühte nisugust suurt rikkust murretsenud mis iggawesseks ajaks selle perrele kassuks on." (Luce 1807 : 24) Õunapuude kasvatamisega pärandatakse edasi nendest tulev rikkus talus järglastele ja see on neile õnnistuseks. Kuni esimese Eesti vabariigi ajani olid õunapuuaiad jõukate talude märgiks. Oskar Lutsu teoses ,,Suvi", pakub Raja Teele Ülesoo talule noori õunapuid, soovides, et talurahva elujärg paraneks.

Kirjandus → Eesti kirjandus
2 allalaadimist
Jaapani uuem kirjandus- autorid
10
odt

Jaapani uuem kirjandus- autorid

Yosa Buson (1716­1783) 1766a. Moodustas koos Taigi, Shha jt. Sankasha haikai luuleringi. 1773a. andis tema koolkond välja mitu luulekogumikku: Akegarasu ja Zoku akegarasu. Oma tipu luules saavutas Buson 1777, mil valmis Shunp bateikyoku, mis kirjutatud jaapani ja hiina luulet kombineerides. Tema üks ideaale nii maali- kui luulekunstis oli rizoku. Tema idee oli vabalt ringi liikuda elegantsi ja kujutluste maailmas. Kuu on hägune kumma see konn sassi sulpsas taeva või tee Kobayashi Issa (1763-1828) Karmi saatusega haiku luuletaja, kes valas paljuski oma elu luulesse. Chichi no shen nikki, Ora ga haru (minu kevad, 1819). Issat peetakse ebatraditsiooniliseks poeediks, kuigi ta kasutas mitmeid tollal levinud luulestiile: 1) Bash stiili taaselustava Katsushika koolkonna stiili; 2) koomilist Danrin koolkonna stiili; 3) koomilist ,,provintsi (inaka) stiili". Tigu sul on aeg hakka juba ronima Fuji-mäe tippu Kabuki ja Jourui Chikamatsu Monzaemon

Muu → Humanitaarteadused
29 allalaadimist
Erikursus eesti keele ajaloost 2014-TÜ-- sõnauurimus
46
docx

Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus

ema kui lapsevanem. Sõna kirjutati suure esitähega. Näiteks [---] kuÿ tæma weel oma Ema Hiwus leßis. 17. sajandi Turu käsikirjas oli sõna ema ühes lauses: [---] peab koass üx meess oma Issan ema iellenss hetman. Rossihniuse 17. sajandi ülestähenduses esineb sõna ema suure algustähega – tegemist on saksapärasusega, sest saksa keeles märgitakse nimisõnu suure algustähega. Rossihniuse tekstis on näiteks [---] Auwusta sinu Issa ninck Ema, se om see esimene Kesck ning [---] ninck laus Maria temma Ema wasto. Rossihniuse tekstis esines seda 19 korda. 18. sajandi tekstide seas ema ei kasutatud, selmet kirjutati Emma või emma. Uues Testamendis kasutati vormi Emma ja piiblitekstis vormi emma. Piiblis esines ka sellest 6 moodustatud liitsõnu: emmaemma (’emaema’) ja emmaihhus (’emaihus’). Seda esines

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Michel Giborne!» «Kes mind hüüab?» küsis Jupiter, nagu unest ehmudes. «Mina!» vastas musta riietatud isik. «Ah!» kostis Jupiter. «Alustage silmapilk!» ütles too. «Täitke rahva soov; ma võtan enda peale paleefoogti rahustamise, kes omakorda kardinali rahustab.» Jupiter hingas kergendatult. «Härrad kodanikud!» karjus ta kõigest kõrist rahvale, kes teda ikka veel hurjutas. «Me alustame kohe!» «Evoe, Jupiter! Plaudite, cives!» 1 karjusid skolaarid. «Hõissa! Elagu!» karjus rahvas. Tekkis kõrvulukustav käteplagin ja Jupiter oli juba kadunud vaiba taha, kui saal ikka veel joovastusest rõkkas. Tundmatu isik aga, kes nii nõiaväel «tormi tuulevaikuseks» oli muutnud, nagu meie vana kallis Corneille * ütleb, oli ettevaatlikult tagasi samba varju läinud ja oleks seal kahtlemata jäänudki nägematuks, liikumatuks ja vaikseks nagu ennegi, kui teda päevavalgele poleks

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun