Tunnuste ja lõppude määramise (0)

Eesti keele vormiõpetus
Tunnuste ja lõppude määramine
Tunnused: arvukategooria ( ainsus , mitmus ); Lõpud : käändelõpud
võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre)

• Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav . nimetav
  omastav
  osastav
  -t (-sid)
  sisseütlev
  -sse
  seesütlev
  -s
  seestütlev
  -st
  alaleütlev
  -le
  alalütlev
  -l
  alaltütlev
  -lt
  saav
  -ks
  rajav
  -ni
  olev
  -na
  ilmaütlev
  -ta
  kaasaütlev
  -ga
  
• Mitmus on alati markeeritud.
  
• Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid,
  

numeraalid ja pronoomenid.

• –im on ülivõrde tunnus.
  
• Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet.
  
• Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada,
  

nt laps’i

• S-laadivahetusega sõnad on erandlikud. Nt köis -köiˇt,
  

„t“ tuleks seal poolitada.

• Kui ain os lõppeb sama vokaaliga, mis on tüvevokaal,
  

siis on see lõputa osastav ehk lõppu ei saa eraldada,
metsa- metsa.

• Tüvevokaali kallale ei tohi kunagi minna!
  
• Sisseütleva käände puhul proovi läbi rööpvormid,
  

nt lühike vorm oleks „kujutisse“, kus käändelõppu pole,
sest „s“ kuulub tüvesse. Pikemas vormis „kujutisi-sse“
on käändelõpp eristatav.

• Mitmus on käänete suhtes tunnusena ülemuslik.
  

Mitmuse markeerimine
Arvukategooria

• Leidub kahesugune mitmus: i-mitmus ja de-mitmus
  
• Nt aasta/i/d
  
• Tüvemitmus: pesa – pes/i, lugemikˇe/l
  
• sid-mitmus: hapu/sid
  
• e-mitmus: silm/e
  
• Vokaalmitmus: lu/i/sse, töölise/i/s, pesˇi/s
  
• Mitmus eri käänetes:
  

nomi/ nim
d
genit/ om
de-mit / vok-mit
part / os
sid-mit / vok-mit / tüvemit.
kohakäänded + saav
de-mit / vok-mit
rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev
de- mit /
vok-mit (i-lõpulistel sõnadel)
Käändsõna
(s, adj, n, pr)
(muutuvad arvus ja käändes)
Tüvevokaal
(kt gen ehk om; 1-silbiliste sõnade puhul ka part ehk os)
eesti omasõnades pole „o“ tüvevok, sel juhul kt osastavat;
tüvevok võta kõigepealt om-st, kui ei saa, siis os-st
Silpe tüves
(kt omastavat ja osastavat)
silpide arv pikimast variandist
1- või 2- tüveline
(1-tüv: kõik vormid vokaaltüvelised)
(2-tüv: kt ains os ja mit om; osa vorme moodus -tub konsonanttüvest);
kt ka rööpvorme, nt oksa/de ja oks/te
Astmevaheldus
( laadivaheldus või vältevaheldus )
(kt, kas klusiil või välde muutub)