...... ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama käändevorm mitmuses Autol-........................................... Kontorist-.................................. Lauale-................................................ Sipelgapessa-.............................. Sahtlisse-....................................... Pliiatsita-................................... Majani-........................................... Õmblejaks-................................ Autojuhi-................................
Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel. Deverbaalne põhiosa Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt tööotsija, lõhepüük, maadevahetus, asjadevalitseja, rahapesu). ● Deverbaalse nimisõna laiendosaks võib olla ka alusverbi laiendav ma-tegevusnimi või selle käändevorm (nt liikumahakkamine, magamaminek, istumajäämine, olemasolu), da- tegevusnimi on harvem (nt loodab võita > võidulootus, idee kinno minna > kinnominekuidee). ● Enamik määrsõnalise laiendosaga deverbaale on ühendverbituletised (nt laialivedu, ettekirjutus, ettepanek, etteütlus, ettevalmistus, mahajääja, allaandmine), vahel moodustavad ka alusverbi laiendavad vabad määrsõnad deverbaaliga liitsõna (nt jällenägemine, siiajäämine, teisitimõtleja).
ilmaütlev - - - - - - kaasaütlev - - - - 2 0,8% 2.2.1.1890. aastate ajakirjanduskeele vasted 1890. aastate ajakirjanduse alamkorpuses on sõnale ema 35 vastet. Nende seas on tuletised, liitsõnad, ainsuslikud ja mitmuslikud käändevormid. Liitsõnad (emakeel, ema- eesel) ja tuletised jäävad analüüsist kõrvale. Kõige levinum käändevorm on ainsuse nimetav – kasutati 13 korral, näiteks tema ema ja wanem õde on nõdrameelseks jäänud). Ka selles näitelauses on näha, kuidas ema ees on tihtipeale täiend, mis näitab suhet temaga. Mitmust esines korpuses vaid korra ning see oli mitmuse nimetava vorm (kust eesti emad ja lapsed), mis näitab ema esimeses tähenduses, pannes selle kokku kuuluma teiste pereliikmetega. Omastavas käändes kasutati sõna 7 korral. Üldiselt kasutati ema täiendina põhisõna ees,
21. Mitteproduktiivsed käänded eesti keeles. Instruktiiv -viisiülev • Ajalooline lms algkeele kääne. Tänapäeval ei loeta käändeks, sest vorme saab moodustada vaid vähestest noomenitest; siiski saab seda lisaks kivinenud vormidele mõnel määral ka produktiivselt kasutada. • Tänapäeva eesti keele näiteid: paljajalu, ummisjalu, pikisilmi, pärani silmi; lehvivi hõlmu, värisevi käsi, kuivi jalu; jala, ratsa Ekstsessiiv • Samuti ajalooline lms käändevorm. • Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist • Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides: kodunt, tagant, üksinda, villand Prolatiiv • Veel üks lms ajalooline kääne. • Funktsioon: liikumistee väljendamine • Tänapäeva eesti keeles prolatiivivorme käändevormideks ei peeta, kuid nende moodustamine on siiski osaliselt produktiivne: • meritsi, maitsi, meilitsi. 22
pojana). 20. Mitmuse tunnuste ja vormistiku kujunemine eesti keeles. 21. Mitteproduktiivsed käänded eesti keeles. Prolatiiv Veel üks lms ajalooline kääne. Funktsioon: liikumistee väljendamine Tänapäeva eesti keeles prolatiivivorme käändevormideks ei peeta, kuid nende moodustamine on siiski osaliselt produktiivne: meritsi, maitsi, meilitsi. Ekstsessiiv Samuti ajalooline lms käändevorm. Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist Lõpp on olnud -ntA (-nA (lokatiiv) + -tA (separatiiv)) Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides: kodunt, tagant, üksinda, villand. Instruktiiv e viisiütlev Ajalooline lms algkeele kääne. Tänapäeval ei loeta käändeks, sest vorme saab moodustada vaid vähestest noomenitest; siiski saab seda lisaks kivinenud vormidele mõnel määral ka produktiivselt kasutada.
kaovad tüvest. Näide: lammas (N) lamba (T), küüs (T) küüne (N). Vältevaheldusliku sõnade tugevaastme tüvi on kolmes vältes ja nõrk on teises vältes. Näide: kapp (T) kapi (N). Vokaalivaheldus on tähenduselt teisel kohal eesti keele tüvevahelduseks. Vokaalivahelduse puhul muud.-se sõnatüve vokaali mitmuse osastav ja võrdlusastmete moodustamiseks. Sõnatüve vokaalideks nimetataks vokaale, millega lõppeb ainsuse omastava käändevorm. Mitmuse osastava lühivorm: TULEB TIBE PENI JA URISEB. Ainsuse osastav Lindu Kassi Lille 12 Mitmuse osastav Linde Kasse Lilli e, kui kahe silbilised a-ga lõppevad sõnad. Näide: uba ube, tuba tube. kass kõrtsis ei käi, siis tulen u (kui on tüve alguses). Näide: marja marju, käia käin. ülejäänud variantidel on i
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaami...
[dümaa] : Dumas'le, Rabelais [rablee] : Rabelais'd, Renault [renoo] : Renault'ga, Versailles [versai] : Versailles' rahu, Marat [maraa] : Marat' surm, Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein, b. nimi lõpeb häälduses kaashäälikuga, aga kirjas täishäälikuga: Seattle [siätl] : Seattle'is, Milne [miln] : Milne'iga, Wilde [uaild] : Wilde'ist, Hume [hjuum] : Hume'i õpetus, c. ühesilbilise nime käändevorm võib tunduda imelik, nt osastava Pod võiks kirjutada Po'd, Koniga võiks olla Kon'iga, Poes võiks olla Poe's; 3. nimetuletistes tuletusaluse nimekuju osutamiseks (vt O 21); 4. tsitaatsõnade käänamisel: show'ga, chargé d'affaires'iks ehk asjuriks, copyright'ita, (Belgia linnas) Spas asemel Spa's; 5. tähe väljajätu märkimiseks (hrl luules): Tihti üksainus pehme öö / lööb õitsel' armu õit
Süntagmaatilist grammatikat iseloomustavad järgmised tendentsid: •Lauses paigutatakse esikohale emotsionaalselt kõige tähtsam sõna. Sageli on selleks lapse oma nimi või hiljem asesõna ma. •Sõna esineb kas ühes vormis või 2-3 vormis. Kui kasutusel on 2-3 vormi, siis rakendatakse neid juhuslikult. Eesti lastel on nimisõnade puhul näiteks kasutusel algvorm ja mõnikord omastava käände vorm (lehm, lehma). Omastav käändevorm kui sõna tüvi on edaspidi eesti keele morfoloogia omandamiseks olulise tähtsusega. Toimub sõnavormide kogumine (meelde jätmine). Paradigmaatilise grammatika etapile jõuavad lapsed ligikaudu kahe aasta vanuses. Selle etapi põhiliseks tunnuseks on sõnavormide kasutusele võtmine. Lõpud lisatakse analoogia alusel. Eelduseks on vastavate suhete mõistmine keskkonnas ning morfeemide ebateadlik eristamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
