Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energeetika kontrolltöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on roheline energia?
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks
  • Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda.
  • Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline
  • Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb
  • Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad
  • Elekter , sisepõlemismootor , nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang
  • Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused
  • Energiamajanduse allharud.
  • Maavarade kaevandamine
  • Energia tootmine – kütused, soojusenergia , elektrienergia
  • Energia transport
  • Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited.
    Taastuvad
    taastumatud
    Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru , põõsastaimed, pilliroog , hundinui , põhk , turvas
    Nafta , maagaas, kivi- ja pruunsüsi , põlevkivi , turvas
    Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad , kalatiigid, majade kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt
    Uraanimaak
    Päikeseenergia – soojus, elekter
    Hüdroenergia
    Laineenergia , tõusu-mõõnalaine energia
    Tuuleenergia
  • Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited.
    Traditsioonilised – tavapärased, kõige laiema kasutusega (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak)
    Alternatiivsed – taastuvad, keskkonnasaaste väike, kuid tehnoloogia veel kallis (vee-, tuule-, puit jm bioenergia , geotermaalenergia )
  • Tead erinevate energiaallikate (nafta, kivisüsi, maagaas, vesi, tuumaenergia , hüdroenergia, tuul, päikeseenergia, geotermaalenergia) eeliseid ja puudusi, suuremate varudega piirkondi ja suuremaid kasutajaid.
    Eelised
    Puudused
    Suuremad varud
    Tootjad
    Nafta
    Lai kasutusala, suur kütteväärtus , odav transport
    Spetsiaalsed torud, taastumatu , vajab töötlemist, ohtlik, reostab
    Pärsia lahe ümbrus, Põhja-Ameerika, Põhja-Aafrika, Hiina
    Venemaa, Saudi- Araabia , USA, Hiina, Iraan , Iraak , Mehhiko , Kuveit
    Maagaas
    Suur kütteväärtus, minimaalne töötlus, lihtne ammutada, väike saaste, odav transport
    Taastumatu, vähe kasutusvõimalusi, üle mere vedamine ohtlik ja kallis
    Venemaa, Pärsia lahe ümbrus, Põhja-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kagu- Aasia
    Venemaa, USA, Iraan, Kanada , Katar , Norra, Hiina, Saudi-Araabia, Holland , Indoneesia
    Kivisüsi
    Suured varud, ei vaja töötlemist, lihtne transport
    Reostab, ei ole keskkonnasõbralik, taastumatu, ohtlik kaevandamine, kulukas transport
    USA, Hiina, Indoneesia, Venemaa, Austraalia
    Hiina, USA, India, Austraalia, Venemaa, LAV, Poola, Kasahstan
    Tuumaenergia
    Väike veomaht, odav, suur energiasisaldus , keskkonnasõbralik
    Radioaktiivsed jäätmed, suur kapitalivajadus, veereostus
    Kanada, USA, Austraalia, LAV, Niger , Namiibia, Prantsusmaa
    USA, Prantsusmaa, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Lõuna-Korea, Kanada, Rootsi
    Hüdroenergia
    Taastuv, keskkonnasõbralik, väiksed hoolduskulud, odav elektrihind
    Ehitamine kallis ja ainult veekogude juurde, halb mõju ökosüsteemile
    Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra
    Tuuleenergia
    Keskkonnasõbralik, väiksed hoolduskulud, lihtne rajada
    Rajamine varude juurde, suur territoorium , rikuvad pilti, oht lindudele
    Rannikualad
    Hiina, USA, Saksamaa, Hispaania , India
    Päikeseenergia
    Saastevaba, hooldusvaba, võimalus panna paljudesse kohtadesse , tasuv
    Kallis tehnoloogia, päikesepuudus, väike energiahulk
    Pöörijoonte vahel
    Saksamaa, Jaapan, USA, Hispaania, Itaalia, Hiina, Kreeka
    Geotermaalenergia
    Saastevaba, tasuv, taastuv, keskkonnasõbralik
    Vajab teatud hooldust
    Tektooniliselt aktiivsed piirkonnad, laamade lahknemine
    USA, Filipiinid , Uus- Meremaa , Mehhiko, Itaalia
  • Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72)
    Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia
    Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne- Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan
    Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika
  • Suuremad probleemid maailma energeetikas.
  • Energia tarbe kiire kasv
  • Kõrgema taseme energia vajadus
  • Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine
  • Traditsiooniliste energiavarade ammendumine
  • Energia julgeolek – poliitiline relv
  • Keskkonnaprobleemid – CO2, veereostus, põllumaa kadumine
  • Mis on roheline energia?
    Tootmiseks kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid, peamiselt tuult ja vett.
  • OPEC – mis organisatsioon , eesmärk ja liikmed.
    Naftat Eksportivate Riikide Assotsiatsioon (Organization of the Petroleum Exporting Countries)
    Määrab naftatoodangut ja reguleerib hinda.
    Liikmed: Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Kuveit, Ecuador , Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola , Nigeeria
  • Energeetika kontrolltöö #1 Energeetika kontrolltöö #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pelmeen96 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks
    8
    doc

    Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks

    Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruuns?

    Ühiskonnageograafia
    Energiavarad ja energiamajandus
    2
    doc

    Energiavarad ja energiamajandus

    1. Mis on energiamajandus? Millega tegeleb? Energiamajanduse tähtsus. Energia majandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad m

    Geograafia
    Energiamajandus ja energiavarade uurimine
    4
    docx

    Energiamajandus ja energiavarade uurimine

    Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine ­ nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud ­ kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta ­ 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 2

    Geograafia
    Energiaressurssid
    12
    docx

    Energiaressurssid

    Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuva

    Geograafia
    Energiamajandus
    2
    doc

    Energiamajandus

    Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko. Importijad: Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur. Ammutamis piirkonnad: Pärsia Laht, Mehhiko, Venezuela, Norra, Kanada. · Maagaas- taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, tekitab vähe saastet, tülikas tra

    Geograafia
    Energiamajandus - Kordamine energeetika tööks
    4
    doc

    Energiamajandus - Kordamine energeetika tööks.

    Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt nin

    Geograafia
    Energiamajandus-Energiavarad
    65
    ppt

    Energiamajandus: Energiavarad

    Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruu

    Geograafia
    ENERGIAMAJANDUS
    5
    docx

    ENERGIAMAJANDUS

    ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun