Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami kordamisküsimuste vastused

Keskkonnakaitse huvid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami kordamisküsimuste vastused

Eksami kordamisküsimuste vastused (6)

Eesti Maaülikool - Arhitektuur - Ruumiline planeerimine

3 KEHV

Esitatud küsimused

Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid?
Keskkonnakaitse huvid?

Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) – eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud.
Füüsiline planeerimine – Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine.
Territoriaalne planeerimine – käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld- planeering , Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega
Funktsionaalne e. teemaplaneerimine - käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni käsitletaval territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut.

Planeerimisprotsessi põhietapid:

olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs
hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele
eri huvide väljaselgitamine

Majanduslikud, pluralistlikud, traditsioonilised, marksistlikud argumendid.

–

1) kohalik tasand – üldP ja detail, 2) riiklik tasand – maakonnaP ja üleriigiline, kehtestatakse riigikogus.

Planeeringute liigid on:
1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine;
2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine;
3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus - ja ehitustingimuste seadmiseks;
4) detailplaneering , mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.

Üldplaneeringu eesmärgid on:
1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
2) puhke - ja virgestusalade määramine;
3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis - ja ehitustingimuste määramine;
4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid
5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste määramine
Detailplaneeringu ülesanded on:
1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;
2) krundi ehitusõiguse määramine;
3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid , piiritlemine;
4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine.

Asula jaguneb: linnad, alevid , alevikud, külad. Küla on hajaasustusega või tiheasustusega, pole otseselt ära määratud kumba kategooriasse ta kuulub, s.p. on vaja määrangut mis seda täpsustaks.

Tiheasustusalaks käesoleva seaduse tähenduses nimetatakse linna ja alevi piiridesse jäävat territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasolevat või planeeritavat territooriumi osa. Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel.

Planeerimisteooria – käsitleb planeerimise funktsiooni ühiskonnas, protseduurilisi suhteid ja põhilisi vaatenurki planeerimistegevusele.
Planeerimismetoodika – käsitleb metoodikaid konkreetsetes planeerimissituatsioonides.

Teooria võib aidata praktikutel: identifitseerida ja hõlmata teemakäsitlusega keskkonda ja ühiskonda mõjutavaid tegureid. Identifitseerida süstemaatilisi suundumusi muidu häguses ja kaootilises igapäevas. Aru saada komplektsetest seostest konkreetses planeerimissituatsioonis.

Planeerimistraditsioonid.

Sünoptiline ehk ülevaatlik ehk kõikehõlmav tervikplaneerimine
Inkrementaalne ehk järkjärguline parendusplaneerimine
Transaktiivne planeerimine ehk planeerimine kui õppeprotsess
Advokaatplaneerimine ehk huvigruppide esindusplaneerimine
Radikaalne planeerimine ehk ühiskonnakriitiline ja reformiv planeerimine

Sünoptiline: tugevused - …. Nõrkused – takistab fundamentaalsete küsimuste tõstatamist; mõjub konserveerivana; mõjub komplitseerituna ja eemaletõukavana takistades avalikkuse kaasamist planeerimisse ja tekitab „planeerijate eliidi“, kes võtab tegeliku võimu.
Inkrementaalne : tugevused - ….. Nõrkused – miski ei garanteeri et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse. Põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil.

Kombinatsioonimudel planeerimises – sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, ja põhjuse eelnimetatud arengu suuna muutmiseks.

Võrreldes haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. 1. Planeerija ei saa ega tohi omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid. – planeerijad ei tohtinud end oma töös segada poliitikaga. 2. Planeerija ei saa ega tohi käituda väärtusneutraalselt, hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi osa ning planeerija peab oma intelligentsi ning teadmistega saavutama parima võimaliku planeerimislahendi saavutamiseks.

Planeerija kolm missiooni:

Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid?
Kuidas käsitleda nn ressursirikaste investorite huvisid selliselt, et ühiskonna huvid oleks kaitstud kuid samas ka investoril oleks veel piisav tegevusvabadus kasumlikuks toimimiseks.
Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid?

–

Sotsiaalsed kohtumispaigad, turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel. Domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast transpordisooneks. Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid : võimuga, religiooniga, sõjaväeliste suhetega. Tänava esteetika. Tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik.

Kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv. Tööjõu vajaduse kasv – linnade kiire kasv. Raudtee ajastu. Uued teed ja sillad – malm ja teras konstruktsioonid . Üliliberaalne vabaturumajandus .

I keskkonnakriis – lokaalne reostus ja puudulik planeerimine. Tööstussaast linnas, kanalisatsiooniprobleemid. Lahenduseks – modernism : üksikhoone fookuses , vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks .
II keskkonnakriis – sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus
Modernismi langus. Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut . Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis.
III keskkonnakriis – globaalne saastatus . Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta – esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond – sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste – keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine.

Utopistid – vastandumine ajaloolise linnaga – avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee – vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned.
Reformaatorid – korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda.
Urbanistid – tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse.

Aedlinn on kombinatsioon linna ja maa parimatest omadustest. Aedlinn on jalakäijatele orienteeritud linn – kõik eluks vajalik on olemas käe-jala juures. On piiratud elanikkonna arvuga. Iseteenindav linn. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega.

Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad:

Kubismi ruumikäsitlus – maastikus vabalt paiknevad hooned.
Tony Garnier’i avatud linn – funktsioonide eraldumine.
Sotsiaalsed utopistid – lahknemine ajaloolisest nn „kodanlikust“ linnast.
Massitransport autoga
Diferentseeritud tänavate-teede süsteem – suur transpordivajaduse kasv.

Maakasutustüübid: elamine, töötamine, puhkamine, transport.

Eri liiklusvahendid on üksteisest eraldatud. Seetõttu peetakse liiklussüsteemi keskkonnasõbralikuks, sest eksisteerivad nt autovabad elurajoonid. Süsteem tekitab palju liiklust ja hooldustöid tänavatele/teedele. Reostust tekitav.

Peale igasuguste asutuste rajamiseks vajaliku elanike arvukuse kontrollarvude väljaselgitamist, sai rajada funktsionaalselt tsoneeritud elamupiirkondi vastavalt elanike miinimum-numbritele ja minimeerida nn elurajoonile „võõraid tegevusi“. Ideed arendati edasi prognooside tegemiseni tulevikus vajalike teenuste või nt autode arvukuse kohta, mida kasutati linna edasise arengu planeerimiseks.

Modernism kasutas autosid, lahendamaks lokaalseid keskkonnaprobleeme tehaste juures. Pikad veokid, liigendbussid ei sobinud ajaloolise tänavaarhitektuuriga linnaosades. Autost on saanud ajaloolise linna lõhkumise „tööriist“ – kuna neid on nii palju. Suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP „ Space Left Over After Planning “ probleemi.

Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis.

Keskkonna laiendatud mõiste – keskkonda faktorid on üksteisega tihedalt seotud, probleemide lahendamine sektorite kaupa ei anna terviklikku head tulemust.
Normatiivne keskkond:

Keskkonnaprobleemiga on planeerijad tegelenud juba paar aastakümmet, kuid see on olnud lihtsustatud nn numbrilise keskkonnaga arvestamine
Traditsiooniline tähelepanu keskkonnale teedeplaneeringus on olnud seotud müra ja saastatusega, teised keskkonnaparameetrid, nagu rekreatiivsed, kultuurilised-, visuaalsed- ja sotsiaalsed suhted on jäänud tagaplaanile

–

Torremolinose harta: tõi sisse ruumilise planeerimise termini. Esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Kogemus, et laiema territooriumi planeerimine pole võimalik ilma sotsiaalsete, majanduslike, keskkondlike ja kultuuriliste aspektide tasakaalustatud käsitlusena. Planeerimine eeldas eri eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi.

Ajalooline linn – baseerub vormilt lihtsal kuid sisult mitmekesisel struktuuril, kus muudatused vastavalt muutunud vajadustele on võimalikud. Arhitektuur – üldised lahendused.
Funktsionaalne linn – funktsionaalne eraldamine, spetsialiseerumine ja diferentseerumine. Arhitektuur – spetsiifilised lahendused.
Kombinatsioonimudel – mudel baseerub ajaloolise linnaarengu sünteesile. Linn koosneb üldise ülesehitusega linnakeskusest ja spetsialiseeritud linnaosadest selle ümber. Arhitektuur – üldjoontes üldised ruumide plaanilahendused üksikute spetsiaalruumidega. Enamus ruume võib kasutada paljudel eesmärkidel.

Üldplaneeringuid korraldab ainult KOV. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.

Koostöö ja partnerid kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel:

Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud, naabrid ning teised huvitatud isikud.

üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja vastava maavanemaga;

naabrid (puudutatud isikud)

keskkonnaamet, kui on mõju keskkonnale

muinsuskaitseamet

Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa- alale , rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või linnaehituslikult olulisele piirkonnale.

Eesti planeerimisinfo edastamise moodused: Ajalehed-regulaarselt ilmuma vähemalt kord kuus, avalik väljapanek, info sildid sõlmpunktides, internet – kohaliku OV kodulehel, tähitud kiri, elektronpost, avalikud arutelud, detailplaneeringu aladel infoplakatid.

Üldplaneering – neli nädalat; detailplaneering – kaks nädalat; maakonna planeering – neli nädalat

Jalakäija linnas on elanikud kõik kokku koondunud, tihedalt koos. Raudtee tulekul hakkasid linnad laienema, tekkisid eeslinnad . Autodega algas veel kiirem linnade suurenemine, sest kõigil oma transpordivahend , ja sai läbida suurema distantsi . Mõjutasid ka rahvastikukasv, suurenenud territooriumi vajadus.

Ala mis on hoonestama, linna ümber. Arvatakse et vöönd täidab ka pargi, maastikukaitse ja viljakate muldade kaitse funktsiooni. Hoonestamata ala linnas saab kaitsta vaid siis, kui sellel alal on mingi teine kasutusfunktsioon. Hoonestamata olemine ei ole aga kasutusfunktsioon. Rohelise vööndi ala peab olema kasutatav ja kättesaadav linna elanikkonnale.

Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused).

Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport.

Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus . Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud elemendid nagu äärekivid ja kõnnitee ei sobiks sellisesse konteksti. Oluline on saavutada selge ja lihtne teetrass säilitades piirkonna avatud iseloomu. Hoonestuse vahel on avarad liiklus -, parkimis - ja haljasalad.
Jaguneb omakorda kolmeks:

reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud.

ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda.

suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle. (vanemad elurajoonid väikeste majadega ühe tänava ääres). Tänavageomeetria on sageli vabam kui tiheasustusega asulates.

Tiheasustusalad (linnad, alevid). Piirkond on enamasti tiheda hoonestuse ja suure pinnakasutusteguriga. Traditsiooniline on keskusefunktsiooni kandmine, eri tüüpi äri- ja elamuhoonestuse esinemine. Rohkem või vähem reeglipärane kvartalstruktuur. Hooned asetsevad kõnnitee servas ja moodustavad tänavaruumile seinad. Hooned asetsevad üksteisele lähedal või pideva reana, üksikud augud reas on täidetud kõrge tara , heki või puudereaga.

Tee – kui majad asetsevad omaette siis on tänav tee. Tänav – kui majad moodustavad fassaadi siis on tee tänav. Tee – visuaalselt avatud ruumis, hooned pole tee ääres piisavalt tihedalt et tänavat moodustuks. Spetsialiseerunud liikluskeem. Vähe valikuvõimalusi. Tänav – vastupidi.

Liikluse rahustamise eesmärgid:

Vähendada kiirust
Vältida „võõrast“ liiklust
Kujundada ümber või parandada tänava visuaalset miljööd
Vabastada liiklusalust maad muudeks kasutusteks

Vähem liiklusõnnetusi, suurem ohutus jalakäijatele, võõra liikluse tõrjumine, ühistranspordi soodustamine, vähendatud tolm ja õhusaastatud.

–

Poolt argumendid: hea kaubapakkumine, madalad hinnad, palju kaubagruppe, suur valik, kõik ühes kohas koos, hea juurdepääsetavus autoga, suur parkimiskohtade arv, turvalisus. Vastuargumendid: väheneb esmatarbekaupade pakkumine suurele elanikkonna grupile, kellel pole oma autot; suurendab õhusaastatust, mürataset ja liiklusõnnetuste arvu; liiklus võib üle koormata kohaliud peateed - ja tänavad. Suur kaubanduspindade üleküllus vähendab kasulike investeeringute hulka ühiskonnas.

Maastikusüsteemi kihtide elemendid ja seosed: füüsilised ( geoloogia , kliima, veestik jt); bioloogilised ( muld , taimestik, loomastik jt); antropogeensed (maakasutus, ehitised jt)

–

Looduse- ja kultuurmaastiku väärtuste kaitsetegevuse kriteeriumid: looduselemendid – tegeleb looduskaitse; kultuurelemendid – tegeleb muinsuskaitse , tervikmaastikud – tegeleb maastikukaitse.

Kultuurmaastiku kirjeldamise kriteeriumid: kultuurilis-ajalooline väärtus (traditsioonilise ilmega küla või mõisamaastikud); esteetiline väärtus ( mitmekesised , vaheldusrikkad, omapärased, lihtsalt ilusad maastikud); looduslik väärtus (raietest puutumata vanad metsad , looduslikud rohumaad); rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus (nt põlismets, või kultuurmaastik, väärtust tõstab lähedal olev meri, järv, vms; kergesti ligipääsetav); identiteediväärtus (alad või objektid mis kohalike elanike jaoks tähtsad või kõrgelt hinnatud).

Maastikuhooldus – kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Eesmärgid:

säilitada traditsioonilisi elemente, nende omavahelisi suhteid ja maakasutust
säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja veeteid väärtuslikele elementidele
säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente
sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maaasutust
sobitada uusi hooneid, rajatisis ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei kahaneks
korraldada ja hooldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks.

Visuaalsed elemendid: punkt-joon- tasapind . Muutujad: primaarsed visuaalsed muutujad (kuju, suurus, värv); sekundaarsed visuaalsed muutujad (manipulatsioon asendi ja paigutusega). Kuus visuaalset muutujat on vorm-suund-värvus-teralisus-tihedus-suurus.

Graafiliste muutujate visuaalne hierarhia : Osad muutujad tulevad rohkem esile ja mõjuvad intensiivsemalt kui teised. Kõige tugevam muutuja on suurus, seejärel tihedus ja värvus. Kõige tagasihoidlikumad on teralisus, suund ja vorm. Samas vorm on ainuke muutuja mille abil saab väljendada assotsiatsioone.

Valikuline suurus, järgnevus või järjestus, kvantiteet.

Plaanimaterjali esitamise rusikareeglite sisu:

“tee lühidalt” Liigse info kasutamine näitab esitaja ebakindlust. Infoajastul ollakse infoga ülekoormatud.
“ole täpne ja tõene” Võib tuua seose ka 3. Kui ei tea, tuleb öelda, et ei tea, mitte hämada. Nii tekstiliselt, graafiliselt, suuliselt.
“keskendu põhipunktidele” Keskenduda ühele põhipunktile korraga. Kasutada pigem mitut lihtsat kaarti .
“näita vana ja uut situatsiooni” Konkreetselt esitada situatsioonide erinevusi
“kasuta sobivat tüüpi illustratsioone” Enne peab mõtlema kellele infot luuakse ja mida tahetakse saavutada. Võidakse kasutada: tekst, tabel, diagramm, kaar, kolmemõõtmelisi pilte
“tunne visuaalseid muutujaid” Töötades visuaalse informatsiooni esitamisega, on võimalik kasutada kolme graafilist elementi: punkt, joon ja tasapind. Neid elemente saab varieerida kuue erineva muutuja kaudu: vorm suund, teralisus, värvus, tihedus ja suurus. Õigete muutujate kasutuse korral on asja sisu kergemini mõistetav.
“kasuta värvitoone teadlikult” Hele kavandatav, tume olemasolev. Punasega märgitakse oluline. Kindel värvitoonide tähendus. Üldmaa, haljastus roheline, kollane elamud . Valge- põllumaa, metsamaa, jäetakse need alad, mida planeeringuga ei reguleerita.
“vali sobiv aluskaart ” Maakonnaplaneering 1: 100000 , ÜP 1:20000, 1:2000, 1:50000- täpsusaste. Kaardi tüüp- ühel kaardil olemas ühed asjad, teisel teised. Topograafilised kaardid, teemakaardid. Info, mida kaart sisaldab. Kaart peab olema värske (DP). Kui pole, tuleb aluskaart teha.
“kasuta tabeleid ja diagramme kriitiliselt” Tabel on info hoidmiseks, mitte esitamiseks . Diagramme kasutatakse esitluseks.

Euroopa maastikukonventsioon: Euroopa rahvad soovivad, et nende territooriume mõjutavates poliitikates ja seadustes võetaks arvesse inimeste ootusi ümbritseva keskkonna kvaliteedi suhtes. Avalikud maastikualased projektid ei tohiks enam olla eksklusiivne uurimisvaldkond või teadlaste ja tehniliste ekspertide monopoolne tegevusala . Inimestele ei meeldi ümberkaudse keskkonna muutused tehnika ja majanduse arengu tõttu, kuhu neid pole kaasatud. Konventsiooni üldeesmärk on julgustada avalikke ametiasutusi tarvitusele võtma selliseid strateegiaid ja abinõusid maastike kaitseks, korralduseks ja planeerimiseks, mis tagaks maastike kvaliteedi säilimise ja paranemise .

Teemavaldkonnad: üleriigiline, maakonna, üld- ja detailplaneering.

Maastikuplaneerimislikud teemad Eesti planeeringutes:

Üleriigiline – eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuste ja majandusetegevuse mõjusid tasakaalustava süsteemi aluste kujundamine
Maakonna – loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine. Puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine.
Üldplaneering – maa- ja veealadele üldiste kastutamis- ja ehitustingimuste määramine; miljööväärtuslikele hoonestusalade, väärtuslikele põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; puhke- ja virgutuslade määramine.
Detailplaneering – haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine.

Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja . Samas võimaldab tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi. Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev – katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega.

Rohestruktuuri planeerimise vajadus tuleneb olemasolevate rohealade haldamiseks kasutada olevate eelarveressursside vähesusest ja rohealadele üksikult ja tervikuna kogu võrgustikule avaldatavast suurest ehitussurvest.
Planeerimise eesmärgid:

arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil);
anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku;
kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel;
kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas.

Tiheasula rohestruktuuri maastikulised väärtused
Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja. Samas võimaldab tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi.

Looduslikud alad tiheasulates: 1) suured massiivid 2) liikumiskoridorid 3) puhvertsoonid 4) väiksemad rohelised alad ehk nn rohelised taskud

1) platsid , väljakud, pargid, skväärid (haljakud), kus toimub sundimatu tegevus ja mis on üldiseks kasutamiseks (pole suunatud ühelegi kasutajagrupile);
2) virgestus- ehk lähirekreatsioonialad (igapäevaseks kasutamiseks) elamupiirkondades:
a. elamugrupi lähimängu- ja ühiskasutusega alad;
b. naabruskonna (lähikonna) või linnaosa ( asumi ) mängu- ja rekreatsioonialad;
c. linnaosa (asumi) spordirajatised ja lähimatkaalad;
3) puhkealad ehk vabaõhurekreatsiooni- ja väljasõidualad (kasutusel pikema vabaaja olemasolul ) tiheasula elanikkonnale;
4) teised avalikud alad (kalmistud, kooliaiad, aiamaade alad, mitmesugused avalikkuse juurdepääsuga kaitsealad);
5) kergliikluse teedesüsteem, mis liidab eelnimetatud alasid

1) tuulekaitsetsoon 2) ventilatsioonitsoon 3) värske õhu tekke alad 4) filtratsiooni ehk puhveralad 5) stagnatsiooni ja ohualad

Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks:
1) infiltreerida ja puhastada sademete-ja pinnavett;
2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest .

–

Kui üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine, siis teiseks ja tõsisemaks ohuks on rohe-struktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks

– küsimus puudub

Omadused, mis on seotud asula:

Funktsiooni ja tagamaatähendusega
Geograafilisest asendist
Funktsionaalse ja majandusliku struktuuriga
Füüsilise vormi ja struktuuriga
Mentaalse tajutavusega

–

Absoluutsed omadused – konkreetsed, mis seonduvad paiga endaga. Relatiivsed omadused – situatsioonist tulenevad omadused.

Asula alamstruktuurid:

Tänavate ja teede võrk – liiklusstruktuur
Ruumistruktuur
Rohestruktuur ehk haljastu
Hoonestusstruktuur
Krundistruktuur

–

1) paiga asula ajalooline areng – mõjurid ja arenguetapid 2) asula loodus ja maastik – paigale omased absoluutsed omadused 3) asula struktuurid – paiga asulasisese inimtekkelise füüsilise keskkonna ülesehitus 4) hooned ja teised üksikelemendid – paiga asula füüsilise identiteedi võtmeobjektid

–

Tänavad ja tänavaruumid ning väljakud kuuluvad traditsioonilise kesklinna miljöösse. Teadmised paiga ajaloost aitavad paremini mõista selle väärtust.

Genius loci – paiga vaim. Kolm põhikomponenti: paiga füüsiline ülesehitus (elementide-objektide struktuur); inimeste tegevused (nt kalmistul , hiiemäel, kiigeplatsil); paika kasutavate inimeste mõttelaad ja väärtushinnangud.

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad.
Igaüheõigus on levinud üle kogu maailma, va. anglo-ameerika kultuuriga maades (nt USA, Kanada (mitte nii rangelt ), Uus Meremaal , Austraalias, Suurbritannias (mõningate erinevustega eri osades), Teravmägedes!). Igaüheõigus ei ole Eesti või Skandinaavia maade eripära.

Suurim oht igaüheõigusele on nn ükskõiksusseadus. Inimesed ei ole valmis kulutama igaüheõiguse ja loodusele juurdepääsu säilitamise ja kaitsmise eest ei oma aega ega raha. Seetõttu halveneb pidevalt juurdepääs veekogude kallastele ja elamute virgestusaladele (lähipuhkealadele) – uued krundid, tarastatud alad jmt.

Maastikuanalüüsi traditsioonid:

ajalooline analüüs – meetod, mille järgi toimub eri ajastutest pärit kaartide kihitamine ja erinevuste väljaselgitamine

ruumianalüüs – ülevaate saamine maastiku füüsiliselt tajutavatest elementidest ja nende struktuuridest

väärtuseanalüüs – kaardistada maastikus leiduvad erinevad maakasutushuvid, nende huvidega seotud maastikuväärtused ja konfliktid

piirkonnaanalüüs – jaotada maastik mingi tunnuse või tunnuste kompleksi kaudu väiksemateks maastikuüksusteks

lokaliseerimisfaktorite analüüs – leida maastikus sobivad kohad mingiks kindlaks maakasutuseks või isegi konkreetsemalt ehitise rajamiseks

keskkonnamõjude analüüs – kirjeldada mõjusid mida plaanitav maastikumuutus keskkonnale põhjustab

–

Kevin Lynch ’i analüüsimetoodika põhielemendid:

Liikumistee – path
Serv/piir, barjäär – edge
Sõlmpunkt – node
Iseloomulik piirkond – distrikt
Maamärk – landmark

Maastikuökoloogilised põhimõisted: laigud, koridorid, liikumisrajad, tagaplaan ehk maatriks .

Maastikuökoloogilsite laikude tekkimise põhjused:

Jäänuk laigud – osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas

Inimeste kaasabil loodud uued laigud – uued elurajoonid põllumajandusmaastikus, uued metsalagendikud, uued märgalapuhastid

Looduslikud segamised ehk häirimised – tulekahju alad, tormikahjustuse alad, putukarüüste alad;

Keskkonna tingimuste pikaajaline muutumine – uute märgalade tekkimine, avamaastike metsastumine, veekogude eutrofeerumine .

Elupaikade vähenemise ja isoleerumise põhjused:

Lõhestumine - suurte alade poolitamine
Hõrenemine/ mulgustumine - laigusisesed muutused
Suuruse vähenemine – servaalade pidev äralõikamine
Laikude kadumine – täielik kadumine

Suure laigu eelised Suur loodusuliku taimkattega laik on ainus, kus võib esineda looduslikke veestikuelupaiku, sest suur laik mahutab eri veestikuelemente terviklikumalt kui väike laik. Vaid suurtel laikudel suudavad sisealade liikide populatsioonid püsida ja leidub piisavalt toitu ja varju suurematele taimetoidulistele. Suurel laigul on elupaigatingimuste muudatused looduslikumad ja vähem antropogeensed.
Väikese laigu eelised Väikeste laikude kogum moodustab taga-plaanimaastikus nn astmekive, mis on sobilikud mõningate sisealade liikide liikumiseks. Väikesed laigud võivad pakkuda elu-paigatingimusi liikidele, kes ei leia sobivaid tingimusi suurtel laikudel suure konkurentsi ja vaenlaste arvu tõttu. Täiendavad elupaikade mitmekesisust lisaks suurtele laikudele.

Ökoton - kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplektsem või liigirikkam kui kumbki neist – nn servaefekt .

Optimaalse laigu kuju pakub erinevaid elupaigatingimusi nii sisealade kui ka servaalade liikidele. Kuju sarnaneb amööbi kujule , kus on nii arvestatav kompaktne sise- ehk tuumikala, liigendatud servaalasid kui ka mõningaid pikemaid ja kitsamaid “sõrmi”.

–

Mõjude hindamisel on eesmärgiks kahjulike mõjude vältimine või leevendamine

Turuväliste (keskkonna) mõjude hindamise põhimõisted:

mõju hindamise piirkond – kogu territoorium kus konkreetne projekt või planeering võib põhjustada mõjutusi/ muudatusi (otseselt ja kaudselt );

väärtus – väljendatuna teema või huvi (piirkonna või elemendi puhul) seisundi, omaduste ja arengutrendide kaudu (looduskaitseline väärtus, rekreatiivne väärtus jmt);

efekt – konkreetne muudatus , mida planeering või projekt kavandab;

mõju – kavandatava muutuse (efekti) tagajärg inimese elukeskkonnale ja/või loodusele (võib olla nii negatiivne, neutraalne ja kui ka positiivne);

mõju ulatus – muutuse ulatus, mida planeering või projekt võib kaasa tuua väärtusele või huvile (ajaline ulatus, ruumiline ulatus; võib olla nii negatiivne, neutraalne ja kui ka positiivne ja suur või väike);

mõju tähendus – selgub mõjutatud piirkonna või elemendi väärtuse ja mõju ulatuse koostoimest (võib olla nii negatiivne, neutraalne kui ka positiivne ja suur või väike).

0-variant - olukord, kus planeeringu või projektiga kavandatavaid muudatusi ei teha, kuid muutused toimuvad olemasolevate protsesside tõttu ikkagi.

ettevaatlikkuse printsiip - kui mõju ei ole võimalik hinnata, siis pigem tuleb kavandatavast muudatusest loobuda niikauaks, kui mõju hindamine on võimalik piisava täpsusastmega.

Rahas mittehinnatavad ehk turuvälised väärtused keskkonnas:
Keskkond sh. kultuurimiljöö (Virgestuskesskkond, Puhkekeskkond, Looduskeskkond , Kultuurmiljöö, Maastikupilt)
Loodusvarad ( muld , kalavarud, maavarad )
Piirkondlikud eripärad (kohalik hoonestusstruktuur ja ehitustava)
Juurdepääsetavus (rattatranspordi ligipääs, transpordi kvaliteet)

Universaalne disain on toodete ja keskkonna planeerimise ja kujundamise strateegia, et tagada kaasav ühiskond ning võrdsed võimalused ja osalemine kõigi jaoks.
Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nõnda, et seda saaksid kasutada kõik inimesed nii suurel määral kui võimalik ilma vajaduseta kohaldamise või erilahenduste järele.

Keskkond peab nt olema sobiv kasutamiseks kõigile inimestele, ilma eranditeta, s.t. igas vanuses, erinevate oskuste, võimete ja toimetuleku tasemega inimesed. Ei tohiks hiljem tekkida vajadust lahendust muuta.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 217 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

217 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MCarno Õppematerjali autor

Ruumilise planeerimise eksami kordamisküsimuste vastused.

ruumiline planeerimine eksam roheala planeering

Sarnased õppematerjalid

docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (fun

Ruumiline planeerimine

docx

Ruumiline planeerimine seminar 1

Ruumiline planeerimine 2008 Seminar nr 1: Eesti planeerimissüsteem; tihe ja hajaasustus Küsimused seminariks ja eksamiks ettevalmistamisel. Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on planeering (millest see koosneb)? On

Ruumiline planeerimine

docx

Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine

Referaat aines TTO 0050 EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Üliõpilane: Matrikli nr: 072211 Juhendaja: Töö esitatud: 29.09.2011 a. Töö arvestatud: Tallinn, 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7 Detailplaneeringu kehtestamine 7-8 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest tekstidest ja joonistest, moodustades üh

Ehitusõigus

docx

Haldusõigus

Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Õigusharud  Riigiõigus  Tsiviilõigus  Haldusõigus  Karistusõigus  Protsessiõigus Õigus on loodud inimkäitumise

Haldusõigus

docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti muni

Ruumiline planeerimine

docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; · üldkasutatavad avali

Ühiskond

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse eksamiks

 looduskaitse – looduse bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade ja looduskaitsealade kaitse inimtegevuse negatiivsete mõjude või ebasoodsate looduse mõjude eest, nende hooldamine, säilitamine ja taastamine tulevaste inimpõlvede hüvanguks  keskkonnakaitse – tegevus, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks  looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud  summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus  kodifitseerimine – õigusnormide sü

Keskkonnakaitse

doc

Kohalik omavalitsus (iseseisev töö)

3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast: - Üleriigiline planeering Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. - Maakonnaplaneering Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Võib koostada mitme maakonna territooriumi või osade kohta ja teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu

Kohaliku omavalitsuse praktika

Rohkem sarnaseid