Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates (0)

Q: Mis on tiheasula rohestruktuur?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Miks on vaja rohestruktuuri planeerida?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Millised on planeerimise eesmärgid?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Millised on rohestruktuuri elementide funktsionaalsed väärtused kuus?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Millist rolli omab rohestruktuur tiheasula kui terviku suhtes?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Q: Milliseid funktsioone täidab rohestruktuur asulalooduse seisukohast?

Vastus leiad õppematerjalist: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Eesti Maaülikool - Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on tiheasula rohestruktuur?
Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri?
Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele?
Miks on vaja rohestruktuuri planeerida?
Millised on planeerimise eesmärgid?
Millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks?
Millised on rohestruktuuri elementide funktsionaalsed väärtused kuus?
Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada?
Millist rolli omab rohestruktuur tiheasula kui terviku suhtes?
Milliseid funktsioone täidab rohestruktuur asulalooduse seisukohast?
Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid?
Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes?
Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad?
Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid?
Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast?

Seminar : Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu?
Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev – katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega.
Tiheasula haljastu on inimtekkeline , haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur.

Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri?
Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad:

tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber;
suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt;
üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad , sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt);
kalmistud ;
spordiplatsid ja –väljakud;
individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondlikult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites;
tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed;
spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt;
tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid;
tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid;
rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega , nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad

Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele?

Haljasalade otsene täisehitamine
Rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks – sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus rohestruktuuri eri elementide territoorium tiheasulates on vähenenud kuni 20-30%. Tiheasula rohestruktuur tervikuna on jäänud mitmeid kordi hõredamaks ja mitmed varasemad ühendused suuremate rohealade vahel on katkenud.

Miks on vaja rohestruktuuri planeerida? Millised on planeerimise eesmärgid?
Rohestruktuuri planeerimisel on oluline saavutada olukord kus avalik ja erasektor teeksid nii rohestruktuuri väärtuste säilitamise kindlustamisel kui haldamisel koostööd ühiste eesmärkide saavutamisel. Rohealade koostoimine on rohestruktuuri kui terviku jaoks ülioluline. Rohestruktuur peab olema ühtviisi funktsioneeriv nii suurtele kui väikestele ja kõigil aastaaegadel.
Planeerimise eesmärgid:

arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil);
anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku;
kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel;
kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas;
anda juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks ( haldamiseks ) linnaosa tasandil, sh ka nende alade puhul, mis pole ametlikult haljasalade nimekirjas, kuid mis täidavad olulist rolli tiheasula rohestruktuuris;
valmistada ette realistlikud rohestruktuuriga seotud investeerimisplaanid;
töötada välja rohealade hooldusprintsiibid, mis oleksid suunatud kõigi rohealadega seotud eesmärkide saavutamisele .

Kuidas on rohestruktuuri planeerimist käsitletud Planeerimisseaduses (ehk millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks)?

Millised on rohestruktuuri elementide funktsionaalsed väärtused (kuus)?

maastikulised- ja kultuurajalooga seotud (sh identiteedi ehk paiga vaimuga seotud)

ökoloogilised ehk tiheasula loodusega seotud

inimeste vabaõhu rekreatsiooni ehk puhketegevusega seotud

kergliiklusega (jalakäijad, ratturid, ratastooli kasutajad, rulluisutajad jne) seotud

kohaliku kliima ja õhukvaliteediga seotud

heit- ja pinnasevee kogumise ja ringlusega seotud

Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada?

Taristu - teede ja tänavate, platside struktuur – kõvakattega elemendid.
Rohestruktuur
Hooned on osa linnastruktuurist – identiteedi tekitamiseks
Tehnovõrkude infrastruktuur / taristu
Inimgrupid, kuidas nad midagi kasutavad ja teevad - paigavaim

Millist rolli omab rohestruktuur tiheasula kui terviku suhtes?
Rohestruktuur annab linnale oma ilme/näo – Tammelinnas tammed , Emajõe sillad ja pargikoridorid

Milliseid funktsioone täidab rohestruktuur asulalooduse seisukohast ?

Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid?
Inimesed vajavad rekreatsioonialasid peamiselt tervislikel põhjustel – nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Rohelus võimaldab inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimetega, lisaks on rohealad seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokkukuuluvustunde tekkimisega .

Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes?
Oluline on rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Kõrge motivatsiooniga kasutajad (nt tervisejooksjad, ratturid) võivad läbida kuni km sihtkohta jõudmiseks. Lapsed ja vanurid suudavad läbida 50-300 m oma elukohast, tööeas täiskasvanud 300-500 m – üldine reegel 8-10 minutit.

Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad?
Looduslik parkmets, liigirikas park, metsapark, vaikne ilupark, rahvapark , mängupark, haljastusega plats või väljak, spordipark või –plats.
Mets – parkmets – metsapark – park.
Haljak – haljastusega plats. Võidakse ka kasutada liiklushaljasala tähenduses – murusiil või plats autotee ääres.

Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid?
Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoonestusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid.

Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates?
Nn suuremad üldkasutatavad rekreatsioonialad on mõeldud lähimatka-, tervisejooksu, - suusatamise ja mäng ala ning looduselamuste võimaldamisele.

Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn väiksemaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates?
Tihti toimib kui linnaosa lähirekreatsiooniala või piirkondlik mänguplats. Kasutatakse igapäevaselt.

Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn ühiskasutusega haljaid virgestusalasid tiheasulates?
Kasutatakse igapäevaselt, põhiliselt siis kohtumispaigaks ühes piirkonnas elavatele inimestele. Mängitakse, sporditakse, viibitakse värskes õhus, kasvatatakse ja hooldatakse taimi, loodus- ja kultuurmaastiku elamused. Oluline on liiklusohutus ja hea ligipääsetavus. Päikesepaisteline ala.

Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn rohelisi koridore tiheasulates?
Üks osa nn kergliikluse koridoridest, liiklusturvalisus nii kergliiklus-motoriseeritud liiklus kui ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Mõeldud jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad. Ühendab olulisemaid sihtkohti, nt elu-, töö- ja teeninduskohti.

Millised erinevad funktsionaalsed vajadused on kergliiklejatel ja kuidas need on seotud rohestruktuuriga?
Kergliiklus teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest , mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda:

Peateede võrgustik (keskmised reisid pikemad kui 3km) ühendab tiheasula eri osades paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti.
Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa ( asumi ) siseselt.

Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast?
Tuulekaitsetsoonid, ventilatsioonikanalid, värske õhu tekke alad, puhveralad ja stagnatsiooni ning ohualad.

Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast?
Sadevee infiltratsiooni- ja puhastusalad,

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 5 allalaadimist

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates #1

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates #2

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates #3

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates #4

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kveri Õppematerjali autor

Seminar 6. Ruumiline planeerimine

Sarnased õppematerjalid

docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid,

Ruumiline planeerimine

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

54. Graafiliste muutujate visuaalne hierarhia: Osad muutujad tulevad rohkem esile ja mõjuvad intensiivsemalt kui teised. Kõige tugevam muutuja on suurus, seejärel tihedus ja värvus. Kõige tagasihoidlikumad on teralisus, suund ja vorm. Samas vorm on ainuke muutuja mille abil saab väljendada assotsiatsioone. 55. Valikuline suurus, järgnevus või järjestus, kvantiteet. 56. Plaanimaterjali esitamise rusikareeglite sisu: · "tee lühidalt" Liigse info kasutamine näitab esitaja ebakindlust. Infoajastul ollakse infoga ülekoormatud. · "ole täpne ja tõene" Võib tuua seose ka 3. Kui ei tea, tuleb öelda, et ei tea, mitte hämada. Nii tekstiliselt, graafiliselt, suuliselt. · "keskendu põhipunktidele" Keskenduda ühele põhipunktile korraga. Kasutada pigem mitut lihtsat kaarti. · "näita vana ja uut situatsiooni" Konkreetselt esitada situatsioonide erinevusi

Ruumiline planeerimine

docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

· planeerimisteooriat (teooriat planeerimisest; "sisuline"), mis käsitleb planeerimise funktsiooni ühiskonnas, protseduurilisi suhteid ja põhilisi vaatenurki planeerimistegevusele; · planeerimismetoodikat (teooriat planeerimises, "vormilis-normatiivne"), mis käsitleb metoodikaid konkreetsetes planeerimissituatsioonides. Planeerimisteooria hõlmab lisaks eelnimetatule ka järgmisi teemasid: · planeerimise poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised funktsioonid ning tingimused; · peamiste planeerimisprotsessis osalevate osapoolte: tellija, planeerija, poliitiline kogu, täidesaatev võim ning tarbija suhted ja rollid planeerimisel; · indiviidide ja gruppide mõju ja koostöö planeerimises ning planeerimise mõju neile endile; · põhilised printsiibid planeerimise läbiviimiseks. Planeerimismetoodika hõlmab lisaks eelpool nimetatule ka järgmisi teemasid: · meetodid ajaloolise ning olemasoleva situatsiooni kohta käiva taustinfo kogumiseks;

Ruumiline planeerimine

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda.  Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist.  Tagajärgedeks on suur rahaline kahju, toidupuudus

Keskkonnakaitse ja säästev areng

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

nägema vaid meeldivat Kuulamine isikust arvetsava suhtlemise eriline oskus (tähelepanelik kuulamine, aktiivne kuulamine, julgustav e. kehtestav käitumine) Klientide küsitlemine ja küsimustele vastamine Tunda põhjalikult kõiki firma tooteidja teenuseid ning soovitavalt ka konkurentide omi Suhtlemistakistused: Füüsilised takistused Kultuurimõju Tagasiside puudumine Rolliootused ja status Sõnumi sisu 18. Kliendile soodsa esmamulje jätmine Pane tähele! Tereta! Puhtus Näita ülesse soovi aidata Ole sõbralik ja tähelepanelik. Kontrollida tööpäeva jooksul sageli oma välimust Hoidke oma töökoht , esiuks ja üldkasutatavad ruumid alati puhtad Üldiselt teenindatakse klienti seistes. Kui istute peab klient olema samal tasandil Tervitage esimesena

Turismiettevõtlus

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika