50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kveri
Õppematerjali autor
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid,
54. Graafiliste muutujate visuaalne hierarhia: Osad muutujad tulevad rohkem esile ja mõjuvad intensiivsemalt kui teised. Kõige tugevam muutuja on suurus, seejärel tihedus ja värvus. Kõige tagasihoidlikumad on teralisus, suund ja vorm. Samas vorm on ainuke muutuja mille abil saab väljendada assotsiatsioone. 55. Valikuline suurus, järgnevus või järjestus, kvantiteet. 56. Plaanimaterjali esitamise rusikareeglite sisu: · "tee lühidalt" Liigse info kasutamine näitab esitaja ebakindlust. Infoajastul ollakse infoga ülekoormatud. · "ole täpne ja tõene" Võib tuua seose ka 3. Kui ei tea, tuleb öelda, et ei tea, mitte hämada. Nii tekstiliselt, graafiliselt, suuliselt. · "keskendu põhipunktidele" Keskenduda ühele põhipunktile korraga. Kasutada pigem mitut lihtsat kaarti. · "näita vana ja uut situatsiooni" Konkreetselt esitada situatsioonide erinevusi
· planeerimisteooriat (teooriat planeerimisest; "sisuline"), mis käsitleb planeerimise funktsiooni ühiskonnas, protseduurilisi suhteid ja põhilisi vaatenurki planeerimistegevusele; · planeerimismetoodikat (teooriat planeerimises, "vormilis-normatiivne"), mis käsitleb metoodikaid konkreetsetes planeerimissituatsioonides. Planeerimisteooria hõlmab lisaks eelnimetatule ka järgmisi teemasid: · planeerimise poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised funktsioonid ning tingimused; · peamiste planeerimisprotsessis osalevate osapoolte: tellija, planeerija, poliitiline kogu, täidesaatev võim ning tarbija suhted ja rollid planeerimisel; · indiviidide ja gruppide mõju ja koostöö planeerimises ning planeerimise mõju neile endile; · põhilised printsiibid planeerimise läbiviimiseks. Planeerimismetoodika hõlmab lisaks eelpool nimetatule ka järgmisi teemasid: · meetodid ajaloolise ning olemasoleva situatsiooni kohta käiva taustinfo kogumiseks;
hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist. Tagajärgedeks on suur rahaline kahju, toidupuudus
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
nägema vaid meeldivat Kuulamine isikust arvetsava suhtlemise eriline oskus (tähelepanelik kuulamine, aktiivne kuulamine, julgustav e. kehtestav käitumine) Klientide küsitlemine ja küsimustele vastamine Tunda põhjalikult kõiki firma tooteidja teenuseid ning soovitavalt ka konkurentide omi Suhtlemistakistused: Füüsilised takistused Kultuurimõju Tagasiside puudumine Rolliootused ja status Sõnumi sisu 18. Kliendile soodsa esmamulje jätmine Pane tähele! Tereta! Puhtus Näita ülesse soovi aidata Ole sõbralik ja tähelepanelik. Kontrollida tööpäeva jooksul sageli oma välimust Hoidke oma töökoht , esiuks ja üldkasutatavad ruumid alati puhtad Üldiselt teenindatakse klienti seistes. Kui istute peab klient olema samal tasandil Tervitage esimesena
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid