Kohalik omavalitsus (iseseisev töö) (0)

3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast:

• Üleriigiline planeering – Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine .
  
• Maakonnaplaneering – Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Võib koostada mitme maakonna territooriumi või osade kohta ja teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks (Planeerimisseadus §7 lõige 2). Maakonnaplaneeringu ülesanded: 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine väljaspool asulaid jne.
  
• Üldplaneering – Koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osa kohta. Koostamise kord on sama mis maakonnaplaneeringul. Üldplaneering on sätestatud Planeerimisseaduse §8. Ülesanded: 1) valla või linna ruumilise arengu kujundamine; 2) tiheasustusega alade määramine; 3) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike jm määramine ja kaitse; 4) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine jne.
  
• Detailplaneering – Koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks (Planeerimisseadus §9). Ülesanded: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala piiritlemine; 4) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 5) kuja määramine; 6) tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine jne.
  

4. Kohaliku omavalitsuse toimimist korraldavad seadused.

• EV põhiseadus – seab KOV kohustuseks õiguste ja vabaduste tagamise (§14)
  
• Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis määrab KOV põhiseadusliku ja õigusliku aluse, KOV mõiste, KOV võimupiirid, nende kaitse jne sh ka kohustused ja võimuorganid, kellele harta laieneb .
  
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – määrab kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse, korralduse ja omavalitsusüksuste suhted. Väga oluline punkt on §3, millega määratakse kohaliku omavalitsuse põhimõtted. Nendeks on: 1) kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; 2) Igaühe seaduslike õiguste ja kohustuste tagamine linnas ja vallas; 3) Seaduste järgmine oma ülesannete täitmisel; 4) Valla- ja linnaelanike õigus osaleda KOV teostamisel; 5) Vastutus oma ülesannete täitmise ees; 6) Tegevuse avalikkus; 7) Avalike teenuste osutamine võimalikult soodsatel tingimustel.
  
• Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Olulisemad punktid on:
  
  • §1 – määrab valimissüsteemi alused
    
  • §2 – määrab valimiste aja
    
  • §5 – sätestab hääletamis- ja kandideerimisõiguse
    
• Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus – Eesmärgiks on soodustada KOV üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastamist. Üks tähtsamaid punkte on §5, millega määratakse riigieelarvest eraldatavad toetused.
  
• Valla- ja linnaeelarve seadus – Sätestab valla ja linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning kohustuste võtmise tungimused ja piirangud. Peamised kohalikku omavalitsust puudutavad punktid on §2, mis määratleb valla- ja linnaeelarve sisu ning paragrahvid 5 ja 5, mis määratlevad eelarve kulud ja tulud.
  
• Kohalike maksude seadus – Sätestab kohalikud maksud, nende kehtestamise korra ja esitatavad nõuded. Olulisemad punktid on §2, mis määrab kohalike maksude kehtestamise korra ja §3, millega reguleeritakse kohalike maksude kogumist.
  
• Tulumaksuseadus – Kõige olulisem punkt on §2 lõige 2, mis määrab tulumaksu maksjaks kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kes teeb maksustavaid erisoodustusi.
  
• Riigieelarveseadus – Peamine punkt on §9, mis määrab riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega.
  
• Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus – Sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja haldusüksuste piiride ning nimede muutmise korra ja alused.
  
• Kohanimeseadus – Oluline punkt on §5, mis annab kohanime määramise õiguse kohalikule omavalitsusele.
  
• Avaliku teenistuse seadus – Kõige tähtsam punkt on §1, mille järgi kohalikus omavalitsuses töötamine on avalik teenistus .
  

5. Kohalike omavalitsuste roll ja kohustused keskkonnamõju strateegilise hindamise juures seoses detailplaneeringutega:

• KOV tellib keskkonnamõju strateegilise hindamise, maksab selle kinni ja teostab järelvalvet
  
• Määrab vajadusel ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine (Planeerimisseadus, §9, lõige 8).
  
• Planeeringu koostamise käigus peab koostama : 1) mõjude hindamise programmi; 2) mõjude hindamise aruande; 3) planeeringu elluviimise seiremeetmed
  
• Detailplaneeringute realiseerimisel leevendavate meetmete järgmine
  
• Peab arvestama/järgima kehtivaid seadusi ja neist tulenevaid kitsendusi (sh ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust)
  

7. Keskkonna valdkonna kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mis peavad olema vastu võetud kohalikel omavalitsustel:

• Kalmistu eeskiri (aluseks KOKS)
  
• Üksikpuude raiumiseks loa andmise tingimused ja kord (aluseks looduskaitseseadus , KOKS jm)
  
• Jäätmeveo korraldus (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm)
  
• Jäätmehoolduseeskiri (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm)
  
• Jäätmekava (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm)
  
• Koerte ja kasside pidamise eeskiri (aluseks KOKS)
  
• Olmejäätmete sortimise kord ja sorditud jäätmete liigitamise alused
  

8. Protseduurid ja loetelu vajalikest dokumentidest, mida on vajalik koostada kohalikku omavalitsusse tööle asudes :
Kõigepealt toimub suuline läbirääkimine, kus jõutakse kokkulepeteni. Seejärel sõlmitakse tööandja ja töötaja vahel tööleping, kus on märgitud tööle asumise kuupäev ja lepingu tähtaeg (kas on tähtajatu või tähtajaline leping), too sisu, tööaeg, töötasu, puhkus, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg ja lõppsätted (millest juhinduvad osapooled töölepingu sõlmimisel). Töölepingust tehakse kaks eksemplari – kummalegi osapoolele üks. Siis tutvustatakse töö- ja tuleohutuseeskirju, koostatakse töötajale ametijuhend ja materiaalse vastutuse leping, antakse tutvumiseks töökorralduse reeglid ning tutvustatakse asjaajamise korda (mis küsimuses kelle poole pöörduda jne) ja sisekorraeeskirja.