Ideed arendati edasi prognooside tegemiseni tulevikus vajalike teenuste või nt autode arvukuse kohta, mida kasutati linna edasise arengu planeerimiseks. 30. Modernism kasutas autosid, lahendamaks lokaalseid keskkonnaprobleeme tehaste juures. Pikad veokid, liigendbussid ei sobinud ajaloolise tänavaarhitektuuriga linnaosades. Autost on saanud ajaloolise linna lõhkumise ,,tööriist" kuna neid on nii palju. Suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP ,,Space Left Over After Planning" probleemi. 31. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis. 32. Keskkonna laiendatud mõiste keskkonda faktorid on üksteisega tihedalt seotud, probleemide lahendamine sektorite kaupa ei anna terviklikku head tulemust. Normatiivne keskkond:
põhimõtteks, selle tulemiks – massiivne, investeeringute- ja territooriumimahukas transpordivõrk ja suured parkimisalad ja ülisuurele territooriumile valgunud pooltihe linnaline nn hall tsoon • kaasajal on kuni 1/3 linna territooriumist hõivatud teede/tänavate, parklate ja muude autosid teenindavate rajatiste alla, kuid ikkagi tekkivad liiklusummikud • suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP (“Space Left Over After Planning”) probleemi (Eestis veel tänini kasutatava ristmike ehitamise praktika kõrvalprodukt, nt Jüri ristmik Tallinna lähedal ja Pärnu ja Haapsalu suundade ristmik Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, Elva ristmik Tartu-Valga maanteel) • Enam ei defineerita tänavaruumi laiust vaid hoone paiknemise kaugust tee teljest: o Ehituspiir Æ vähim distants teest hooneni, kusjuures hoone võib paikneda vaba asetusega krundi ehituspiirist ümbritsetud tsoonis - ehitusalal
annaabi.ee 
