Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine (0)

Referaat aines
TTO 0050 EHITUSÕIGUS
Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine
Üliõpilane: Matrikli nr: 072211
Juhendaja :
Töö esitatud: 29.09.2011 a.
Töö arvestatud:
Tallinn, 2011
Sisukord
Sissejuhatus
3
Detailplaneeringust
3-4
Detailplaneeringu algatamine
4-7
Detailplaneeringu kehtestamine
7-8
Kokkuvõte
8
Kasutatud kirjandus
9
Sissejuhatus
Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest tekstidest ja joonistest, moodustades ühtse terviku. Planeeringute koostamine on avalik, et tagada huvitatud isikute kaasamine ning anda neil võimalus oma huvisid kaitsta. Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses. Planeeringud jagunevad nelja alaliiki :

• Üleriigiline planeering – koostatakse kogu riigi territooriumi kohta
  
• Maakonnaplaneering – koostatakse kogu maakonna territooriumi kohta
  
• Üldplaneering – koostatakse valla või linna territooriumi või selle osade kohta
  
• Detailplaneering – koostatakse valla või linna territooriumi osade kohta ja on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks
  

Detailplaneeringust
Käesolevas referaadis keskendume täpsemalt detailplaneeringule. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:

• uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks
  
• olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks
  
• maa-ala kruntideks jaotamise korral
  

Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus - ja ehitustingimusi ning kitsendusi:

• detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel
  
• detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel
  

Detailplaneeringu ülesanded on:

planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

krundi ehitusõiguse määramine

krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid , piiritlemine

tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

kujade määramine

tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine

vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks

vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks

vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine

hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

servituutide vajaduse määramine

vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine

kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal
Detailplaneeringu algatamine
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha iga inimene. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus , kuid võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks järgmiste tegevuste ulatuses:

• planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine
  
• planeeringu koostamise juhtimine
  
• kõigi planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine
  

Kuid kui planeeritava maa-ala kohta puudub kehtestatud üldplaneering, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis (samuti kultuurimälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal), planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas, planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale või selle moodustamiseks, planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks või planeering koostatakse keskkonnamõju hindamiseks, ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist sellest huvitatud isikule üle anda.
Kuna planeerimine peab olema avalik, siis kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas ehitusmääruses sätestatud ajal. Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on detailplaneeringu puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Käesolevas seaduses sätestatud korras vastavas ajalehes avaldatav teave avaldatakse ka kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel.
Kohalik omavalitsus on kohustatud kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist panema detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või - teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama järgnevat informatsiooni: planeeritava maa-ala asukoht ja suurus, maa-ala piirid ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke. Samuti edastab kohalik omavalitsus teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. Korteriühistu puhul loetakse kinnisasja omanikuks, kellele käesolevas seaduses sätestatud juhtudel tuleb edastada teated , korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele .
Planeeringu koostamise ajal võib kohalik omavalitsus kehtestada planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks, kuid see ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist.
Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Samuti tuleb kaasata Keskkonnaamet , kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, päästeasutus, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa- alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt, Muinsuskaitseamet, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd ning planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingud ja sihtasutusted. Samuti tuleb saada kõigilt planeeringusse kaasatud isikutelt ja ametitelt kooskõlastused.
Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Väljapanekus tuleb anda informatsiooni kavandatava hoonestuse iseloomu, olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste ning selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (ja sellest ka avalikult teada andma)
Detailplaneeringu üle ei teostata käesolevas järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. Detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus. Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatusega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse.
Detailplaneeringu kehtestamine
Detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saadab kohalik omavalitsus maavanemale ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.
Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates:

isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud

kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada

kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld

puudutatud isikule
Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Iga isik võib teha detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks , kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse või muu õigusaktiga või planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. Planeeringu kehtestanud kohalik omavalitsus teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. Kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti , näiteks ehitusluba, sealhulgas tee-ehitusluba, kirjalikku nõusolekut ega kasutusluba.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võiks öelda, et detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine on üks keeruline protseduur ja paras bürokraatia. Kooskõlastusi ja lubasid peab taotlema eri kohtadest ja planeeringu kehtestamiseni jõudmiseks tuleb teha kindlasti põhjalik eeltöö. Lisaks mängivad olulist rolli naabermaa omanikud ja elanikud, kes võivad igal sammul „kaikaid kodaratesse loopida.”
Kasutatud kirjandus

• Planeerimisseadus (seisuga 21.03.2011)
  
• www.tallinn.ee