Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal.............................................
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tu...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Meegomäe küla Iseseisev töö õppeaines Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Asutusüksuse paiknemine Eestis.............................................................................................3 Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel ......................................................................4 Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse .........................................................
Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja tükeldamiseks. Kodukaku pesitsemine • Pesitseb märtsist aprillini • Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid.
kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma keha võngutavad rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas ilmale tuleb umbes kümmekond väikest rästikut, kes saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt eluiga võib ulatuda 14-15 aastani rästik hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kui ta kätte võetakse rästik kuulub looduskaitse alla, sest kultuurmaastike pealetung vähendab neile sobivate elupaikade hulka
vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vhemalt 50 cm. Rstikute eluiga vib ulatuda 1415 aastani. Inimese lhenedes pab rstik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda vi ktte vtta. Rstik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist vheneb rstikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari
poliitika väljatöötamine ja elluviimine. · Maakasutuse ja mulla seire- ja infosüsteemi arendamine maakasutuse suunamiseks mulla kui ressursi väärtust arvestades. · Maaomanike teadlikkuse tõstmine kõrge mullaboniteediga maade põllumajanduslikus kasutuses hoidmiseks ning mullaviljakuse säilitamiseks ja parandamiseks. · Mulla säästvat kasutamist tagavate soodustuste ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. Eesmärk 2: Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine 33 Maastike kultuuri- ja loodusväärtused oma mitmekesisuses on osa Eesti kultuuripärandist ja maastikuressursist, seega tuleb riigil korraldada nende väärtuste hoidu ja kasutamise strateegilist planeerimist. Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning toimivus traditsioonilise asustuse ja säästliku maakasutuse tingimustes tagab kultuuri- ja looduspärandi säilimise, eelkõige maapiirkondades, loob
seotud liikide rohkus (näiteks kurvitsalised). Läänesaari käsitletakse mõnikord eraldi piirkonnana. Nende omapäraks on paljude soojalembeste liikide säilimine varasemast soojemast kliimaperioodist, kes mandrilt kadunud on. Vahe-Eesti aladega koos käsitletakse sageli Alutaguse ja Jõetaguse loodusmaastiku massiive. Iseloomulik paljude boreaalsete ja taigaliikide esinemine, samuti paljud suured inimpelglikud metsalinnud. Kõrg-Eestile on omane kultuurmaastike rohkus, suured metsamassiivid puuduvad. On mitmete avamaastikuliikide elupaigaks, leidub paljusid lõunapoolseid liike, kelle levila põhjapiir Eestit läbib. Eesti fauna uurimise ajaloost Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum
Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur, inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja keskonna objekte. Maastiku puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset. Maastikuloodus on laiemas tähenduses kompleksne looduskaitsevaldkond mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure eetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovitamute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimise, reguleerimises ja pptimeerimises, selles rakendatakse klassikalise loodukaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskonnakaitse abinõusid. Maastikukaitse on maasikukujundamise ja hooldamine abinõud, maastikuhoolduse ennetev osa. Maastikukaitse kujunev määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
nisu ja ilmselt ka kaer, esemeleidude järgi otsustades kasvatati ka lina. Saha Loo 40-50 ha põllusüsteem kuulus ilmselt ühele talule Arvatakse, et tekkis maaomand Hakati rajama kiviristkalmeid, mis näita võimusuhete arengut Neoliitikumi hilisemas järgus ja/või pronksiajal tekkisid kultuurmaastikud, mis rauaajal omandasid mõnes piirkonnas juba tänapäevasele põllumajandusmaastikele sarnase ilme Pronksiajast pärinevad esimesed otseselt visuaalselt jälgitavad kultuurmaastike elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG
kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostöös metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud ökosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4
Vaadates neid tundemärke saab ka eristada mürkmadu "tavaussist". Ainuke erand on kobra, temal on silmad ümarad, kuid iseloomu muutudes muutub ka tema pilk... Häält ussilistel pole ja seetõttu nad vaid susisevad, kuid seda tihtipeale enda jaoks lähenevat ohtu nähes hoiatades küllalt kõvasti. ise ussilised ei kuule, aga nad suudavad heli ja lähenemise, ning võõra lõhna piisavalt hästi pinnase ja oma keha ning keele järgi ära tajuda. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt. Kasutatud kirjandus http://seemnemaailm.ee/public/2/146_1.php http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm http://www.habsot.ee/pilt/sept/r2stik.jpg ,,Eesti elusloodus" Rein Kuresoo, Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets Varrak 2001 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0005/rastik.html
looduslikku arengut, mis võib nõuda suuremaid kulutusi ja pingutusi. Nagu ennem mainitud on looduskaitsjatel alati küsimus kumba kaitsta, kas seisundit või protsessi, kuid kultuurkomponendi kaitsjal sellist valiku küsimust ei teki. Kui ajast tagasi vaadata, on looduskaitse ennekõike olnud seisundi kaitse. Alles hiljuti on saanud ürglooduslike protsesside kaitsmine päevakorda tulnud. Kui põhineda looduskaitse analoogiale, võib olla kunagi olukord, kus tuleks kultuurmaastike kaitsta liigse reguleerimise eest. Kui tuleks maastiku kaitsta või planeerida, sel juhul on taotlevate maastiku tunnuste ja omaduste puhul silmas pidada, kas need tunnused, omadused esindavad seisundit või protsessi. (Külvik 2001) Kuid kaitsmise alla kuulub ka inimeste teadvustamine. Paljud inimesed käituvad valesti, kuna pole teadlikud oma tegude tagajärgedest ning ka kompromissidest, mis oleks mõlemale osapoolele kasulikud.
maastik, kui keskkond ja teiseks maastik, kui süsteem. Hiljem mainib ta ka veel kahte teist suunda, milleks on maastik, kui võim ja kogemus. Põhjalikult on seletatud ka sellest, mis on kultuurmaastik ja kuidas on see seotud inimkultuuriga. Kokkuvõttes on autor enda seisukohalt mõtteliselt jaganud kultuurmaastiku kolmeks osaks. “Otseselt religioonist ja ideoloogiast laiemalt on põhjustatud nn. rituaalne maastik, ..., Võimu ja omandisuhete baasil on kujunenud nn. sotsiaalne maastik, ..., Kultuurmaastike kolmas komponent on agraarmaastik.“ (Lang 2001) Edasi tegelen välisartiklitega ja püüan neist selgust ja nende käsitlusest aru saada. Esimene artikkel „From 3D landscape visualization to environmental simulation: The contribution of sound to the perception of virtual environments“ tugineb visuaalsele keskkonnale uurides heli tajuga 3D maastiku kujutamist. Uurimisega selgus, et heli võib olla tõhus vahend maastiku kujutamisel. (Lindquist, Lange, Kang 2016)
ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Peale raietöödele võivad ka mitmed teised metsatööd häirida Suur-konnakotkaste pesitsust nagu istutustööd, puidu väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt
looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostöös metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud ökosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4
üks osa üldisest looduskaitsest. Elukeskkonna moodustavad: õhk, vesi, muld, maapõu ja nende kaitsega tegeleb keskkonnakaitse. Looduskaitses 4 põhisuunda: 1. Loodusharulduste ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine (klassikaline looduskaitse). 2. Loodusvarade otstarbekas ja säästlik kasutamine ressursuloogiline looduskaitse e. Looduskasutus). 3. Inimesele soodsa elukeskkonna tegemine? (Tagamine). (s.o. kahjulike mõjude ennetamine, vältimine KESKKONNAKAITSE). 4. Kultuurmaastike kujundamine maastikuhooldus. Looduskaitse ja keskkonnakaitse ülesandeks on: 1. Looduslike koosluste säilitamine ja mitmekesisuse tagamine 2. Maastike kaitse ja hooldus, kultuurmaastike ökoloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse tagamine 3. Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine (õhk, vesi, mullastik) 4. Puhkevõimaluste organiseerimine looduses 5. Taastuvate loodusvarade ratsionaalne alalhoidlik kasutamine ja kaitse. Maastikuhooldus Inimese maj
suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16… 18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14…15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt. Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täis asvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja
Maavarad: KK sõbralikum kaevandamine ja resursside efektiivne kasutamine ning min.kadude ja jäätmetega. Mets: metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine pikas perspektiivis. Kalastik: tagada kalapopulatsioonide hea seisun ning mitmekesisus. Ulukid: tagada jahi ja muude ulukite mitmekesisus ja asurkondade elujõulisus. Muld ja maakasutus: KK sõbralik mullkasutus ja loodus ning kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Maastikud ja elurikkus: liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste tagamine,maastike säilitamine. Tervist säästev ja toetav elukeskkond: parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutame inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra). Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendmine; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks.
looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostõõs metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud õkosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima õkoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4
sisu ehk ainet ja kui tegevust ehk protsessi. Õuesõppe protsess kaasab õpetavast ainest kolme kogemust: õuesõppe tegevused, keskkonna kasvatus ning isiksuslik ja sotsiaalne areng. Õuesõppe tegevuste all peetakse siin silmas tervislikku toitumist, füüsilist aktiivsust ja liikumisoskuste arengut. Keskkonna kasvatuses on olulised kestlik eluviis, teadmised keskkonna uuringute tulemustest, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, teadlikkus piirkonna olukorrast ja kultuurmaastike mõju loodusele. (Nugin, 2013.) Õuesõppel on laste heaolule ja arengule positiivne mõju. See toetab tervislikku ja aktiivse eluviisi kujunemist, pakkudes lastele võimalusi füüsiliseks aktiivsuseks, vabaduseks ja liikumiseks. Soodustab enesekindluse ja heaolu tunde teket, luues võimalusi harmooniliste suhete tekkimiseks teiste lastega läbi arutelude, oma järjekorra ootamise ja koostöö. Toetab neid lapsi, kes õpivad meelsamini tegevuses või liikumises. Pakub võimalusi, kus lapsed
Eesti rahvuspargid on oma olemuselt väga sarnased UNESCO biosfäärikaitsealadega. Vööndid: Reservaat – keelatud on igasugune inimtegevus, v.a. teaduslik uurimistöö ja erakorralised päästetööd Sihtkaitsevöönd – keelatud kõik loodust mäjutavad inimtegevused, mis ei ole eraldi lubatud. Põhiline vöönd eriliste loodusväärtuste ja elupaikade kaitseks. Piiranguvöönd – eelkõige puhverala kultuurmaastike ja looduslike koosluste vahel. Lubatud enamik igapäevaseid inimtegevusi, välja arvatud eraldi keelatud tegevused. 33. Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Kaitseala kaitsekorraldus juhindub kaitseeeskirjast. See koostatakse igale kaitsealale eraldi ja avalikustatakse Vabariigi Valitsuse määrustena Riigi Teatajas. Kaitse-eeskiri sisaldab kaitseala eesmärki, piirikirjeldust, ala jagamist eri kaitserežiimiga vöönditeks ning lubatud ja
Elupaikadena eelistab harilik rästik välude ja hea rohukasvuga segametsi, metsaservi, raiesmikke ja kinnikasvanud põlendikke. Tihti elutseb ta soodes ning järvede ja jõgede kallastel. Palju rästikuid elab kultuurmaastikel, näiteks juurviljaaedades. Harvemini kohtab harilikku rästikut kuivades männikutes, niitudel ja samblakuusikutes. Sellest lähtuvalt tehakse Soomes metsaraiet ning seega hävitatakse rästiku elupaiku Soomes, mistõttu väheneb rästiku arvukus. Talle on ka ohuks kultuurmaastike pealetung, mistõttu tema looduslikud elupaigad on hävimisohus. Talvitumispaigas ei tohi temperatuur langeda alla 2 °C. Selleks sobivad talvisest keltsast allapoole, 40 cm kuni 2 m sügavusele jäävad näriliste või muttide urud, puude-põõsaste pehkinud juurte sees olevad käigud, heina- või kivikuhjaalused, turbasoode tühemikud, mis ei valgu vett täis, ja kaljupraod. Igikeltsavööndis määrab just talvituskohtade olemasolu rästikute paiknemise. 1980.
süsteemide surve. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on: väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse; keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine; looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni planeerimine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; asustuse ning maakasutuse iseloomu ja režiimi suunamine; kultuurmaastike ökoloogilise, kultuurilis-ajaloolise,esteetilise ja identiteeti toetava väärtuse säilitamine. 22. Maastikuarhitektuuri mõisted ning milles seisnevad. Maastikuarhitektuur Eestis. Maastikuarhitektuur-teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Püüab inimmõju ja looduslikke objekte omavahel kooskõlas arendada, et inimesel oleks meelepärane Maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume
looduslikud rohumaad); rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus (nt põlismets, või kultuurmaastik, väärtust tõstab lähedal olev meri, järv, vms; kergesti ligipääsetav); identiteediväärtus (alad või objektid mis kohalike elanike jaoks tähtsad või kõrgelt hinnatud). 52. Maastikuhooldus kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Eesmärgid: · säilitada traditsioonilisi elemente, nende omavahelisi suhteid ja maakasutust · säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja veeteid väärtuslikele elementidele · säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente · sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maaasutust
suurenemisele maastikus. *Kuna absoluutskaalas ei oma indeks erilist tähendust, kasutatakse mitmekesisuse hindamiseks suhtelist indeksit, mis lubab võrrelda erinevaid maastikke või samu maastikke eri aegadel. Nõuded maastikuanalüüsi lähteandmetele ja nende kvaliteeti määravad tegurid. Maastike indeksite rakendamine Eesti keskkonnakorralduses (maastikuseired jne). Maakonna teemaplaneering: roheline võrgustik; väärtuslikud maastikud. Väärtuslike kultuurmaastike hindamise metoodika. Kultuurilis-ajalooliste väärtuste inventeerimine Esteetiliste väärtuste inventeerimine jahindamine Looduslike väärtuste inventeerimine Identiteediväärtus Puhkeväärtuse hindamine Maastike väärtused ja maastike hindamine Ressursi haldajate seisukohast aitab maastike väärtuste hindamine selgitada, kas, mida ja miks peaks kaitsma ja kuidas kaitstavaid alasid või maastiku tervikuna kasutada. Maastike hindamine loob vajalikud eeldused nendes peituvate
tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Kalastik: tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Ulukid: tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Muld ja maakasutus: keskkonnasõbralik mullakasutus ning loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Maastikud ja elurikkus: elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine; maastike mitmeotstarbelisuse säilitamine. Tervist säästev ja toetav väliskeskkond: parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutame inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendamine ;
istutustööd, puidu väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Juhuslik häirimise tõenäosus on väike, kuna inimesed ei käi väga raskesti läbipääsetavates metsades ning marja- ja seenehooaeg algab hiljem. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000). 2.2 Pesapaikade hävitamine Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide,
Rahvuspark Eestis on rahvuspark kaitseala tüüp, mille eesmärgiks on elurikkuse, koosloste, ökoloogiliste protsesside, maastike, kultuuripärandi ja tasakaalustatud looduskasutuse hoidmine, vajaduse korral taastamine, uurimine ja tutvustamine. Maailma eri piirkondades on rahvusparkide käsitlus pisut erinev, kõige sagedamini on need suured loodusalad, kus inimene looduse arengusse ei sekku. Piiranguvöönd kaitsereziimi vöönd kaitsealal, on mõeldud puhveralana kultuurmaastike ja looduslike koosluste vahel ning seal on põhimõtteliselt lubatud enamik igapäevaseid inimtegevusi, va erladi keelatud tegevused, mis võivad ohustada kaitsealal loodusväärtusi. Sihtkaitsevöönd kaitsereziimi vöönd kaitsealal, kus on põhimõtteliselt keelatud kõik loodust mõjutavad inimtegevused, mis ei ole eraldi lubatud. Reservaat kaitsereziimi vöönd kaitsealal, mis on kõige rangemalt kaitstud, seal on keelatud igasugune inimtegevus, mis ei ole erladi lubatud
on oma teket ja arengut kajastav struktuur.Inimühiskonna jaoks on see ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. Maastike jaotamine- eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset · Maastikuhooldus-1)laiemas tähenduses on kompleksne looduskaistevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises,reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse,otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. 2)kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhidektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms.võtetega.
Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16... 18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt. Vaskuss Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Roomajad (Reptilia) Selts: Soomuselised (Squamata) Sugukond: Vaskuslased (Anguidae) Perekond: Vaskuss (Anguis) Liik: Vaskuss (Anguis fragilis) Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt
pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt. voor, Vooremaa). Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. Maastikuhooldus kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Seisneb maastike muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises. Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hoolduse abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Määrav loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikukaitseala (looduspark) haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga
peab iga osapool määrama parima territoriaalse tasandi konventsiooni rakendamiseks, lähtudes kohalike omavalitsuste Euroopa hartast. Euroopa maastikud moodustavad ühise varamu, mille kaitseks, majandamiseks ja planeerimiseks peavad riigi koostööd tegema. 172. Maastikuhooldus ja selle vajadus Maastikuhooldus – kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Seisneb maastike muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises. Et väärtuslikud elemendid ja omapära säiliksid ja keskkond oleks võimalikult mitmekülgselt kasutatav ja et säiliksid liikide elupaigad. 173. Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas Rahvusvahelisel tasandil: Maastikuga seotud konventsioonidearendamine
7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). 3) Eri liiki maastike omavahelise sidususe ja maastike mitmeotstarbelisuse säilitamiseks tuleb maastikupoliitikat rohkem integreerida eri tegevusvaldkondade (looduskaitse, muinsuskaitse, metsanduse, põllumajanduse, ehitustegevuse jne) poliitikatesse. Maastike sidusus seisneb eelkõige eri funktsiooniga maastikutüüpide (kultuurmaastike, pärandkoosluste, rikutud maastike, loodusmaastike) terviklikus käsitlemises maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise vajadustest lähtudes. Laiemas tähenduses kujutab sidus maastik endast võrgustikku (maastike kompleksi), mille koosseisus on mitmekesise struktuuriga ning ökoloogiliselt toimivad üksused, mis tagavad väärtuslike elupaikade olemasolu ning sotsiaalsete ja majandusväärtuse säilimise.
(servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Maastike puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset. Maastikuhooldus (1) laiemas tähenduses on kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. (2) Kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega.
annaabi.ee 
