Ruumiline planeerimine seminar 1 (0)

Q: Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Mis on planeering millest see koosneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Mis on valla või linna ehitusmäärus ja mida see sätestab planeerimissüsteemis?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Mis on üleriigiline planeering?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Mis on maakonnaplaneering kuidas võib maakonnaplaneeringut koostada?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Mis on üldplaneering kuidas võib üldplaneeringut koostada?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Mille poolest erinevad maakonna- ja üldplaneeringu ülesanded?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Mis on detailplaneering?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Q: Millal ja kus on detailplaneering kohustuslik?

Vastus leiad õppematerjalist: Ruumiline planeerimine seminar 1

Arhitektuur - Ruumiline planeerimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda?
Mis on planeering millest see koosneb?
Mis on valla või linna ehitusmäärus ja mida see sätestab planeerimissüsteemis?
Mis on üleriigiline planeering?
Mis on maakonnaplaneering kuidas võib maakonnaplaneeringut koostada?
Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded?
Mis on üldplaneering kuidas võib üldplaneeringut koostada?
Mille poolest erinevad maakonna- ja üldplaneeringu ülesanded?
Mis on detailplaneering?
Millal ja kus on detailplaneering kohustuslik?
Mille poolest erinevad üld- ja detailplaneeringu ülesanded?
Millistel juhtudel võib omavalitsus loobuda detailplaneeringu koostamisest?
Mis on ajutine ehituskeeld ja millal seda rakendatakse?
Millised on planeerimisseaduse mõttes riiklikult tähtsad ehitised?
Millised alad kuuluvad küla koosseisu?

Ruumiline planeerimine 2008
Seminar nr 1: Eesti planeerimissüsteem; tihe ja hajaasustus
Küsimused seminariks ja eksamiks ettevalmistamisel.
Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha.

Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda?
Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus . Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel.

Mitu planeerimistasandit on Eestis ( analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid?
4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering.
3. Mis on planeering (millest see koosneb)?
On dokument, mis valmib planeermise käigus, koosneb joonistest, tekstist ja moodustavad ühtse terviku. Vormistamise nõuded kehtestab regon.minister. Pl juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisalada teavet pl koostamise käigust tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, pl lähteandmeid, olemasoleva olukorra analüüsi ja lähteseisukohti ning tehtud vaheotsuseid ning muid dok, pl elluviimise tegevuskava, kokkulepped ja muud säilitamist vajavat teavet.
4. Mis on valla või linna ehitusmäärus ja mida see sätestab planeerimissüsteemis?
On osa valla või linna planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine. Kohaliku omavalits siseste ülesannete jaotuse määramikseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis-ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Selle kehtestab kohalik omavalitsus.
5. Mis on üleriigiline planeering?
On kogu riiki hõlmav planeering, mis sisaldab tasakaalustaud ja säästva arengu pm, loob riigi regionaalse arengu kujundamise aluseid, asustuste arengu, üleriigiliste taristute ja transpordi arengu suunamine. eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamise ning maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmise. Roheline võrgustik
6. Mis on maakonnaplaneering, kuidas võib maakonnaplaneeringut koostada?
Maakonnaplaneering (MP) paneb paika maakonna ruumilised suundumused ja põhimõtted, selle planeeringu ülesandeks on tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huve. MP-ga võidakse kindlaks määrata ka joonehitiste (nt elektritrassid, kõrgepingeliinid, raudteed , riigimaanteed) ning olulise ruumilise mõjuga objektide (nt prügilad, naftaterminalid) asukohad.
Maakonnaplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast üleriigilisest planeeringust ning selles määratud ruumilise arengu põhimõtetest ja üldistest arengusuundadest. Teisalt on see aga aluseks maakonna linnade ja valdade üldplaneeringutele, millega määratakse juba konkreetsemalt erinevate maa-alade kasutusvõimalused.
Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel, avalikele veekogudele või teemaplaneeringunakehtiva maakonna planeeringu täpsustamiseks.
7. Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid.
MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine;
ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide aluste loomine (ökosüst, maastikud , poollooduslikud maastikud)
8. Mis on üldplaneering, kuidas võib üldplaneeringut koostada?
Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika ühe valla või linna territooriumi arengupõhimõtted – määratakse, millisel eemärgil võib erinevaid osasid linnast või vallast kasutada (nt elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks, põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate asukohad.
Üldplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust ja selles määratud tehnorajatiste (nt raudteed, maanteed, elektriliinid ) asukohtadest, teisalt on ÜP aga ise aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele , mille põhjal toimub juba konkreetsete ehitiste kavandamine.
Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.
Üldplaneeringu võib koostada:mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.
9. Mille poolest erinevad maakonna- ja üldplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid.
MP- 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete, suundumuste ja üldiste ehitus- ja kasutustingimuste
määratlemine;
2) riigi, regionaalse ja kohaliku arengu analüüs;
3) regionaalse arengu vajaduse kujundamine;
4) asustuse arengu suundumuste määratlemine maakonnas;
5) rohevõrgustiku kajastamine ja toimimist tagavate meetmete kavandamine;
6) kultuuripärandi säilitamise ja kasutamistingimuste määratlemine;
7) kaitse- ja hoiuala, samuti muinsuskaitseala ning nende kasutustingimuste arvestamine ja kajastamine;
8) väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste ja muude loodusvarade kajastamine ning säilimist
tagavate meetmete kavandamine;
9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kajastamine ning kasutustingimuste
määratlemine;
10) riiklikult olulise transpordivõrgustiku ja muu taristu võimaliku asukoha määramine, näiteks teede,
raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise
kohtade võimaliku asukoha määramine;
11) avalike veekogude ehitus- ja kasutustingimuste määramine;
12) regionaalselt oluliste puhkealade määramine ja nende kasutustingimuste määratlemine;
13) riiklikult olulise riigikaitselise maa-ala määramine;
ÜP- 1) valla ja linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) regionaalse ja kohaliku arengu analüüs;
3) kohaliku arengu vajaduste kujundamine;;
4) maakasutuse juhtotstarbe määramine;
5) aluste loomine ehitise arhitektuuriliste, ehituslike ja kujunduslike nõuete määramiseks;
6) vajadusel katastriüksuse minimaalsuuruse määramine;
7) vajadusel detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine väljaspool linnu ja aleveid;
8) vajadusel detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude määramine lisaks käesoleva seaduse §-s
70 sätestatule ;
9) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
10) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste
põhimõtete määramine;
11) põhiliste tehnovõrkude ja -rajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate
meetmete määramine;
12) puhke - ja virgestusalade määramine;
13) vajadusel ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine
keskkonnaseadustiku eriosa seaduses sätestatud korras;
14) vajadusel miljööväärtuslike alade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku
üksikelementide ja looduskoosluste määramine ja kohaliku kaitse alla võtmine ning kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine ;
15) vajadusel rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine;
16) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse
märkimine;
17) vajadusel korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ;
18) vajadusel kallasraja sulgemine keskkonnaseadustiku eriosas seaduses ettenähtud tingimustel;
19) vajadusel asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või
tuleohutuse vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel
piirangute seadmine lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele;
10. Mis on detailplaneering?
Detailplaneeringuga (DP) määratakse kindlaks, kuidas võib üht või mitut krunti täpsemalt kasutada, sh kas ja millistel tingimustel on krundile lubatud ehitisi püstitada.
DP-s määratud tingimuste alusel väljastatakse ehituslubasid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. DP peab üldjuhul lähtuma üldplaneeringust, ent võib erandjuhul sisaldada ka selle muutmise ettepanekut.
11. Millal ja kus on detailplaneering kohustuslik?
Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:

uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
maa-alade kruntideks jaotamise korral ( sealjuures on krunt planeerimisseaduse järgi ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal).

Lisaks on detailplaneering kohustuslik koostada üldplaneeringus määratud aladel või juhtudel.
12. Mille poolest erinevad üld- ja detailplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid.
ÜP-1) valla ja linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) regionaalse ja kohaliku arengu analüüs;
3) kohaliku arengu vajaduste kujundamine;;
4) maakasutuse juhtotstarbe määramine;
5) aluste loomine ehitise arhitektuuriliste, ehituslike ja kujunduslike nõuete määramiseks;
6) vajadusel katastriüksuse minimaalsuuruse määramine;
7) vajadusel detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine väljaspool linnu ja aleveid;
8) vajadusel detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude määramine lisaks käesoleva seaduse §-s
70 sätestatule ;
9) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
10) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste
põhimõtete määramine;
11) põhiliste tehnovõrkude ja -rajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate
meetmete määramine;
12) puhke- ja virgestusalade määramine;
13) vajadusel ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine
keskkonnaseadustiku eriosa seaduses sätestatud korras
DP- 1) ehitusõiguse määramine;
2) hoone arhitektuuriliste nõuete seadmine;
3) liikluskorralduse põhimõtete määramine ning tee või tänava planeerimisel selle kasutuspõhimõtete
määramine;
4) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
5) tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõttelise asukoha määramine ning vajaduse korral sundvalduse
seadmise vajaduse märkimine ja avalikes huvides talumiskohustuse märkimine;
6) ehitiste vahelise väikseima vahemaa määramine;
7) vajaduse korral rajatise asukoha ja arhitektuuriliste ning ehituslike tingimuste määramine;
8) kuritegevuse riski vähendavate, samuti müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsiooni- ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete ja tingimuste seadmine;
9) vajaduse korral uute katastriüksuste kavandamine;
10) vajaduse korral ettepanekute tegemine kohaliku kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide,
sealhulgas mälestiste kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, samuti vajaduse korral
maa-alade või üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite
määramine;
13. Selgita mõisteid: krunt, krundi ehitusõigus, maakasutuse sihtotstarve, kuja , servituut ? (Aga mis on katastriüksus, kinnistu , ehitis, hoone, rajatis (vt ka Ehitusseadus , Maakorraldusseadus, Asjaõigusseadus ja Kinnisturaamatuseadus)?)
Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Krundi ehitusõigus- on vastavalt planeerimisseadusele määratletud:

krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil ;
hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala;
hoonete suurim lubatud kõrgus

Maakasutuse sihtotstarve- määratakse ära milleks krunti kasutatakse, kas elamumaa , maatulundusmaa jne.
Kuja- on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast.

Servituut- Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Kellegi teise õigus kasutada kellegi teise omandit.
Katastriüksus- on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.
Kinnistu- kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.
Ehitis-aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Jagunevad:hooneteks ja rajatisteks.
Hoone-väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.Või ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks , kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone.
Rajatis-on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark , mänguväljak.
14. Millistel juhtudel võib omavalitsus loobuda detailplaneeringu koostamisest ?
15. Mis on ajutine ehituskeeld ja millal seda rakendatakse?
16. Millised on planeerimisseaduse mõttes riiklikult tähtsad ehitised?
17. Selgita mõisteid: asula, asustus, asum ja asundus ?
Asula- on haja - või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aastaringselt kasutuses elukohana.
Asustus- on mingi piirkonna rahvastiku ja asulate paiknemise iseloom. Asustust mõjutavad looduslikud, ajaloolise-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.
Asum- on asustusüksus, mis on linna kindlapiiriliste tunnustega osa. Üldises mõttes samastatakse asumit linnaosa ja linnajaoga, ka uuselamu piirkonnad.
Asundus- ehk uusasula on uus (maa-)asula.
Asundusteks on nimetatud ka siirdlaste (s.t lähtemaalt väljarännanute) asulat : nt ajalooliselt talurahva ümberasumisega Eesti alalt väljapoole (Siberisse, Kaukaasiasse) loodud asulaid.
Mõnikord on ka kolooniat või asumaad nimetatud asunduseks
18. Kuidas defineeritakse kaasajal kehtivates õigusaktides linna, alevit ja alevikku ja millised erinevused esinevad võrreldes 1980’ aastatega (nõukogude ajaga )?
Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega.
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus. Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber. Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.
19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises kontekstis on neid mõisteid kasutatud planeerimisseaduses?
Tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat
kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa
alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid , ettevõtete
gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud
planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud.
20. Selgita mõistet: küla, ehk millised alad kuuluvad küla koosseisu?
Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Eesti
territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus.
Eestis on traditsiooniliselt olnud:
sumbkülad valdavalt Lääne-Eestis ja saartel;
ahelkülad ja ridakülad Kesk-Eesti voortel ja seljakutel;
hajakülad Lõuna-Eestis;
tänavkülad peamiselt Peipsi ääres ja mitmel pool mererannikul.
Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad.
21. Kas küla saab olla tiheasustatud ala?
maa-alad, mis on tiheasustusega aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega aladeks maa-alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa.
Jah, saab küll.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 135 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

135 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketukiisu12 Õppematerjali autor

Ruumilise planeerimise esimese praktikumi küsimuste vastused

ruumiline planeerimine esimene praktikum küsimused haldustasandid planeerimistasandid planeering üleriigiline planeering maakonnaplaneering üldplaneering detailplaneering maakasutuse sihtotstarve kinnistu ehitis hoone rajatis küla alevik

Sarnased õppematerjalid

docx

Haldusõigus

1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. (4) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes.

Haldusõigus

doc

Kohalik omavalitsus (iseseisev töö)

3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast: - Üleriigiline planeering Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning

Kohaliku omavalitsuse praktika

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Füüsiline planeerimine Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega

Ruumiline planeerimine

doc

Kinnisvaraturunduse kordamisküsimused - õiguse osa

Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kog

Kinnisvara hindamine

doc

Kinnisvaraturundus kordamisküsimused

Kinnisvara turundus kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmäärat

Turundus

docx

Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine

linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas, planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale või selle moodustamiseks, planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks või planeering koostatakse keskkonnamõju hindamiseks, ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist sellest huvitatud isikule üle anda. Kuna planeerimine peab olema avalik, siis kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas ehitusmääruses sätestatud ajal. Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on detailplaneeringu puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või

Ehitusõigus

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse eksamiks

 looduskaitse – looduse bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade ja looduskaitsealade kaitse inimtegevuse negatiivsete mõjude või ebasoodsate looduse mõjude eest, nende hooldamine, säilitamine ja taastamine tulevaste inimpõlvede hüvanguks  keskkonnakaitse – tegevus, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks  looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud  summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus  kodifitseerimine – õigusnormide sü

Keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 majandus-, tööstus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud o teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad  teemavaldkonnad: kliimamuutused, välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus, jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus  valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus  mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal  printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid