Ehitusmaterjalid töö (0)

1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi
Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).
Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega).
Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla
avatud või suletud.
Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega.
Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus.
Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus).
Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta.
Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes
2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi
Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus , tõmbetugevus)
Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele.
Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.
Kuluvus - on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.
Löögitugevus (löögisitkus) - iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele.
Elastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.
Plastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju.
Haprus - on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevat deformatsioonideta.
3. Loetle materjalide termilisi omadusi
Külmakindlus - on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta.
Soojajuhtivus - on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda.
Soojamahtuvus - on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat.
Põlevus - Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega.
Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta.
4. Too välja puidu positiivsed omadused
Puidu peamised positiivsed omadused on:
• väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata),
• küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone),
• väike soojajuhtivus ( palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta),
• väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse),
• sobivus väga paljudesse kohtadesse .
5. Loetle puidu negatiivsed omadused
• ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ),
• hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub),
• kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk),
• süttivus (üks olulisemaid puudusi),
• kahjustatav putukate ja röövikute poolt,
6. Millist puitu meil kasutatakse ning mida sellest ehitatakse
Mänd ja kuusk on eestis põhilised saematerjalid ning seega ka põhilised puiduliigid mida kasutatakse ehituses – majapalgid, põrandalauad, seinalauad prussid jne jne
Kask on eesti kõige levinum lehtpuu , enamasti tehakse sellest vineeri (mõõbel), vähesel määral ka saematerjalina kasutusel olev, aga kergesti kõdunuvuse tõttu mitte väga tõhus ehituses ( siseviimistlus )
Tamm ja saar – siseviimistlus ja parkett, Lepp ja Haab on põhilised sauna sisematerjalid( ei kuumene üle, eriti haab) Veel vineeri ja siseviimistlustööde lauad ning haavast ka katuse laastud
7. Okste head ja vead
Okste heaks omadus eks on see, et ta annab väga ilusa kontuuri puit materjalile, kuid enamasti on ta halb, kuna oksa kohast on puit nõrgem, oksakohad võivad lauast nn välja tulla (auk sisse), oksakoad ei lase töödelda puitu hästi jms
8. Mida mõeldakse puidu mädanemise all ja seente liigid
Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne).
Seente liigid : Metsaseened(metsas kasvavatel puudel olevad seened), laoseened(kuivamise ajal tekkivad seened), majaseened (päris majaseen, kiljejas majaseen, valge majaseen)
9. Kuidas kaitsta puitu mädanemise eest
Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted.
Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused.
Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega).
Antiseptikuid võib jagada 4 rühma:
• veeslahustuvad antiseptikud,
• õliantiseptikud,
• antiseptilised pastad,
• antiseptilised värvid.
10. Kuidas kaitsta puitu tule eest
• konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest ( ahjud , korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega;
• puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega;
• puidu immutamine antipüreenidega ( tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. Antipüreenidena kasutatakse mitmeid ammooniumi-ühendeid;
• puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist ( sideaine ), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust;
• puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist , lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale.
11. Nimeta puidust saematerjalid
Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel.
Tähtsamad saematerjalid:
• poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud ),
• servatud palgid (kahest küljest saetud);
• servamata lauad, paksus 13…100mm;
• servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2;
• prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm;
• latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm;
• liiprid igasugustele rööbasteedele.
12. Puidust pooltooted
Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud ( hööveldatud , freesitud jne).
Peamised puidust pooltooted on järgmised:
• hööveldatud lauad;
• põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka);
• voodrilauad, paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund- laudade hulka);
• piirlauad ja liistud ;
• sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale;
• katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid;
• kattevineer ( spoon ) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5…1,5 mm paksune leht;
• ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer;
• parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest .
13. Puitkiudplaadi saamine ja kasutamine
Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Kasutatakse mõõbli tegemiseks või katte materjalina ehituses kipsplaadi asemel (seinad)
14. Puitlaastplaadi saamine ja kasutus
Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Plaadid on ühe- või mitmekihilised. Kasutatakse samadel eesmärkidel kus saepuruplaatigi, aga tänu sellele, et ta tugevam on saab temast ka ehitada juba vaheseinu näiteks
15. Vineeri saamine ja kasutus
Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Enamasti kuuse männi või kase vineer , viimane kõige tugevam. Kasutatakse kattematerjalina (mõõbel) paksemad isegi mõõbli valmistamine, viimistlustööd
16. Värvilised metallid ja nende kasutus ehitusel
Värvilisi metalle saadakse värvilise metalli maagist. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit , tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium .
17. Mustmetallid ja nende kasutus ehitusel
Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik . Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem kui terases.
18. Malmi kasutuskohad
Malm jaguneb kolme liiki valumalm (kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne.), toormalm (valmistatakse terast, ehitusmaterjale praktiliselt mitte), erimalm (erinevate omadustega malm mida ehitusel vähe kasutatakse)
19. Terase põhilised kasutuskohad, tooted
Terast kasutatakse ehituses konstruktsioonide valmistamiseks – talad , armatuur . Veel ehitusmaterjalid ( naelad kruvid jne), tööriistad , võib kasutada viimistluses, katused, ei tohiks kasutada kuumades kohatdes.
20. Alumiiniumi ja duralumiiniumi kasutuskohad
Alumiiniumist tehakse traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarbeks. Veel tehakse temast plekki , käepidemeid, mitmesuguseid liistdetaile jne. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktsioonideks.
Duralumiinium on tugevam ja seega saab teda kasutada kandekonstruktisoonides ( tellingud ) Veel tehakse dur al-st lennukikeresid
21. Vase ja tema sulamite kasutuskohad
peamine elektrijuhtme materjal. Vasest tehakse veel plekki, mis katusekattena on väga püsiv (kattub roheka oksiidikihiga). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Vaske ja tema sulameid kasutatakse veel torude , kraanide, ventiilide , käepidemete jne. valmistamisel.
22. Metalli keemiline korrosioon
Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal ( rauarooste ).
23. Metalli elektrokeemiline korrosioon
Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes.
24. Korrosiooni liigitus leviku järgi
Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike:
• pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada;
• kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
• kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.
25. Korrosiooni liigitus algpõhjuse järgi
Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt:
• ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile ,
• veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist,
• maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile,
• korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas.
26. Korrosiooni kaitse
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid:
• legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske;
• oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht;
• fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht);
• kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga;
• galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht;
• plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega;
• lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
• konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga .
27. Tardkivim liigid ja kasutuskohad
Tardkivimid on magma tardumisel tekkinud kivimid, liigitatakse süva-, purskekivimiteks, sõmerateks ja tsementeerunud
Põhiline tardkivimid Graniit (peamine eestis esinev tardkivim, kristalne, siia kantud jääga muidu liiga sügaval) Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: * killustik , mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; *sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); * äärekivid (väga vastupidavad); *välistrepi-astmed; *plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; *skulptuursed detailid jne.
28. Settekivimite liigid ja kasutuskohad
Tekkinud mittmesuguste mineraalide settimisel erinevates tingimustes, liigitatakse Sõmerateks(liiv), tsementeerunud(liivakivi), keemilised(Vees lahustunud soolad uuesti kristalliseerunud), orgaanilised(loomsed jäänused). Kasutatakse täitematerjalina ja segude(mõrtite) valmistamisel, lubi , savi
29. Mis on sõmerad looduskivi materjalid (loetle)
Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Pmst siis puruks olev kivi
Sõmerad loodukivid on : liiv, kruusad, savi
30. Mis on murtud kivimaterjal (loetle)
Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke.
Killustik, Tehisliiv, Müürikivid
31. Keraamika puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega
Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud.
Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas ( põletamine ).
32. Täissavitelliste põhilised kasutuskohad
Täistellis VTT ja FTT Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.
Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.
33. Õõnsavitelliste põhilised kasutuskohad
VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks.
FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks.
34. Keraamiliste plaatide liigid ja nende omadused
Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid .
Põrandaplaadid - Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata . Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100…300mm), paksus 5…10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga.
Siseseinaplaadid - tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad. Fajanssplaatide paksus on 3…5mm, tavalisest savist plaatidel 5…7mm. Glasuuriga võib anda plaatidele igasuguse värvuse, sh ka kirjud plaadid. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust .
fassaadplaadid - servapikkus on 200…500mm ja paksus 2…30mm. Neil plaatidel on tagumisel küljel väljaulatuv ribi , mis ulatub müüri sisse. Suured plaadid on tavaliselt glasuurimata. Valmis seinale kleebitavad plaadid on väiksemad (sarnased siseseinaplaatidega). Nad on glasuuritud või glasuurimata. Fassaadiplaatide külmakindlus peab olema ≥25 tsüklit.
Mosaiikplaadid - on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika).
35. Keramsiidi omadused ja kasutuskohad
Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA , EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.On sõmer ja poorne materjal Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10…20 mm. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus ei mädane ei hallita, ei meeldi närilistele ja putukatele, ei karda niiskust ja tugev materjal.
Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite - ja dreenmaterjalina
• lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel
• vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel
• kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel
• teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina
• põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel
• pinnase isoleerimisel