kuivamisel välja; • tubakoks-pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. -Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 6. Puidu kaitse erinevad võtted mädanemise ning tule eest Erinevad võtted mädanemise eest : Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma:
....... 7 13. PUIDU NIISKUS- STANDARDNIISKUS, RUUMIKUIV PUIT NING ÕHUKUIV PUIT?.................7 14. MILLISEID PUIDU VIGU VÕIB ESINEDA NING KUIDAS PUIDULE MÕJUVAD?......................7 15. KUIDAS KAITSTAKSE TÜÜPILISELT PUITKONSTRUKTSIOONI TULE EEST?........................8 16. MILLISTE MEETODITEGA ON VÕIMALIK PUITU KUIVATADA?...........................................8 17. LOETLE PUIDUST SAEMATERJALE JA POOLTOOTEID......................................................9 18. MIS ON VINEER JA KUS KASUTATAKSE?.......................................................................9 19. MIS ON PUITKIUDPLAAT JA KUS KASUTATAKSE?..........................................................9 20. MIS ON JA KUIDAS SAADAKSE TERMOTÖÖDELDUD PUIT, KASUTUSKOHAD?...................9 21. LIIMPUIT- MIS SEE ON, KUS KASUTAN?......................................................................10 METALLMATERJALID......................................................................................
plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3
puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur · Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse
teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit. 10)Plastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plasted materjalid on hästi vormitavad. Püsiva plastsusega on nt. vask, alumiinium. 11)Haprus-mtrjli omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm. 4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid 1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas
-võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. *Puudusteks on -materjalide haprus -suhteliselt suur kaal - keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. *KERAAMIKA TOORMATERJAL- SAVI Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal- kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Liiva sisaldus ehitussavides on teatud piirides kasulik, kuna ta moodustab savis jäiga skeleti, mis takistab tema kahanemist ja pragunemist kuivamisel.
7. PLASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8. HAPRUS materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2
5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav
.................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5
Loomulik: valge, kollakas, pruunikas või punakas Ebaloomulik: Sinakas, hallikas, rohekas 4. Puidu niiskused Standard- 12% Riimukuiv- 8-12% Õhukuiv- 15-20% 5. Puidu vead, iseloomustused *Lõhed- välised ja sisemised (rikuvad puidu terviklikust, alandavad kvaliteeti) *Oksad- nõrgestavad tugevust *Mädanemine- toituvad puidu osast, mis rikub puidu välimust ja langetab tugevust *Putukakahjustused- langetab tugevust, rikub välimust *Kasvuvead- rikuvad puidu sisseehitust (kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale) 6. Puidu kaitsmine mädanemise eest Keemilised võtted- töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega) Antiseptimise meetod- võõpamine, pritsimine, immutamine vannuis, surve all immutamine, difusioonimmutamine 7. Puitkonstruktsiooni kaitsmine kuumade allikate suhtes *Konstruktiivsed võtted- puit eemaldatakse kuumuskoldest; mittesüttivate materjalidega krohvimine või vooderdamine
............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21
............ 38 3.8. Puidu kuivatamine ............. 39 3.9. Puidust ehitusmaterjalid ............. 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1
Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti;
> Kamberkuivatamine (510 päeva 80100 kraadi juures) > Elektriline kuivatamine (puit kahe elektroodi vahel, millesse juhitakse kõrgesageduslik vahelduvvool, takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub) Ümarmatrjalid > palgid diameetriga. > 140mm, pikkus 47m > Peenpalgid diameetriga 80140mm, pikkus 37m > Ümarlatid diameetriga 3080mm, pikkus 37m. Saematerjalid saadakse palkide pikkisaagimisel > Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.)
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi
ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. · Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine. · Ei kahjusta puitu ega metall osi. · Imbub hästi puitu. · Vesi ei uhu teda välja. · Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu. · Säilib kaua. Antiseptikud jagunevad: · Veeslahustuvad antiseptikud. · Õliantiseptikud. · Antiseptilised pastad. · Antiseptilised värvid. Antiseptimise viisid: · Võõpamine ja ülepiserdamine · Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni
25. Milline on puidu kuivatanube kamberkuivatis? Temp. 80-100 kraadi, meetod on 5-10 päeva, olenevalt puidu paksusest, niiskus on 5-10%, seened hävinevad. 26. Milline kuivatusmeetod on kõige odavam ja milline kõige kallim? Kõige odavam on õhukuivatus ja kõige kallim on elektriline kuivatus. 27. Puidust saematerjalide jaotus? Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28. Millised materjalid on hööveldatud ja millised freesitud? 29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei kasutata on ainult kuumutatud, niiskust saavutatakse 4%, eesti puit saab eksootilise välimuse. 31. Eksootilised puidud võrreldes kodumaistega?
1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m
Mida suurem on soojamahtuvus, seda aeglasemalt soojeneb, hiljem ka jahtub aeglaselt NB! 4) TULE PÜSIVUS on kõikidel materjalidel. Jaguneb 3 gruppi (kuidas peab materjal vastu tulekahju tingimustes). 1. MITTESÜTTIVAD ei pole, ei sütti, ei söestu. 1) omadused tulekahjus jäävad kahjustamata: betoon, keraamilised materjalid. 2) Kaotavad oma omadused: klaas, metallid, teras, alumiinium. 2. RASKELT SÜTTIVAD orgaanilised materjalid, mis on töödeldud tulekaitsevahenditega. 3. SÜTTIVAD JA PÕLEVAD LEEGIGA kõik orgaanilised materjalid. NB! 5) TULEKINDLUS on materjalidel, mis taluvad äärmiselt kõrgeid temperature. 1) Sulavad materjalid, mis taluvad temperatuuri kuni 1350 C punane e. savitellis, katusekivid.
Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama järgmisega: Kogus: plaatide ostmisel või tellimisel küsi alati nõu ehituskaupluses müüjalt, sest tema oskab välja arvutada vajaliku koguse + kaoprotsendi varuks, konkreetse plaadi mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised, kus on näha ka plaatide paigutused. Mõistlik on alati veidi rohkem plaate võtta, et oleks väike varu näiteks hilisemateks parandustöödeks. Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud). Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad.
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad:
murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind · Purustamine toimub desintegratsioonis e. Löökveskis. · Jaguneb: teihe ja mullsilikaltsiidiks Põlevkivituhatooted(väikeplokid, paneelid) · Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1 ,jahvatakse kuulveskis. Tuhas on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lupja 15-25% tsemendi mineraale ja 15-20% aktiivsed kvartsa · Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valataksa vormidesse, mis lähevad eelaurutamisele · Traatlõikusega lõigata · Poorbetooniplokk · Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast, ja alumiiniumbulbrist · Vamistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel. · Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal · Materjali suletud poorides paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindlus
• Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W
kihiga n kile,ruberoid ja jäätakse 20-40 tunniks seisma. · Hiljem puit kuivatatakse,antisepimine suurendab puitkonstruktsioone märgatavalt. Puidu tulekaitse · Puidu süttimis temp ehk isesüttimine on umbes 220 c juures.puidu kaitsmiseks isesüttimise vastu võidakse kasutada järmisi võtteid · 1)puit kontstruktsioonid eemaldadakse kuumuse allikast mittesüttivad materjalid katikutega,katikuteks võib olla n:kipsplaadist karpkarkass,tsementlaast plaadid jne. · 2)puitkontruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega · 3)puiduimmutamine antipüreenidega.antipüreenid on tuld tõkestavad ained,mis muudavad materjali raskesti süttivaks,nad on mitmesugused ammooniom ühendid. · 4)puidu värvimine puidukaitse värvidega-kus sideaineks on vesiklaas,täitaineks kasutatakse mitmesuguseid mineraalpulbreid ja lisaks pigmenti.värv tekitab puidule mineraalse kooriku mis eraldab ta õhuhapnikust.
isolatsioonina, akustilistes vooderdistes. Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad) Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks. Kõvad- kasutatakse koormuspindadeks, mööblis, viimistletuna vooderdamisel, koos puitmaterjaliga isegi kandetarindites. HDF perforeeritud plaadid e augustatud soomepapp. 3.MDF- puitkiudplaadid Puidutolmust pressitud keskmise tihedusega mööbliplaat. Valmistatakse puidukiudude ja liimisegu pressimise teel. Kasutatakse mööbli, uste, liistude valmistamiseks. Ei deformeeru nagu puit. MDF-plaate saab teha tulekindlaks. MDF-plaate olemas ka painduvaid, kasutatakse painutatud-liimitud elementidena, kaarpindade valmistamisel.MDF-plaadid võivad olla painutatavad, tavalised, toonitud, spoonitud, perforeeritud (augustatud). Pilet nr. 2 1
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine.................................
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratu
b) Tseferriie. Jäik puuvillane kangas, tiiva katteks, tihendid ja kummeeritud riidest torud. c) Lakkriie. Rriie immutatud dielektrilise lakiga, elektrimasinate isoleerimiseks, transformaatorites, mõõteriistades. 12. Keemilise korrosiooni tekke põhjused. Toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides heterogeense keemilise reaktsiooni tulemisel. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Keemilise reaktsiooni tulemusel ühineb raud hapnikuga ning tama pinnale tekib oksiidikiht paakekiht. a) Gaasikorrosioon. Metallide oksüdeerumine toimub kõrgetel temperatuuridel gaasilises keskkonnas. Nendes tingimustes on vee kohalolek välistatud. Seetõttu oletatakse, et vesi eksisteerib gaasilises olekus. See võib toimuda ka kuivas keskkonnas. Korrosiooni arengu kiirusele mõjuvad temperatuur ja gaasi koostis
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje.............................................................................................
Intrussiivsed e. süvakivimid: tekkinud magma aeglasel jahtumisel sügaval maakoores surve all. Kristalsed, tihedad, suure survetugevusega, kulumiskindlad, tahutavad, hästipoleeritavad, ilmastikukindlad (kvarts, graniit, vilk). Efusiivsed e. purskekivimid: tekkinud magma voolamisel maapinna lõhedest, jahtunud kiiremini ja väikese surve all, seetõttu poorsemad, peeneteralisem, nõrgemad (basaldid, porfüürid, trapüüdid). Purdsed kivimid: tekkinud magma tardumisest purskumisel. Poorne sõmer puru (liivad, tuhad, pimsskivid). Settekivimid: tekkinud kivimite lagunemisel või moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste settimisel (katavad 3/4 maakooorest). Jagunevad mehaanilisteks-, keemislisteks- ja orgaanilisteks seteteks. Mehaanilised: sõmeraid kasut. põhiliselt täitematerjalidena (kruus, liiv). Keemilised: anhüdriit (siseviimistlus), kipskivi (siseviimistlus, ehituskipsi ja portlandtsemendi tootmiseks), lubitufid (poorsed, kerged, madala tiheduse ja
8 12 14 15 18 21 28 33 45 70 PUIDU KULU Saetud Hööveldatud Sulandatud laius kulu laius kulu laius kulu mm jm/m2 mm jm/m2 mm jm/m2 50 20,0 45 22,2 35-38 26,3-28,6 63 15,9 58 17,2 48-51 19,6-20,8 75 13,3 70 14,3 60-63 15,9-16,7 100 10,0 95 10,5 85-88 11,4-11,8 9 115 8,7 110 9,1 100-103 9,7-10
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltu
Millel in vähemalt kaks tasaparalleelset pinda Liigid Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. Pindlaud – saagimisel eemaldatud palgi välimine osa, mille üks pind on saetud, teiseks pinnaks on palgi välispind. Saematerjali elemendid Saematerjali lapikpinddadel, servpindadel ja kantidel on kindlad nimetused – neid nimetatakse saematerjali elementideks Poomkant – ümarpuidu külgpinna osa saematerjali servpindadel Eristatakse Tõmp poolkant Terav poolkant Sõltuvalt asukohast saekavas ja aastarõngaste asetusest restlõikes eristatakse kahte erinevat saematerjali tüüpi: Tangentsiaalne saematerjal