liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur (11), mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub
Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab pealiugur, eemaldades templi toorikust. Samuti liigub tagasi matriitsipool, mis vabastab tooriku. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks valin press-stantsi. Saadavad stantsised on mõõtmete täpsuselt väga täpsed, mis tõttu on stantsimiskalded oluliselt väiksemad või puuduvad üldse. Samuti puuduvad sidepinnad. Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps Stantsimise joonis Deformeerimiskalle Stantsise lõppvagu Lõiketöötlust vajavad detaili osad 6 ava Ø6mm Ø12mm Süvend 10mm M6 ava
vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Joonis 1 Rihmülekanne. Joonis 2 Klassikaline kiilrihmülekanne 2. RIHMÜLEKANDE EELISED JA PUUDUSED Eelised: · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi · Puudub määrimisvajadus · Võime läbilibisemisega kaitsta end ülekoormuse eest · Võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparaleelseid võlle
eelprofileeritud toorikuid. Kinnise stantsi kasutamisel saadud stantsised on suurema täpsusega nii mõõtmete kui ka kuju osas võrreldes lahtises stantsises valmistatud stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur, mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub
Hammasülekande puudused · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. Rihmülekanded Rihmülekanne koosneb kahest või enamast rihmarattast mis on asetatud võllidele ja lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse siis kui võllide vahekaugus on suur ja ülekandes ei ole nõutav konstantne ülekandearv (v.a. hammasrihmad). Rihmülekanded jagunevad: · kiilrihmülekanne · hammasrihmülekanne · ümarrihmülekanne · lamerihmülekanne Rihmülekande eelised · võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · sujuv ja müratu töötamine · lihtne ehitus ja kasutamine · võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi Rihmülekande puudused · suhteliselt suured mõõtmed · rihma väike tööiga · rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv
hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt. Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin). Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil. 4. Ülekanded Peamised toiduainetööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Igal neist on omad eelised ja puudused. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 1
Ajamiks nim. masina jõuallikat. Tänapäevases piimatööstuses on selleks tavaliselt elektrimootor. Kuid esineb ka muude ajamistüüpide kasutamist, eriti hüdromootoreid, turbine, pneumosilindreid jms. Ajamite parameetrid on tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. 4. Ülekanded Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne
Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi Keermeniidi profiili järgi telglõikes, eristatakse: sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu 2. Rihmülekanne Joonis 2. Klassikaline kiilrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. 2
Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) ülekandemehhanism, milleks võib olla näiteks hammasülekanne, kiilrihmülekanne jne, d) täiturmehhanism, millel on ainet töötlevat tööorganidTehnol. Liin- Masinate, agregaatide ja vooluliinide kogumit, mis võimaldab töödeldava ainega sooritada algusest lõpuni kõik töötsüklid tehnol. Protsess- Tehnoloogilise liiniga sooritatavat tooraine kuju, omaduste ja oleku muutmist valmistooteks Kahe detaili serviti ühendamine neetliite abil Keermesliited- saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates
· Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi Rihmülekande puudused · Suhteliselt suured mõõtmed · Rihma väike tööiga · Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv · Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele Rihmülekannete klassifikatsioon · Lamerihmülekanne · Kiilrihmülekanne · Ümarrihmülekanne · Hammasrihmülekanne Klassikaline kiilrihmülekanne 5.7 Lamerihmülekanne Lamerihmülekanded on kiilrihmülekannetest eelistatavamad suuremate pöörlemiskiiruste, telgede suure vahe ning ülekande maksumuse võimaliku vähendamise korral. Ülekantav võimsus on tavaliselt 0,5...50kW, kuid esineb ka lamerihmülekandeid võimsusega 1000kW ja rohkem. Lamerihmülekannete erikujud
planetaarülekandes rataste hambumisel tekkivate jõudude radiaalkomponente · võimaldab saada suuri ülekandearve(1000 ja rohkem) Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest rihmarattast või enamst mis on asetatud võllidele ja lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse siis kui võllide vahekaugus on suur ja ülekandes ei ole nõutav konstantne ülekandearv /va. Hammasrihmad Rihmülekanded jagunevad · kiilrihmülekanne · hammasrihm · ümarrihm · lamerihm Rihmülekandedl on ka puudused · suured mõõõtmed · rihmal väike tööiga · rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv(va hammasrihm) · rihma pingusest tingitud suured koormused laagritel ja võllidel · staatilise elektri tekkimisoht tundlikus töökeskkonna suhtes Eelised · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv mürata töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine
Ülekandearv, kasutegur, väljundvõimsus Differentsiaal ei ole ülekande mõjutaja. Hammasülekanne suudab maksimaalselt üle kanda 100 tuhat kW; Kasutegur 0,94 ... 0,98 ehk 94 ... 98 %; Suhteline levik on umbes 66%. Tiguülekanne max 2000 kW; Kasutegur 0,7 ... 0,92; Suhteline levik umbes 12%. Kettülekanne max 4000 kW; ülekande arv 10; kasutegur 0,94 ... 0,98; suhteline levik 12%. Lamerihmülekanne max 5000 kW; ülekande arv 5(erijuhul kuni 20); kasutegur 0,92 ... 0,97; suhteline levik 2%. Kiilrihmülekanne max 2000 kW; ülekande arv 8 (erijuhul kuni 15); kt 0,92 ... 0,97; levik 4% Hammasrigmülekanne max 1000 kW Hõõrdülekanne max 300 kW Sõltuvalt ülekandest võib hammasratastest koosnev ülekandemehhanism olla aeglustuv (reduktor) või kiirenev (multiplikaator). Materjal terasest, malmist või plastikust. Liited Liited detailidevahelised liikumatud ühendused. Liited: lahtivõetavad; mittelahtivõetavad.
Veerelaagrites toimub hõõrdumise vähendamine veerevate elementide abil. Laagrite valikul tuleb lähtuda lubatud 13. 15. Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste
suureneb noole ulatus, kuid väheneb kraana tõstejõud, sest stabiilsus väheneb. 6. Vaiade vibrosüvistamiseks kasutatava seadme skeemid ja kirjeldus Vibrosüvistajad (keskmine ja parempoolne skeem)- Nende suunatud vibratsioon kantakse vahetult üle süvistatavale vaiale, mis hakkab kaasa vibreerima ning paneb vibreerima ka temaga kontakteeruvad pinnase osakesed. Vibraatoriks on kaks vastassuunas pöörlevat tasakaalustamata raskust, mida käitab kiilrihmülekanne. Süvistatav element ühendatakse kaitsepeaga jäigalt, nii et moodustub ühtne võnkesüsteem. Selle tagajärjel pinnase vastupanu sissesurumisele väheneb ning vai süvistub pinnasesse omaraskuse ja vibrosüvistaja raskuse toimel. Vibrorammid(vasakpoolne skeem)- löögienergia allikaks on sundvõnevibraator, mis on kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni
Ülekande või Jõu iseloom Jõu väärtus, N ühenduse liik suuna järgi Kiirekäigulisel võllil Aeglasekäigulisel võllil 𝑎1 𝐹0𝑃 = 2 × 𝐹0 × 𝑧 × 𝑠𝑖𝑛 = 2 143 Kiilrihmülekanne Radiaaljõud 2 × 95 × 2 × 𝑠𝑖𝑛 ≈ _____________________ 2 360,4 𝐹𝑠𝑑 = 125 × √𝑇2 = 125 × √209 = Sidur Radiaaljõud _____________ 1807,1 4.3
Koormuse ülekandmisel tekib rihmratta ja rihma vahel libisemine, mistõttu rihmarataste nurkkiiruste suhe ei võrdu täpselt nende läbimõõtude suhtega. Rihm on mõningal määral elastne, ning seetõttu võib salvestada endasse energiat ning põhjustada sellega kiiruse ja momendi võnkumisi, mistõttu ei sobi nad positsioneerimisseadmetesse. 32 Joonis 4.8. Kiilrihmülekanne [10]. 4.7.4. Hammasrihmülekanne Hammasrihmülekanne (timing belt transmission) on selline rihmülekande liik, mille puhul rihma siseküljel olevad hambad hambuvad vedava ja veetava hammasrattaga (vt. Joonis 4.9). Selle ülekande eeliseks tavalise rihmülekande ees on libistuse puudumine. Lisaks sellele tingib rihma väike mass võimaluse edastada momenti suhteliselt kaugel asuvate rataste vahel. Joonis 4.9. Hammasrihmülekanne ja hammasrihmad [10]. 4.7.5
annaabi.ee 
