Universaalne. Gravitatsioonilist tõukumist pole avastatud. Ptolemaios lõi geotsentrilise maailmasüsteemi 2 saj. meie aja järgi. M.Kopernik lõi heliotsentrilise maailmasüsteemi. Galilei tõestas katsetega, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirusega. Seotud massiga. 17 saj lõpul I.Newton üldistas ja pani kirja matemaatiliselt gravitatsioonilise vastastikmõju seaduse. Esineb kõikide kehade vahel. Suhteline sagedus 10 miinus 38ndal. Mõjuraadius - lõpmatu. 2)Nõrk vastastikmõju - avastati seoses radioaktiivsusega. Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 15ndal .Mõjuraadius on 10 miinus 18ndal m. 3)Elektromagneetiline - 1864 a. J.C.Maxwell näitas, et elekter ja magnetism on omavahel seotud. Esineb elektriliselt laetud kehade vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 2. Mõjuraadius - lõpmatu. 4)Tugev vastastikmõju - kui suured võivad olla aatomi tuumad (kuni 2000 osakest). Esineb nukleonide vahel
Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasuhoha keha lõppasukohaga. Taustsüsteem=taustkeha+sellega seonduv ristkoordinaadistik + aja määramise alghetk Gravitatsiooniline vastastikmõju on unikaalne vastastikmõju, mis väljendub kõikide kahade vastastikuses tõmbumises Elektromagnetiline vastastikmõju on laetud kehadevaheline vastastikmõju, mis väljendub kehade tõmbumise või tõukumisena Tugev vastastikmõju on tuumaosakeste vastastikmõju, mõjuraadius on kuni 10 -15 m. Nõrk vastastikmõju kutsub esile aineosakeste vaheline vastastikmõju, mõjuraadius on 10 -18 m. Ühtlane liikumine on selline liikumine, mille korral sooritab keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsete ajavahemike jooksul võrdsete väärtuse võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ühes ajaühikus.
Seda jõudu vahendab magnetväli VASTASTIKMÕJU LIIGID T ugev (prooton ja neutron) T ugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. Kuid avaldub ka tuumareaktsioonide korral Nõrk (elementaarosakesed) E sineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem
Mis on seoseenergia? Energia,mis peitub tuuma sees. Miks termotuumal on vaja kõrget temperatuuri? Kergemate aatomituumade tuumaühinemisel, kõrge temperatuuri tulemusena tekivad raskemad aatomid. Tuumajõu iseloomustus. Tugev vastastikmõju.Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad. Mõjuraadius on väga väike. Ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Tuumareaktsiooni mõiste ja liigid(2).Jäävusseadus tuumareaktsioonis. Tuumareaktsioonis tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Liigid on Raskete, näiteks uraani tuumade lõhustamine, Kergete tuumade ühinemisreaktsiooni juhtimine. Massidefekt. Massidefekt vabanemine esineb, kui ühe elemendi aatomitest moodustub teise elemendi aatom. Elektron=0.00055 Prooton=1.00728 Neotron=1
vabalangemine--Kehade kukkumine kui õhutakistus puudub või on väga võike Teised vastastikmõju liigid Elektromagnetiline vastastikmõju : 1) tugevam kui gravitatsiooniline 2)ulatub mistahes kaugustele 3)aineosakestevahelised vastastikmõjud . näiteks laetud kehade vahel. Tugev vastastikmõju 1)ulatub väga väikestele kaugustele 2)sadu kordi tugevam kui elektromagnetiline 3)esineb aatomituumades ja teiste elementaarosakeste vahel Nõrk vastastikmõju 1) ligikaudu 1000x väiksem mõjuraadius kui tugeval vastastikmõjul 2)esinev radioaktiivsete ja elementaarosakeste muundumisega seotud nähtustes
vahel. Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli.* Elektromagnetiline (laetud kehad) Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. *Tugev (prooton ja neutron) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. *Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 2. Iseloomusta footonit on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Footon on vaheosake, mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0
Tuumafüüsika seadused erinevad makrofüüsika seadustest. 1. Aatomituum, tuumajõud. Tuumajõud hoiab koos aatomi. See on tugev vastastikmõju, mis on suurem elektrostaatilisest jõust. Tal on väike mõjuraadius ja ei sõltu laengust. 2. Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks. - kiirgusel (Heeliumi tuum ) on suur mass ja laeng, sellepärast liigub ta aeglaselt ega suuda läbida paberilehte. Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3
aatomituuma. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju ehk tugev vastasmõju Tuumaosakeste vahel valitseb tugev vastaskmõju. See on tuhandeid kordi tugevam kui elektromagneetiline vastastikmõju, aga mõjupiirkond on väga väike. Tugev vastasmõju hoiab koos aatomituuma. Nõrk vastastikmõju Nõrk vastastikmõju ehk nõrk vastasmõju. Nõrk vastasmõju põhjustab osakeste lagunemist ja muundumist. Nõrga vastasmõju mõjuraadius veel väiksem kui tugeval vastastikmõjul. Täpset matemaatilist valemit ei teata.
nim massiarvuks A=Z+n. *X asendatakse konkreetse keemilise elemendi korral, kindla elemendiga. Mis on isotoobid? : *Keemilise elemendi teisendid. *Tuumades on sama arv prootoneid, erinev arv neutroneid, nad asuvad samal kohal perioodilisuse tabelis. *Keemilised omadused on ühesugused, erinev on aatommass ja radioaktiivsus. Tuuma jõudude iseloomustus: *Tuumajõud on aatomtuuma sees tugevamad kui elektrilaengutevahelistes jõududes. *Tuumajõudude ulatus e mõjuraadius on väga väike, ca 5fermi. Lähemal kui 0,5f muutub tõmbumine tõukumiseks. *Tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Looduslik radioaktiivsus: *Aatomi tuumade iseenesliku muutusega kaasnev kiirgus. *Kiirgus koosneb 3eriliiki kiirtest. *Erinevad kiirgused käituvad magnetväljas erinevalt ja nende aine läbimisvõime on erinev. Alfa-kiirgus : *Magnetväljas kaldub kõrvale nagu positiivsete osakeste voog.
Poolestusaeg aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt(poole võrra). -aeg , mille jooksul pooled radioaktiivse aine aatomi tuumadest on lagunenud. (Mida intensiivsemalt kiirgab, seda väiksem on poolestusaeg.) Tuumajõud Jõud, mis hoiab koos tuumas olevaid nukleone. Põhiomadused: Elektromagnetjõududest umbes 100x tugevamad Tugev tuumaosakeste vastastikmõju. Kõige tugevamad jõud looduses Väike mõjuraadius(Mõjutavad ainult tuuma mõõtmetes) Tuuma seoseenergia energia, mida läheb vaja tuuma lõhkumiseks üksikuteks nukleonideks. Seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Es=Mc2 M tuuma massidefekt, c valguse kiirus, Es seoseenergia Tuuma massidefekt on teda moodustavate nukleonide kogu seisumassi ja tuumamassi vahe.
Beetalagunemine- lähtetuumas muutub üks neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra. Gammalagunemine- tuum jääb samaks, toimub ainult prootonite ja neutronite tuumasisene ümberkorraldumine nii, et tuum langeb madalama energiaga olekusse ja kiirjab seejuures gammakvandi. 7. Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad; tuumajõudude ulatus e mõjuraadius on väga väike, umbes 5 fermi piires. Selle piiri peal on tuumajõud elektriliste jõududega võrdsed, kaugemal aga "lõigatakse" järsult ära. Seetõttu muutuvadki suured tuumad ebastabiilseks. Lähemal kui 0.5f muutub tõmbumine tõukumiseks; tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. 8. Tuuma seosenergia on mehhaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks
Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Tuuma energia väärtused on hüppelised ja üleminekul ühest teisele toimub kvantide kiirgamine või neelamine. Tuumajõu tegevuse tõttu on nende kvantide energia aga umbes miljon korda suurem kui aatomi elektronkattes tekkivatel ja neelatavatel kvantidel Kirjelda tuumajõudude iseloomu! 1) tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad; 2)tuumajõudude ulatus e. mõjuraadius on väga väike; 3) tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel.
12. Millised on kehade vastastikmõju tagajärjed? Kehade vastastikmõjul võib olla 2 erinevat tagajärge 1) Kiiruse muutumine, liikumis suuna muutumine 2) Keha kuju muutumine, keha liikumine 13. Nimeta vastastikmõju liigid(4tk) iseloomusta 1te pikemalt. Gravitatsiooniline (kõik kehad), Elektromagnetiline (laetud kehad), Tugev (prooton ja neutron), Nõrk (elementaarosakesed) Nõrk (elementaarosakesed) - Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 14. Milline on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. 15. Iseloomusta mehaanilist tööd + valem Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub
· Jõud on vastasikmõju mõõduks. m · Jõu ühik on 1 N (njuuton). 1N = 1kg 2 s · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. · Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus on määratud kõikide jõudude vektorsummaga, mida nimetatakse resultantjõuks. Vastastikmõjud Vastasikmõju Kehad, mille Suhteline tugevus Mõjuraadius vahel esineb Gravitatsiooniline Kõik kehad 1038 Nõrk Kõik elementaar 1015 1018m osakesed Elektromagnetilin Elektriliselt laetud 102 e kehad Tugev Nukleonid 1 1015m Newtoni III seadus · Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised.
1)Tuum: 10-15m, koosneb nukleonidest: prootonid,neutronid. Prootonite arv on tuumas sama, mis on jrk arv per. tabelis, näitab ka tuuma laengut. Proot laeng on +1. A(massi arv, alati täisarv)= Z(laengu arv) +N(neutronite arv) 2)Tuuma jõud: elektromagnetiline e. kuloniline e. tõukejõud, sest nukleonid on omavahel tugevas vastastikmõjus(iseloomulik : väikestel kaugustel toimib (10-15m), kui läheb nukleoni arvust suuremaks, siis mõju lakkab. 2,2*10-15m tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop: keem
taustsüsteemist. 2)kui taust liigubsirgjooneliselt ühtlase kiirusega/ on paigal on ta taustsüsteem, võib vaadelda objektiga (kiirendusega keha ei sobi, suunamuutusega ei sobi) Isotoop- sama aine keemilisel elemendil Z (laeng/prootonite arv) sama, N (neutronite arv) on erinev.(aatommassi määrab püsivaim isotoop looduses) Isotoopide märkimine- Tuumajõud- mõjuvad tuumas mõjuraadius on väga väike ainult tõmbejõud ühed tugevaimad jõud ei sõltu laengust Eriseoseenergia- kuidas 1 osake on tuumaga seotud. Kergetel tuumadel väike. Ei muutu sujuvalt. Raual on suurim eriseoseen. (kõige rohkem en. Vaja kulutada selleks et seda tuuma mõjutada). (kõige parajama suurusega tuum- suurem-ääres läheb liiga kaugele, väike- polegi midagi seostada.)Maakoores seda kõige rohkem
Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toimivad lõpmatu väikeste ja lõpmatu suurte kehade ning vahekauguste korral. Nõrga vastasmõju mõjuraadius on 10-18 m ja tugeval veidi suurem, 10 -15 m. Seega need vastasmõjud on olulised ainult imeväikeste elementaarosakeste korral. Kõik jõud looduses kuuluvad kahte esimesse vastasmõju klassi. Nt hõõrdejõud on põhjustatud aatomite/molekulide vahelisest elektrilisest tõmbumisest. I GRAVITATSIOONIJÕUD Gravitatsioon on nähtus, mis seisneb kõikide kehade omavahelises tõmbumises. See nähtus ilmneb kõikjal universumis.
Need osakesed olid suure läbitungimisvõimega ja ei ioniseerinud vahetult gaasi, seega olid nad elektriliselt neutraalsed. Joonis: · neutron ei ioniseeru, kuid nad kutsuvad esile tuumareaktsioone. Tuumajõud · probleem: Kuidas prootonid tuumas kõik koos püsivad, kui nendevaheline elektriline tõukejõud on võrreldes prootonite suurusega suur? (nad peaksid laiali lendama) · Neid hoiab tuumas koos tuumajõud, millel on tugev vastasmõju, kuid mõjuraadius on väga väike. · Tuuma vaadeldi analoogselt veetilgaga (väike kompaktne veepiisk). Kui tõsta see veepiisk teisele lehele (nt. roosi lehe peale), on piisake juba suurem, ta loperdab ning kipub lagunema väike tilk on stabiilne, suur laguneb. Samamoodi on ka tuumaga, kus prootoneid hoiab ühtselt koos tuumajõud, kuid kui on palju prootoneid, siis väikese mõjuraadiusega tuumajõul on raske neid koos hoida, sest äärtele enam ei taha väga mõjuda. Nii muutub suur
Tuumajõud hoiab koos tuuma, seega kogu Maailma · Aatomituumad on väga püsivad süsteemid · Pr ja ne tuumas koos hoidvaid jõude nim Tuumajõududeks · Tuumajõud on väga tugevad, väikese mõjuraadiusega · Pr ja ne vahel mõjuvad jõud ei olene elektrlaengust · Kaks pr mõjutavad teineteist samamoodi nagu 2 ne või pr ja ne · Ne üldnimetus nukleon · Pr ja ne on nukleoni 2 eri olekut, esimene pos elektrilaenguga, teine laenguta · Tuumajõudude mõjuraadius ei ulatu nukleoni mõõtmetest kaugemale (kaugemale kui 2,2 korda 10 (astmes) 15 m on nende mõju kaduvväike) · 1 nukleon saab olla vastastikmõjus vaid kindla arvu naabernukleonidega esineb tuumajõudude küllastuvus · E = mc(ruut) Seoseenergia, eriseoseenergia peab õpikust jurude otsima ? · Tuuma mass tervikuna on väiksem, kui üksikuna tuuma kuuluvate pr, ne masside summa · ..
asetsevad teineteisele väga lähedal Molekulide tõukumine van der Waalsi raadius Vaatame olukorda, kus molekulide või aatomite vahel ei moodustu kovalentset sidet Lennart-Jonesi (12,6) potentsiaal Tõmbejõud U r-6 Elektronkatete tõukumine U r-12 van der Waalsi raadius (mõjuraadius) määrab ära minimaalse kauguse milleni teine osake võib antud osakesele läheneda Vesinikside On biokeemias äärmiselt oluline Vesinikside on interaktsioon kovalentse sidemega seotud doonorgrupi vesinikuaatomi ja aktseptorgrupi vaba elektronpaari vahel Vesiniksidemel on ühisjooni nii kovalentsete kui mittekovalentsete sidemetega
korraldatakse igaühest eraldi · Loomuliku tõmbega suitsu eemaldamiseks kohaldatavate avade kogupindala suitsutsooni põrandapindalast peab olema vähemalt: 1. tuleohuklassi puhul 0,25% 2. tuleohuklassi puhul 0,5% 3. tuleohuklassi puhul 2% AKSi olemasulul võimalus vähendada kuni 50% · Akende kasutamisel arvestatakse: akna avatud pinnast 50% avade pindalast suitsu eemaldamiseks 10m mõjuraadius · Suitsuluukide pindalad on 1-6m2 ja käivitusmehhanism peab olema paigutatud kaitstava ruumi ukse lähedale Plahvatusohtlikud ruumid · Vastavalt konkreetsele situatsioonile selgitatakse välja kaitseabinõud · Ruumid välisseinte äärde ja kõrgeimal korrusel · Paiskpinnad (1kPa ja 0,05m2 ruumi kuupmeetri kohta) · Värvimisruumidele on toodud EVS 812-4:2011 erisused · Akutoitega laotõstukite hiouruumidele ja akude laadimise ruumidele on toodud EVS 812-4:2011
gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. 23. Elektromagnetiline vastastikmõju- tugevam kui gravitatsiooniline vastastikmõju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikmõjud. 24. Tugev vastastikmõju- avaldub peamiselt tuumajõududena; jõud, mis hoiab kvarke koos; tugeva vastastikmõju laengut nimetatakse värvuseks. Nõrk vastastikmõju- esineb kõikide elementaarosakeste vahel, mõjuraadius on alla 10-17 m, esineb elementaarosakeste lagunemisel teisteks osakesteks. Ei saa kirjeldada tõmbe- või tõukejõududena. 25. Newtoni I seadus- kui teiste kehade mõjud kehale kompenseeruvad, siis on see keha Maa suhtes kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 26. Inertsiaalne taustsüsteem- taustsüsteem, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 27
suhtes 45 kraadi kallutatav. 16. Sisevibraatorid betoonisegu tihendamiseks (kirjeldus, ehituse skeemid) Sisevibraatorid – Massiivsetes sarrustatud ja sarrustamata monoliittarindeis ning samuti üksikuis raudbetoontoodetes tihendatakse betoonisegu vahetult segu sisse pandud sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti. Neid saab kasutada nii plastsete kui ka vähevoolavate segude tihendamiseks (koonuse vajumine vähemalt 1 cm).Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike. Mõjuraadius sõltub ka võnkesagedusest. Vahemikus 6000…18000 võnget minutis konstantsel amplituudil on raadius maksimumis. Maksimumi saabumine oleneb võnkeamplituudist. Korpuse läbimõõdu suurendamine suurendab ka efektiivse toime raadiust. Ehituslikult on seadmed käsiriistad või rippriistad kraana või liikurmasina küljes. Ajami
voolu ristlõike pindalaga A ja veetaseme või survetaseme langusega H ning pöördvõrdeline filtratsiooniteekonna pikkusega L. Q=KA*H/L. 26.Filtratsioonimoodul- pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus, mis sõltub eelkõige pinnases olevate pooride hulgast, suurusest ja ühendatusest. (Liiva ja kruusa filtratsioonimoodul on sadu või tuhandeid kordi suurem kui väga väikestest osakestest koosneva savi oma). 27.Millest sõltub puurkaevu mõjuraadius? veejuhtivusest, konstruktsioonist ja filtri materjalist, kaevu töötava osa pikkusest ja paiknemisest veekihis, puurimise meetodist. 28.Enamlevinud ioonid põhjavees: kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatioonid. 29.Kus Eestis avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. 30.Kambriumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala üle kogu Eesti, välja arvatud Mõniste kerkel
56 kohalt 57 kohale) X (ül M, all z) -> Y(ül M, all z+1) + e(üleval 0, all -1) elektron 3) gamma lagunemisel tuuma laeng ei muutu (kiirguvad elektromagnetlained) (gammakiired on neutraalsed) ja tuuma mass muutub väga vähe, kuna gamma kiired omavad väga väikest massi. TUUMAJÕUD Tuumaosakeste prootonite ja neutronite vahel mõjuvad erilised jõud, mida nim TUUMAJÕUDUDEKS. Tuumajõud on looduses olevatest jõududest kõige tugevamad ja nende mõjuraadius on väike. Seetõttu võib tuuma kohta öelda, et ta on ,,lühikeste ätega hiiglane". TUUMA SEOSEENERGIA Tuuma seoseenergia all mõistetakse seda energiat, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks koostisosadeks. Energia jäävuse seaduse põhjal võib väita, et seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Tuuma seoseenergia on väga suur ja ta sõltub tuuma massist. Mõõtes või teades tuuma täpset
millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius? Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. 11. Nimetage vedeliku makroskoopilisi omadusi.(välised omadused) Värvus, läbipaistvus, voolavus, viskoossus, pindpinevus, pinnakihi olemasolu, kokkusurumatus, võtab anuma kuju. 12. Mida nimetatakse relaktsiooniajaks? Aineosakese kahe järjestikuse hüppe vahelist aega nimetatakse relaktsiooniajaks. 13. Millest sõltub relaktsiooniaeg?
Elektrilise vastastikmõju kirjeldamisel on oluline mõiste elektrilaeng. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. Magnetvälja kirjeldamine erineb elektrivälja kirjeldamisest, sest siiani pole magnetlaenguid avastatud, kuigi aegajalt tuleb teateid nende avastamisest. 3. Tugev (prooton ja neutron) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. Kuid avaldub ka tuumareaktsioonide korral. 4. Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 1 VI kursus Kokkuvõte Vastastikmõju nimetus Mõjutatavad kehad Mõju avaldumine Suhteline tugevus Mõjuraadius (m) Gravitatsiooniline Kõik kehad Tõmbumine 10-38 Elektromagnetiline Laetud kehad Tõmbumine ja tõukumine 10-2 Tugev Kvargid Tõmbumine
Ainukene vahe on selles, et keskmise kihipaksuse arvutamise asemel kasutame teadaolevat kihipaksust m: Filtratsioonimooduli määramiseks on mitmeid võtteid, nii laboratoorseid kui ka välikatseid. Viimastest on olulisemad katsepumpamised puurkaevudest millega tegeles juba üleeelmisel sajandil teine prantsuse teadlane Dupuit, kes leidis, et kui: · puurkaevu raadius on r · veetaseme alandus puurkaevus on S · puurkaevu mõjuraadius on R · ning filtratsioonimoodul on k, · puurkaevu toodang on Q: S= ln Q 2 km R r Mõjuraadiusest R saab lahti siis, kui määrata veetaseme alandust lähedalasuvas vaatluskaevus. Dupuit valem eeldab, et tegemist on statsionaarse ehk ajas muutumatu
· Vibreerimisaeg peab olema piisav, aga mitte liiga pikk: sobiv aeg 250 mm plaadile on 10 s. 8 TTK · Kui betoneeritakse mitme kihina, siis lastakse nuial vajuda oma raskusega läbi tihendatava kihi alumisse kihti vähemalt 200 mm. · Tihendatakse korrapäraselt 400...600 mm ruutudes. Betooni süstemaatiline tihendamine. Joonisel on d nui läbimõõt ja r vibreerimise mõjuraadius. Nuivibraatoriga vibreerimise tulemused (bet-m3/h) Nuia läbimõõt (mm) Tavaline plaadi valu 240 mm Õhukesed plaadid,plaaditalad, (m³/h) tihe sarrustus (m³/h) 40-50 7-15 3-8 50-60 10-18 5-10 9 TTK 5
energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele. AATOMITUUM Prooton ja neutron: nukleonid A(massiarv)=Z(prootonite arv)+N(neutronite arv) isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv.isobaarid:ühesuguse massiarvuga erinevad keemilised elemendid kihilise ehituse teooria- prootonid ja neutronid "vahelduvate kihtidena"(kontsentrilised sfäärid) - neid seovad ülitugevad jõud (tugev interaktsioon, mõjuraadius u. 10-15m) Tuumajõud on väga palju tugevamad kui elektronidevahelise mõju jõud- seetõttu jäävad taval. keemil. reaktsioonides tuumad muutumatuks. Tuumade ehitust saab muuta (tuumareaktsioonid) nende pommitamisel väga kõrge energiaga osakestega (prootonid, neutronid, -osakesed, teised tuumad jne.).Tuumade kihilise ehituse teooria järgi sõltub tuumade püsivus (stabiilsus) märgatavalt Z/N
Mida see tähendab? Selgita. Iseloomusta poolestusaegu. Milline on seos poolestusaja ja järjekorra nr vahel? 6. Mis on isotoop? Selgita. nt Kuulsamaid isotoope. 7. Nihkereeglid (3), valemid. 8. Tehisradioaktiivsus. Mis see on? Plus 2 ülesannet (1-10). Tuumajõud Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Samas aga on tema mõjuraadius väga väikene nagu oleks tegemist lühikeste kätega hiiglasega. Tuuma seosenergia Tuuma seosenergiaks nimetatakse energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt
a) laenglaeng, b) dipooldipool, c) elektronkatete tõukumine Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed nõrgad sidemed. Kovalentne side moodustub kahe aatomi vahel, kui nende keskpunktide vaheline kaugus on väiksem kui van der Waalsi raadius. Selleks tuleb ületada jõud, mis väljendub elektronkatete tõukumises. Seega dipooldipool moment kui mittekovalentne side ei saa esineda aatomite vahel väiksemal kaugusel kui elektronkatete tõukumine. Ehk siis dipooldipool momendi mõjuraadius on suurem kui elektronkatete tõukumisel ja ühtlasi on dipooldipool moment eraldatuse suhtes vähem tundlik kui elektronkatete tõukumine.) 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Rvõimalik kompaktseim molekulaarse kokkupakkimise efektiivne raadius. see raadius määrab piiri vr millest aatomid enam üksteisele lähemale energiabarjääri tõttu minna ei saa. vr = R1+R2 31. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit? a) 0,34 nm 32
süsteemides ühtne elektromagnetväli. 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju Tugev ja nõrk vastastikmõju esineb ainult mikromaailmas. Tugev vastastikimõju esineb kvarkide vahel ja on tingitud eriliste elementaarosakeste, gluuonite vahetamisest. See avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis 7 hoiavad nukleone koos, kuid avalduvad ka tuumareaktsioonide korral. Selle mõjuraadius on väga väike, kuni 10-15 m ( 1 fermi), see on ka aatomituuma läbimõõdu suurusjärk. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. Tuumajõud mõjuvad piiratud arvu osakeste vahel. See arv on määratud osakestega, mis jäävad mõjuraadiusesse. Tuumajõud on erilised veel sellepoolest, et suurematel kaugustel esineb tõmbumine, väiksematel (ca 10-16 m) tõukumine. Nõrk vastastikmõju esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel
omavahel ära. Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed nõrgad sidemed. Kovalentne side moodustub kahe aatomi vahel, kui nende keskpunktide vaheline kaugus on väiksem kui van der Waalsi raadius. Selleks tuleb ületada jõud, mis väljendub elektronkatete tõukumises. Seega dipooldipool moment kui mittekovalentne side ei saa esineda aatomite vahel väiksemal kaugusel kui elektronkatete tõukumine. Ehk siis dipooldipool momendi mõjuraadius on suurem kui elektronkatete tõukumisel ja ühtlasi on dipooldipool moment eraldatuse suhtes vähem tundlik kui elektronkatete tõukumine.) 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Rvõimalik kompaktseim molekulaarse kokkupakkimise efektiivne raadius. see raadius määrab piiri vrmillest aatomid enam üksteisele lähemale energiabarjääri tõttu minna ei saa. vr = R1+R2 31
ja raudbetoontooteid. Välisvibraatorid on veel press- ja punkervibraatorid ning vibroplatvormid. Sisevibraatorid Massiivsetes sarrustatud ja sarrustamata monoliittarindeis ning samuti üksikuis raudbetoontoodetes tihendatakse betoonisegu vahetult segu sisse pandud sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti. Neid saab kasutada nii plastsete kui ka vähevoolavate segude tihendamiseks (koonuse vajumine vähemalt 1 cm). Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike. Mõjuraadius sõltub ka võnkesagedusest. Vahemikus 6000...18000 võnget minutis konstantsel amplituudil on raadius maksimumis. Maksimumi saabumine oleneb võnkeamplituudist. Korpuse läbimõõdu suurendamine suurendab ka efektiivse toime raadiust. Ehituslikult on seadmed käsiriistad või rippriistad kraana või liikurmasina küljes. Ajami
annaabi.ee 
