kaldsilindriga , mille silindrite telg .. Sisepõlemismootori töötsüklid .. Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle . Neid protsesse on neli : · Sisselase silindri täitmine küttesegu või õhuga · Gaaside kokkusurumine · Gaaside põlemine ja paisumise ( silindris toimub töö ) . · Heitgaaside väljalase Mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk nelja kolvikäiguga , nimetatakse neljataktiliseks sisepõlemismootoriteks . Kahetaktilisteks mootoriteks nimetatakse mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde ehk kahe kolvikäiguga . Neljataktilise mootori töötsükkel .. Tsükli vaatlemisel lähtutakse sellest , et iga järgnev protsess algab ja lõpeb kolvi surnud seisus ( kas ülemises surnud seisus või siis alumises surnud seisus ) . Sisselasketakt e .sisselase : Survetakt e
qs.a = 580 000 / 365= 1590 valin, th= 4 öp valin, = 1 Eld = 1590 x 4 x 1 = 6360 TEU Merelt-maale 55% ehk 3498 TEU Maalt merele 45% ehk 2862 TEU Ladustamisala maksimaalsete virnade korral: 6360*10m2=63600 m2 Ladustamisala mitte maksimaalse täitumis korrral (konfitesent 0,8) :63600/0,8=79500 Konteineri ladustamispindala :79500*1,4= 111300 =11 Ha 11 /2,5=4,4 = 440 m on lao pikkus Lao pindala 250m x 440m 6. Kraanad 6.1 STS-kraana tehnilised andmed, töötsükkel Kraana pikkus= 35 m Kraana ulatuskaugus= 45 m Tahaulatus= 10 m Tõste kõrgus maapinnast= 25 m Kraana laius = 18,2 m Vertikaalliikumiskiirus= 100 m/min Horisontaalliikumiskiirus = 150 m/min Töötsükkel: Vertikaalliikumine kokku 100 m + Horisontaalliikumine : 100m = 200 m Vertikaalliikumine 1 min + Horisontaalliikumine 40 s + konteineri haaramine 10 s + konteineri langetamine 10 s = 120 s = 2 minutit STS-kraanade arv:
Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. töötakt 4. väljalasketakt https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/ 1. Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid 2. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda 3
Wankelmootor. Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Kaks süüteküünalt - selleks, et segu põleks ühtlasemalt, põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga ja sisend. Klappe ei ole.
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke
· Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul.
Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...............................................................................
all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on südamelih.kõige paksemad. Elektrokardidiagrammi järgi saab iseloom. südame tööd.
Enamasti töötavad autod sisepõlemismootoritega Levinuimad on bensiinil ning diislil töötavad mootorid Et auto liikuda saaks, siis on autol olemas mootor. Mootor vajab töötamiseks kütust. Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse. Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes
V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100% Kasuteguri leidmise valem: =Akas/Q1 ·100% Ideaalse soojusmasina kasutegur on alati suurem kui reaalse soojusmasina kasutegur. 4. Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamisel tööd. 5. Soojusmasinates kasutatakse gaasi paisumise tööd. Praktikas on soojuse muundamine tööks võimalik vaid tsüklilises protsessis. 6. Ideaalse soojusmasina töötsükkel. Carnot` tsükliks nim tasakaalulist ringprotsessi, mis koosneb kahest isotermilisest protsessist ja kahest adiabaatilisest protsessist. Adiabaat on adiabaatilise protsessi graafik.
Kui suhe S/D 1, nimetatakse mootorit lühikäiguliseks. Enamik nüüdisaja mootoritest on lühikäigulised. TÖÖTSÜKLID Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit, mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle. Need protsessid on. Sisselase silindri täitumine küttesegu või õhuga; gaaside põlemine ja paisumine ning heitgaaside väljalase. Mootoreid, mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk neljakolvikäiguga, nimetatakse neljataktiliseks. Kui töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde ehk kahe kolvikäigu jooksul, nimetatakse mootorit kahetaktiliseks. 6 NELJATAKTILISE KARBURAATORMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Tsükli vaatlemisel eeldame tinglikult, et iga protsess algab ja lõppeb kolvi surnud seisus. Sisselasketakt sisselase
Süda pakneb keha keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ja seda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb sidekoest südamepaun.Südameöös on täidetud vedelikuga, mis vähendab höördumist südame töötamisel. Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse 2)kopsukapillaarides veri vabaneb süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga 3) kopsuveenide kaudu toob arteriaalne veri kopsudest hapniku südamesse . 5. Iseloomusta suure vereringe teekonda.
4taktilise sisepõlemismootor Chris Anderson Mootori tööpõhimõte Tänapäeval suurem osa diiselmootoritega sõidu ja veoautodest varustatakse 4taktiliste kolbmootoritega, mille tööd kontrollitakse sisse ja väljalaskeklappidega. Iga töötsükkel koosneb 4 taktist, mille jooksul väntvõll teeb 2 täispööret. Töötaktid 1.Takt sisselasketakt 2.Takt survetakt 3.Takt töötakt 4.Takt väljalasketakt 1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. 2. Survetakt
Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes suunas. Arterid viivad verd südamest kogu kehasse laiali. Veenid juhivad verd kehast tagasi südamesse.
Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks. Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab
Kahetaktiline diiselmootor Kahetaktilised-diiselmootorid, need on mootorid, kus töötsükkel toimub kahe takti vältel. Kahetaktiline diiselmootor vajab kindlasti turbiini, et täita silindreid vajaliku hulga õhuga. Niisuguseid mootoreid kasutatakse üldjuhul suurtel masinatel nagu laevad, vedurid jne. Kolvi liikumisel silindris toimub pidevalt gaaside ruumala ja temperatuuri muutumine. Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks kui kolb liigub ülemise surnud seisu poole ja vastupidi
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks.
A- töö-1J A<0-ruumala väheneb A=p·V p-rõhk-1Pa V-ruumala muut- 1 m³ Mida suurem on rõhk ja ruumala muut, seda suurem on töö. Sisepõlemismootor Soojusmasin on seade, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Põhiosad: soojendi-süsteemile sisenergiat andev keha. Jahuti- süsteemilt siseenergiat saav keha töötav keha- keha, mis muudab sisenergiat mehaaniliseks energiaks. 4-taktilise sisepõlemismootori töötsükkel *Kolb liigub gaasi rõhu mõjul silindris alla. *Avatakse väljalaskeklapp. *Gaasid pääsevad välja, kolb asub alumises äärmises punktis. *Kolb liigub üles ja surub atmosfäärirõhul gaasid silindrist välja(väljalasketakt) *Suletakse väljalaskeklapp ja avatakse sisselaskeklapp *Kolb liigub taas alla. Toimub kütuse sisseimemine atrõhust veidi madalamal rõhul(sisselasketakt) *Suletakse sisselaskeklapp. Kolb on alumises äärmises asendis. *Kolb liigub üles
_________________________________________________________________________________ 8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub? ____________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Millest osadest koosneb südame töötsükkel?_________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 10. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi selgita, kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil pärast pallimängu?
Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N Esimese silindri liikumisulatus l1 =300mm Teise silindri liikumisulatus l2 =400mm Kolmanda silindri liikumisulatus l3 = 150mm Rõhk süsteemis 10bar = 1000kPa Lubatud rõhu langus 30kPa Kaugus kompressorist 250m Üks töötsükkel 0.5s Seadme kirjeldus Kaevandatud kivid tulevad purustajast, mööda konveierlinti, kahele vibreerivale sõelale. Peene fraktsiooniga ülemine sõel (1A) liigub edasi tagasi ostsilleerides jämeda fraktsiooniga sõela (2A) kohal. Mõlema kahepoolse silindri vibreerimissagedus f = 2Hz, mida reguleeritakse õhukogusega vastavalt koormusele. Suunamuutus toimub sisse tõmbunud asendis kahe rullikuga pneumojaoti kaudu
väljalaskeakende või läbi väljalaskeklapi. Seetõttu liigub läbipuhkeõhk mootori silindris otsevooluliselt ühes ja samas suunas. Kaasaegsetel võimsatel kahetaktilistel aeglasekäigulistel mootoritel kasutatakse väljalaskiklapiga otsevoolulist läbipuhkesüsteemi. 5 Selle süsteemi kohaselt lastakse töötanud gaasid silindrist välja väljalaskeklapi kaudu, mis on paigutatud silindri kanesse (joonis 5) Et kahetaktilise mootori töötsükkel toimub väntvõlli ühe täispöörde jooksul, ei saa gaasijaotuse ringdiagrammi joonistada spiraalina nii nagu neljataktilisel mootoril. Kahetaktelise mootori ringdiagramm on ringjoon, millele on väntvõlli pöördenurga kraadides märgitud väljalaske- ja läbipuhkeakende (-klappide) avanemise ja sulgemise nurgad väntvõlli ASP suhtes (joonis 6) 6
Kuhu siis veri surutakse? Kodade kokkutõmbumine toimub P saki juures ning veri surutakse siis vatsakesse. 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? QRS kompleks. Veri surutakse kopsudesse / kehasse 8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub? T sakkide. Süda lõõgastub, veri voolab kodadesse. 9. Millest osadest koosneb südame töötsükkel? Südameklapid, veri, aort, ülemine ja alumine õõnesveen, kojad, kopsuveen, vatsakesed, kopsuarterid 10. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi selgita, kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil pärast pallimängu? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki minutis. Inimene suudab rääkida pulsisagedusega 110-140 lööki min., Pets hingeldas ning pidi puhkama, sellepärast arvan, et pulsisagedus võis tal olla kindlasti üle 150 löögi minutis.
sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda ja vatsake. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Koja ja vatsakeste vahel on klapid. 7. Millised etapid on südametsüklis? Mida nimetatakse südamelöögiks? Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, selle järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Sõdamelöök südamelihaste kokkutõmme. 8. Mis on elektrikardiogramm? Südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutis, mille abil saab avastada südamehaiguseid. Selle järgi saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. 9. Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. 10
A. Isobaarne protsess B. Isokoorne protsess C. Isotermne protsess 32. Sõnasta termodünaamika II prinsiip Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. Võib sõnastada ka nii: isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 33. Joonisel on kujutatud soojusmasina ja külmamasina töötsüklite graafikud, Kumbal joonisel on kujutatud külmamasina töötsükkel? A B Külmamasina tööd on kujutatud joonisel B 34. Mida nimetatakse entroopiaks? Termodünaamikas nimetatakse energia kvaliteedi muutust entroopiaks. ©anmet.rtg 2007 5
liigutamine. Kõige all pöörleb nukkvõll, võll, millel on iga klapi jaoks oma ekstsentriline osa, mis pöörlemisel põhjustabki üles alla-liikumise, mis ülejäänud klapiajami kaudu klapile edasi antakse. Nukkvõll pöörleb kaks korda aeglasemalt kui väntvõll, kuna mootori üks neljataktiline töötsükkel leiab aset kahe väntvõllipöörde jooksul, ühe töötsükli ajal on aga klappe vaja liigutada vaid üks kord. Nukkvõlli vastu toetub tõukur, mis libiseb piki nuki kontuuri ja hakkab seda järgides üles-alla liikuma. Järgmine lüli klapiajamis on tõukurvarras, mis tõukuri liikumise ülespoole plokikaanes olevale nookurile edasi annab. Rocker on
Vankelmootor on sisepõlemismootor. Selle peamine erinevus seisneb selles, et kui tavaline silindritega mootoris kolvid käivad ülesse-alla, siis vankelmootoris rootor pöörleb (ja lisaks orbiidleb). Silindermootoris toimub iga töötsükkel eralid, järgnedes üksteisele, vankelmootoris, aga toimuvad töötsükklid samaaegselt. Sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike. Siis see suureneb ja imeb kütuse silindrisse. Rootor pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini
Teenindusmajandus Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne. Teenuste jagunemine Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu- uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest.
Pressi hüdroajam koosneb madal- ja kõrgsurveosast. Kõrgsurveosa lülitab töösse pärast pressiplaatide kokkuviimist. Pressiplaatide temperatuuri reguleeritakse auru rõhuga. Pressi töösselülitamisel ja pressiplaatide eelsoojendamiseks viiakse plaadid kokku. Paljukorruselised pressid varustatakse ka esi- ja tagatoitelauaga. Nende presside puuduseks on: -pressi täitmise ja väljalaadimise mehhaniseerimise raskus; -ebaühtlane pressimisreziim pressiplaatide kokkuviimisel. Pressimise töötsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: -pressi täitmine -pressiplaatide kokkuviimine -hoideaeg surve all -pressiplaatide vabastamine survest -pressi väljalaadimine Ühekorruselised pressid Ühekorruseliste presside eeliseks on pressi teenindamise lihtsus, võimalus ehitada automaatliine mitmesuguste eelseadmetega. Pressimise tehnoloogilises tsüklis saavutatakse ajavõit pressi täitmisel ja väljalaadimisel ning pressiplaatide kokkuviimise aja arvel
pöörlema, selleks et sissepritsitav kütus seguneks paremini õhuga 2. Eelpõlemiskambriga diiselmootorid, nende mootorite korral toimub kütuse sissepritse eelpõlemiskambrisse, mis on peene ava kaudu ühendatud põhipõlemiskambriga. 3. Pööriskambriga diiselmootorid, mille põlemiskambri ühe osa moodustab erikujuga kamber, mis õhu kokkusurumisel paneb viimase pöörlema. 4. Kahetaktilised-diiselmootorid, need on mootorid, kus töötsükkel toimub kahe takti vältel. Kahetaktiline diiselmootor vajab kindlasti turbiini, et täita silindreid vajaliku hulga õhuga. Niisuguseid mootoreid kasutatakse üldjuhul suurtel masinatel nagu laevad, vedurid jne. 5 2.MOOTORITE ARENG Määratud mitmetest teguritest: eelkõige keskkonna probleemid, maailma majanduse seis-
geeringut. 60 20 000 5000 Töötsükli laiust vähendades 70 20 000 0 mootori kiirus väheneb. 0 20 40 60 80 100 80 20 000 Töötsükkel (%) Koostame töötsüklit muutes 90 20 000 tabeli ja graafiku. 100 ? 3 DC mootor ja LabVIEW Selle ülesande tarvis koostame LabVIEW-s programmi, millega oleks võimalik kasutajaliideselt muuta mootori pöörlemissagedust, kasutades selleks numbriketast.
TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna
Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks (mööda kõiki arterid ei voola hapnikurikas veri). · Kapillaarid Peenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas jääb rakkudest verre. 3. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihaste kokkutõmme on südamelöök. 4. 1.Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri artersse. 3.Rahulikus olekus on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. 5. Klapid kodasi ja vatsakesi ühendavad avad, mis töötavad nagu ühele poole lahti
poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. 8.Mis tähtsus on südameklappidel? Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid kindlustavad vere liikumise ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – kindlustavad vere liikumise vatsakesest välja veresoontesse. . 9.Milline on südame töötsükkel? minutis 60 kuni 130 korda 10.Millest sõltub südamelöökide sagedus? sõltuvab vanusest ja kehalisest pingutuses, nt. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, nooruki oma 70 korda minutis. 11.Mis on elektrokardiogramm ja mida see näitab? Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis näitab südame tööd ja seisundit. 12.Milliseid veresooni esineb inimesel? Arterid, veenid ja kapillaarid 13.Võrdle veresoonte ehitust.
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30 Südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumist. Lõtvumine võimaldab südamelihastele puhust, tänu sellele on süda võimeline töötama kogu elu. Südamelihaste kokkutõmmet nimetatakse südamelöögiks. Südamelihaskoed erinevad teistest selle poolest, et need ei väsi vaid töötavad kogu eluaja. Rahulikus olekus lööb täiskasvanu süda keskmiselt 60-70 korda minutis ja paiskab ühe löögiga kehasse umbes 5-6 l minutis.
kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tema eesmärgiks on avastada lapse kordumatu arenguvalmidus, mitte õpetada talle oma teooriaid. Inimene, kes on pidevalt ametis oma tõekspidamiste levitamisega, ei suuda avastada midagi uut. Lasteaed. Päevakava. Sotsiaalne suhtlemine. Lapse töötsükkel Kui laps tuleb hommikul lasteaeda, peab ta päevarütmi sisse elama. See toimub erinevatel lastel erinevalt. Päev algab vabategevusega. Laps valib iseseisvalt omale tegevuse, materjali millega ta suudab toime tulla. Kui tegevus on lõpetatud kõnnib laps pealtnäha igavledes ringi. Tegelikult on see puhkehetk ja hingetõmbe aeg, mida laps väga vajab. Seejärel otsib ta uue tegevuse. Õpetaja ei tohiks last tagant kiirustada, et talle uusi tegevusi välja pakkuda.
Kokkuvõttes harjutakse seda tüüpi mõjutustega kiiresti. Vajadus raha järgi kasvab sõltuvalt elatustasemest teatud piirini, mille järel rahale omistatakse normaalne psühholoogiline seisund inimväärikuse säilitamiseks. Domineerima hakkavad vaimsed vajadused - loominguline eneseteostus, eduelamus jm. Tööfunktsioonide laiendamine kujutab endast ühe töötaja poolt teostatavate operatsioonide arvu suurenemist. Selle tulemusel pikeneb iga töötaja töötsükkel ja kasvab töö intensiivsus. Antud meetodi sihipärane kasutamine töötajate vähese koormatuse ja nende isikliku soovi korral avardab oma tegevuse ringi, vastasel juhul võib see viia töötajate terava vastuseisuni. Spetsiifilisi korduvaid tööliigutusi tegevate töötajate jaoks on mõistlikum kasutada tööstuslikku rotatsiooni, mis pakub töö liikide ja tootmisoperatsioonide järjestamist nii, et töötajad vahetavad päeva jooksul perioodiliselt töökohti.
kõikumise võimendumise põhjused. Organiseeri töökorraldus nii, et toode liigub otse ühest tegevusoperatsioonist järgmisesse ilma katkestusteta. Valmista või tarni ainult seda ja sellises koguses, mida väärtusvoo allavoolu asuv aste soovib ei rohkem ega vähem. Kogu süsteem peab töötama lõppnõudlusega samas rütmis. Standardiseeri iga tegevusprotsessi toimingu töötsükkel optimaalseimaks, tagamaks toimingute sünkroonsust Standardiseeri ja minimeeri vajalik reservvaru toimingute vahel. Korralda töö nii, et iga tegevusoperatsiooni saab vigade suhtes jälgida ja vea asetleidmisel peatada. 7) Infosüsteem (IS) on ... ... info, isikute, tehniliste vahendite ja meetodite süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale
1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a. Carnotäi tähtsaimad leiutised. Carnot tsükkel on idealiseeritud soojusmasina töötsükkel, mis koosneb kahest isotermaalsest ja kahest adiabaatilisest protsessist:Isotermaalne paisumine temperatuuril TH soojuse juurdeandmise tõttu adiabaatiline paisumine isotermaalne kokkusurumine temperatuuril T C (soojuse äraandmine). Adiabaatiline kokkusurumine. Carnot tsükkel vastab teoreetiliselt maksimaalse kasuteguriga soojusmasinale, kuid praktikas ei saa sellisetsükliga soojusmasinat ehitada, sest soojuse ülekanne isotermilise protsessi käigus on liiga aeglane.
Vahemälu jääb mikroprotsessori ja põhimälu vahele. Ta on kiirem kui põhimälu ja võimaldab seda teatud juhtudel asendada. Kui põhimäluna kasutatakse odavamat dünaamilist mälu DRAM, siis vahemäluna on kasutusel kallim, kuid palju kiirem staatiline mälu SRAM. 9 1.4.1 Vahemälu areng Esimestel personaalarvutitel töötasid mikroprotsessorid madalal sagedusel (alla 20 MHz). Kuna dünaamilise muutmälu DRAM töötsükkel oli 60..80 ns, mis vastas sagedusele 17 MHz, siis puudus vajadus mikroprotsessori ja operatiivmälu vahelise vahemälu ehk puhvri järele. Selline vajadus tekkis koos mikroprotsessori Intel 80486 kasutuselevõtuga. Vahemäluna hakati kasutama staatilist muutmälu SRAM, mille töötsükkel on tunduvalt lühem (2..4 ns). Võrreldes DRAM'iga on SRAM mõõtmetelt palju suurem ja hinnalt palju kallim, mistõttu piirduti esialgu suhteliselt väikese mälumahuga (8 kilobaiti Level 1 vahemälu
ligikaudu ühe ATP molekuli hüdrolüüsi energia · Primaarne aktiivne transport ATP hüdrolüüsi energiat kasutatakse otseselt · Sekundaarne aktiivne transport ATP hüdrolüüsi energiat kasutatakse kaudselt Primaarne aktiivne transport - ioonpumbad Rakkudes on K+ kontsentratsioon suurem ja Na+ kontsentratsioon väiksem, kui rakuvälises keskkonnas K+ ja Na+ gradient säilitatakse ATP hüdrolüüsi energiast sõltuva naatrium kaalium pumba ehk Na+-K+ ATP-aasi abil Pumba töötsükkel hõlmab 2 K+ iooni pumpamist rakku ja 3 Na+ iooni pumpamist rakust välja Naatrium kaalium pump on üheks liikmeks suures, aktiivset transporti vahendavate ATP-aaside klassis Ioonpumbad töötavad pöörduvalt ioonide allavoolu kontsentratsioon gradienti toimuva isevoolulise liikumise energia arvelt on võimalik sünteesida ADP-st ja Pi-st ATP Tagurpidi töötavad ioonpumbad genereerivad valdava osa elusorganismide ATP-st Mida Na+-K+ ATP-aas peab tegema?
tihedusest. Surveastme väärtus on alusplaatidel pressimisel 2,5 3,0 ning ilma alusplaatideta pressimisel 3,5 - 4,5. Selline surveaste saavutatakse esimesel juhul pressimissurvel 1 - 1,5 MPa, teisel juhul pressimissurvel 3 4 MPa. Laastuvaiba eelpressimisel Kasutatakse ühekorruselisi perioodilisi presse, pideva laastuvaiba eelpressimisel sammuvaid presse, roomikpresse ja valtspresse. Suure tootlikkuse korral on soovitatavad pidevpressid, sest perioodiliste presside minimaalne töötsükkel ei võimalda peakonveieri pidevat tööd. Eelpressimisel kasutatavate perioodiliste presside tootlikkus on arvutatav valemiga 3600 l b k 3600 x 4,825 x 2,67 x 0,0293 x 0,85 Q eel = = =4,6 m 3 t 250 /tunnis l formeeritud plaadi pikkus, 4,825m b formeeritud plaadi laius, 2,67m
Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt 3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse) 4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine, väljalase,
1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s ...
Signaali saabumine algatab nii kaupade transpordi kui ka töötlemise . Sellisel puhul määrab signaalide ( kastid, kaardid) arv laovaru maksimaalse suuruse konkreetses kanbaniga haaratud tsüklis. Ringluses vajalike kastide või kaartide arvu on võimalik välja arvutada, lähtudes eesmärgiks seatud materjali ringlussagedusest, töötsükli pikkusest ja riskivarudest. I I Töötsükkel I II Töötsükkel Sisendala valmistamine väljundala I Sisendala valmistamine väljundala I I Traditsiooniline kaupade või materjalide kulu prognoosimine, selle põhjal tellimine ja saatmine põhjustab tõukamise (push system), sest materjalid saadetakse teele varem saabunud prognoosi või tellimuse alusel.
Saksamaa mehaanika insener. Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et 7 tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Esimene wankel mootor Felix Wankel 5. Nikolaus August Otto (14 juuni 1832, Holzhausen der Haide, Nassau - 26 jaanuar 1891, Köln) oli saksa leiutaja esimese sisepõlemis-mootoriga tõhusalt põletada kütust otse kolvi kambrisse. Kuigi peale muude sisepõlemismootorite oli leiutatud (nt Etienne Lenoir) need ei põhinenud neli erinevat lööki
2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID 2.1. Pneumaatilised asendid Pneumojaotitel on kaks erinevat asendit, nullasend ning lähteasend. Nullasendiks nimetatakse (nt vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles paiknevad pneumojaoti liikuvad osad, kui jaoti ei ole rakendunud olekus. Lähteasendiks nimetatakse asendit, millesse liiguvad pneumojaoti liikuvad osad, kui pneumaatikaskeem, millesse ta on lülitatud, ühendatakse pneumovõrku ja millest algab seadme töötsükkel. Liiteid kujutatakse lähteasendist. Pneumojaoti sisemisi liiteid kujutatakse punkti kanalite ühenduskohas 2.2. Pneumojaotitel kasutatavad tingmärgid ja tähistus Pneumoskeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles ei kajastu seadme ehitus, vaid ainult jaoti poolt täidetav funktsioon. Pneumojaotite tingmärgid vastavad standardile DIN ISO 1219. Alljärgnevas tabelis on välja toodud kasutatavad tingmärgid ning nende seletused (vt tabel 1).
ja töökehast(siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha). Soojusmasina kasuteguri näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q1 muundab masin kasulikuks töök Akas. Kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga Q2 vahe: Akas= Q1-Q2. Kasuteguri valem: = Q1 - Q2 / Q1 100% Ideaalne soojusmasin on selline, mis tagab isoleeritud süsteemis parima soojuse ärakasutamise, s.t. suurima kasuteguri. Sellise masina töötsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist ja seda nim. Carnot´ tsükliks. Ideaalse soojusmasina kasutegur: = T1- T2 / T1 100% (T1- soojenti temp., T2- jahuti temp.) Termodünaamika protsessid: ¤Pööratavaks protsessiks nim. niisugust protsessi, mis saab kulgeda nii, et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski, ainult vastupidises järjekorras ja jõuab algolekusse tagasi.
· Magnetograafiliste seadmete tööprintsiip on analoogne elektrograafiale. Vahe seisneb silindri olemasolus, mis on kaetud magnetiliste omadustega materjaliga Fe2O3. Kirjutuspea abil toimub varjatud kujutise loomine. Ilmutuspea abil toimub kujutise visualiseerimine. Selleks kasutatakse magnettoonerit. Kujutis kantakse tänu kontaktile paberi pinnale. Kujutis fikseeritakse termokinnitusseadmes. Peale silindri puhastamist ja kujutise kustutamist töötsükkel kordub. · Trükiseadme põhidetailiks on magnetsilinder, millele toimub kujutise loomine ja toimuvad kõik trükiprotsessiga seotud operatsioonid. Vaid kinnitamine toimub teises seadmes. Silinder omab mittemagnetilist alusmaterjali, millele on kantud ferromagneetiline kiht. 21.Kus kasutatakse digitrükiseid ? Loetle ja kirjelda tehnoloogiat. 1. Kiiresti vananevate trükiste trükkimine
c. pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine teral tooriku telje suunas vabalt valitud suurusega d. pealiikumine - tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine - tera pöörlemine Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Revolvertreipink erineb universaaltreipingist järgneva poolest: Vali üks: a. ei saa töödelda keerulise kujuga detaile b. pingi töötsükkel on automaatne c. puudub lõikekiiruse muutmise võimalus d. tagapuki asemel on revolversuport koos revolverpeaga Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Välisümarlihvimisel kasutatakse järgmist lõikeriista ja liikumisi lõikeprotsessis: Vali üks: a. silinderkäia, käiale antakse pöörlev liikumine, toorikule ainult pöörlev liikumine ja käiale veel radiaalettenihe b
buldooserijuhi tööd. Teiseks eeliseks on, et vajaduse korral võib hüdrosilindri abil hõlma pinnasesse suruda. See on eriti vajalik rasketel pinnastel. Hüdraulilise juhtimisseadme abil võib hõlma seada kas ujuv- või kindlasse(fikseeritud) asendisse, s.o. kindlaks määratud töösügavusele. Viimast võimalust kasutatakse näiteks planeerimistööde viimistlusel või turbakomposti valmistamisel. 3 BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE Buldooseri täielik töötsükkel koosneb hõlma seadmisest lõike- või kogumisasendisse, pinnase lõikamisest ja teisaldamisest, pinnase mahalaadimisest, hõlma tõstmisest ja tagasikäigust järgmise töötsükli sooritamiseks. Pinnast lõigatakse tavaliselt traktori esimesel käigul ja otseliikumisega. Rasket pinnast tuleb kindlasti eelnevalt kobestada. 3.1 Süvendi kaevamine Süvendi kaevamine buldooseriga koos mulde ehitamisega toimub järgmiselt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
