5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnak...
Rakvere Ametikool Keemilised vooluallikad Raimo Johanson AV13 Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2014 Sisukord Keemilised vooluallikad.......................................................................................... 3 Üldine ehitus ja talitlus........................................................................................... 3 Tunnussuurused...................................................................................................... 4 Elektromotoorjõud............................................................................................... 4 Nimipinge............................................................................................................ 4 Sisetakistus......................................................................................................... 4 Mahutavus..........................................................
Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus 1745. aastal valmistasid E.J. von Kleist ja P. van Musschenbroek esimese kondensaatori, mida tuntakse kui leideni purki või kleisti pudelit. Kondensaatorite eesmärk on elektronide säilitamine ja/või juhtida vahelduvvoolu. Samas takistades alalisvoolu (DC) läbipääsu. Kondensaatorite mahtuvust tähistatakse mitmel eri viisil. Kõigepealt tuleks selgeks teha ühikud ja nende teisendused Kondensaatorite tunnussuurused Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab Mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool
Dielektrik Kondensaatori liigid Kondensaatoril on olemas kaks põhiliiki: Esimeseks põhiliigiks on püsikondensaator, mis jaguneb omakorda veel neljaks. 1. Kilekondensaatorid 2. Kõrgsagedus 3. Senjett keraamikakondensaatorid 4. Elektrolüütkondensaatorid Teiseks põhiliigiks on muutkondensaatorid, mis jaguneb kolmeks. 1.Häälestuskondensaatorid 2.Seadekondensaatorid 3. Superkondensaatorid Kondensaatori tunnussuurused Nimimahtuvus Mahtuvushälve ehk tolerants Nimipinge Mahtuvuse temperatuuritegur Isolatsioonitakistus Lekkevool Kaonurga tangens . Kilekondensaator Nende materjaliks on metalliseeritud isolatsioonkile . Suure mahtuvuse ja kõrge tööpingega kondensaatorid. Mahtuvus nanofararditest kümnete mikrofararditeni. Kilekondensaatorite monteerimisel ei ole suunal põhimõttelist tähtsust. Keraamikakondensaatorid Senjett Kõrgsagedus
Kondensaatoreid liigitatakse püsi- ja muutkondensaatoreiks. Muutkondensaatoreid liigitatakse häälestus- ja seadekondensaatoriteks. Püsikondensaatoreid jagunevad dielektriku järgi paber-, plast-, keraamika-, vilkklaas-, gaas-, vaakumkondensaatoriteks. Püsikondensaatorite eriliigiks on elektrolüütkondensaator, kus kasutatatakse elektroodide vahel elektrit juhtivat elektrolüüti. 2 Kondensaatorite tunnussuurused · Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele.
1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud segu. Pooljuht materjalid, traattakistused aga enamasti konstaan või nikroon TAKISTITE TUNNUSJOONED Olenemata takistite liikide mitmekülgsusest on neil teatud kindlad tunnussuurused. Tunnussuuruste ja kasutusalade järgi liigitatakse takistid: 1. Üldkasutatavad takistid 2. Täpistakistid 3. Pretsesiivsed takistid ehk ülitäpistakistid 4. Kõrgsagedus takistid minimaalne omainduktiivsus 5. Ülikõrgsagedus takistid minimaalne omainduktiivsus 6. Kõrgpine takistid nende ehitus peab tagama töökindluse, mis ulatub kilovoltidesse 7. Kõrgoomilised takistid nende takistused, ulatub gigaoomidesse
Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetaksse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement. Mitmekordselt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Tehnikaterminites väljendatuna on laetav keemiline vooluallikas sekundaarne (teisene) vooluallikas, lühemalt sekundaarvo...
DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment Wo [m3] 2.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud ta...
0.025 0 0 009 0 013 3. Ülesanne - Liistliite tsentreerimine Tihe liistliitelise istuga on võllile läbimõõduga d=52mm, istuga t6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on D=...... mm ja ist H7 ning rummu pikkus on lr= 70mm Liistu arvutuslik lauius on b=16mm ja kõrgus h=10mm ning pikkus l=90mm on antud tinglikult. 1) Liistliite tunnussuurused, kui b=16 mm, h=10 mm ja l=90 mm. a) Liist võllisoones istuga t6/h9 LIIST h9 VÕLL t6 Ülemine piirhälbed : ES 0mm es 0.054mm Alumine piirhälbed : EI 0.043mm ei 0.041mm Suurim piirmõõde : GuH 16mm GuS 16.054mm Vähim piirmõõde : GlH 15.957mm GlS 16.041mm Tolerantsid : TH 0.043mm TS 0.013mm
korral. Seadmed on varustatud veermikuga ning neid on kerge transportida. Teisaldatav seade koosneb purustus-sorteerimisseadmest ning masin töötab ühe või kaheastmelise purustamisega ja sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kivid laaditakse punkrisse, kust rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse. Linttranspotöör viib peenestatud materjali eemale. 4. Rullid pinnase tihendamiseks-kirjeldage erinevaid võimalikke konstruktsioone(skeemid) masina tunnussuurused valikus Tunnussuurused valikus: kaal, laius, sagedus, tsentrifugaaljõud, mootori võimsus Staatilise toimega- o Pneumoratasrullid- rataste paigutus telgedel võib olla kas rida- asetusega(rattad mõlemal teljel liiguvad samades jälgedes) või malekorras asetusega(tagatelje rattad asetsevad esitelje rataste vahekohtades). Kummide elastsuse tõttu on pinnas kauem koormuse all ning koormus jaotub pinnal ja
Operatsioonivõimendid valmistatakse diferentssisendiga ja kahepoolse toitega alalisvooluvõimenditena. Sisendsignaal rakendatakse transistorite baasidele. Väljundsignaal Uv on samas faasis sisendpingega Us1 ja vastasfaasis sisendpingega Us2. Sisendpingete vahet Usd = Us1 - Us2 nimetatakse diferentspingeks, aritmeetilist keskmist aga ühispingeks. Väljundsignaal Uv = Ku Usd + Kü Usü Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin...UVmax) lineaarselt sõltuv diferentspingest. Kui maksimaalne pinge on saavutatud, siis väljundpinge enam ei kasva ja jääb (1...5) V madalamaks kui toitepinge. Näiteks toitepingel Ut = ± 15 V, Uvmax 12 V.
St, alati varem peab rakenduma see sulavkaitse, mis on vahetult lühisekoha ees. Selle nõude täitmiseks ei tohi sularite tunnusjooned ristuda. Sulavkaitsmed - põhinõuded 3. Sulari vahetuseks kuluv aeg peab olema võimalikult väike. 4. Energiakadu sularis peab normaaltalitlusel olema võimalikult väike. Sulavkaitsmed - nimiandmed IEC (International Electrotechnical Commission) standardid sätestavad sulavkaitsme iseloomustamiseks järgnevad tunnussuurused: Nimipinge See peab vastama võrgupingele. Madalpingekaitsmed testitakse nimipingest 10% kõrgema pingega. 230 V võrgus kasutatakse 250 V nimipingega kaitsmeid. Kõrgepingekaitsmetel on erinõuded. Sulari ja sulavkaitsme nimivool Kestvalt talutav sulari vool. Kasutatakse erinevaid standardarvuridasid. R10 rea järgi 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80 ja 100 A. Sulavkaitsme nimivool suurim sulari nimivool. Nimisagedus Kadudest põhjustatud temperatuuritõus
Koostamise täpsust iseloomustab istu tolerants , mis näitab, kui palju erineb lõtk valmisliidetes. TS = Smax - Smin = 0,075 - 0,025 = 0,050 mm. 7. Miks saadakse detaili töötlemisel kare pind? Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra profiili hälvete aritmeetiline keskmine. 9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid . 10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel. 11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all?
kustutamine toimub kaitselüliti sees. Erinevad lisaseadmed on enamasti monteeritud (või on monteeritavad) samasse korpusesse. Nimivoolude vahemik 10 A - 1600 A Õhkkaitselüliti (ingl. lüh. ACB - Air Circuit Breaker): ühes korpuses paiknev mitmepooluseline lahtine kaitselüliti - elektrikaar paiskub lülitamisel kaitselülitist välja. Nimivoolude vahemik 800 A - 6300 A Madalpinge kaitselülitite olulisemad tunnussuurused Nimivool In Nimilahutusvõime lühisel Icn Maksimaalne lahutusvõime lühisel Icu Korduv lahutusvõime lühisel Ics Nimi-lühiajataluvusvool Icw Nimipinge Un Kasutuskategooria Nimi-impulsstaluvuspinge Uimp Madalpinge kaitselülitite rakendumistunnusjooned Kaitselüliti rakendumistunnusjoon on teda läbiva voolu ja selle voolu toimel rakendumise aja vahelise sõltuvuse graafiline kujutis. Kompakt-ja õhk-kaitselülitite rakendumistunnusjooned
2.19. Miks peab varuteguri väärtus olema optimaalne? Väikese varuteguriga konstruktsioonil on väike töökindlus, suure varuteguriga konst. on keskmiselt kõrgem hind. 2.20. Selgitage tugevustingimuse olemust! Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget. Ning kõigis detaili punktides peavad olema tugevustingimused täidetud. 3. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 3.1 Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.2 Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.3 Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust?
,tulekahjusid, majandusblokaadi, elektrisüsteemidega ühendatud riikide vahel ,streiki, diversiooni akte ja eriolukorra väljakuulutamist. Summaarsete katkestuste hulka ei arvestata ka plaaniliste hooldustega ja remontidega seotud katkestusi millest on tarbija eelnevalt teade kanalite(ajalehe, võrguettevõtja veebilehe jms) kaudu. Pinge kvaliteedi tagamisel lähtub võrguettevõtja Eestis kehtivast Euroopa standardist (elektrivõrkude pinge tunnussuurused.) see standard normib pinge olulisi tunnussuurusi tarbija elektripaigaldise võrguühenduse liitumispunktis normaaltalitlusoludes. Kt küsimused: 1.pingelahedased tööd 2.kaitseohutu kauguse ja järelevalve kasutamisega 5 punkti 3.rikete kõrvaldamine 4 punkti
docstxt/125482860476476.txt
· Suhteliselt lihtne kasutada ja asendab edukalt transistor · lülitusi, tagades ka võimenduse parema kvaliteedi. · Kasutatakse põhiliselt võimenditena, generaatorites, aktiivfiltrites, pinge- ja voolustabilisaatorites jne. · Sisendvool,võimendustegur,talitluskiirus Joonisel: Pingestamine kahepoolse toiteallikaga OV Diferentspinge ja ühispinge Ud = U1 U2 Uü = (U1 U2 ) /2 OV tunnussuurused 1. Võimendustegur e. diferentsiaali võimendus Kd on väljundpinge ja seda esilekutsunud diferentsiaalpinge suhe. Andtakse null sagedusel nimitingimustel 2. Ühissignaali võimendustegur Xü (CMRR- common mode rejection ratio) on võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ja ülekandetegur on väljundpinge ja selle esilekutsunud ühispinge suhe 3. Nihkepinge (Un) on diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele,
Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 2.11 Kondensaator Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Kondensaatorite tunnussuurused: · Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele.
Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Tööpõhimõte - türistori päripingestamisel antakse tüürelektroodile pingeimpulss.Türistor avaneb ja jääb avatuks seni, kuni pinge katkeb türistori elektroodidel. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Sümistor – sümmeetriline türistor. Dioodtüristor, dioodsümistor 50. Võimendi ja selle tunnussuurused. Türistor – kolme PN-siirdega pooljuhtseadis vooluahelate lülitamiseks. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Tööpõhimõte - türistori päripingestamisel antakse tüürelektroodile pingeimpulss.Türistor avaneb ja jääb avatuks seni, kuni pinge katkeb türistori elektroodidel. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Sümistor – sümmeetriline türistor. Dioodtüristor, dioodsümistor 51
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
25. Miks peab keevisõmbluse tegeliku parameetrid? pikkuse võtma arvutuslikust pikkusest 6.9. Määratlege paindemoment! suurema? 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! 5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 6.11. Määratlege põikjõud! 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab 6.12. Sõnastage põikjõu range märgireegel! tõmbele töötava detaili tugevust? 6.13. Määratlege positiivne ja negatiivne 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab sisepinnad! lõikele töötava detaili tugevust? 6.14
22 3. Laeva püstuvus z M BM GM WL G Z W B B1 K N y Joon. 6. Põiki püstuvuse tunnussuurused Stability Nomenclature Kreeninurk () Angle of Heel Raskuskese G Centre of Gravity Ujuvuskese B Centre of Buoyancy Metatsenter M Transverse Metacentre Ujuvuskese kreeni puhul B1 Centre of Buoyancy Shifted Metatsentri raadius BM Metacentric Radius Metatsentri kõrgus GM Metacentric Height Püstuvuse õlg GZ Righting Arm
koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga. Stabilitronide olulisemad tunnussuurused on järgmised: - UZ - stabiliseer(imis)pinge - stabilitronil tekkiv pinge, kui teda läbib nimistabiliseervool Izn. - Izmin - vähim lubatav stabiliseervool on stabiliseervoolu vähim väärtus, mille korral läbilöögiprotsess on veel stabiilne. - Izmax - suurim lubatav stabiliseervool on stabiliseervoolu suurim väärtus, mille korral stabilitron veel ülemäära ei kuumene. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
rakettdanriseļ saab arvlrti ekraanile tuua kogu ntuuttdltri, ajarni või telrttoloogiaprotsessi tööd
pttudutava info, sh, tarbitud errergia tnaksumuse, võinlsuse, pinged, vooļud, töötsüklite
(toodete) arvu jne. Kuigi muundureid tootvad firrlad tamivad kasr"rtaja soovi korral vastava
tarkvara. võib nįisuguse tarkvara hirrd olla nrõnikord surtrenr krri rnurrrrduriļ.
1.4. į_ührisrootoriga asünkroonmootori omadusi
l.4.I' Võrgutoitel asünkroonmootori tunnussuurused
Li-ilrisrootoLiga asüttkroontitootori peamiseks eeļiseks alalisvooļrrlrrootorite, siinkroon- ja
faasirootor'iga asĮirlkr'oorttiiasiIrate ęeS on liikuvate korrtaktide (koliektori r,õi kontaktrõngaste)
pttuclutnine ja sellest tuļetrev ļiļrtne elritus, väike ļlind ja suur töõkindļus' Liļitrie eļritus ei
täherrda aga tnootorts įoinluvate fuüsikaliste protsesside ļiļrtsust. Pigeiri vastupi
sujuvalt muundatud sagedus. 20sc on fikseeritud sagedus. Valida vahesagedus, vastuvõetud sagedusala jaotada neljaks all alaks ja anda see tabeli kujul. 4. ------- “ -------- 10sc on igal sagedusall, alad eraldi kvartsiga fikseeritud 5. Anda infradüün vastuvõtja struktuurskeem koos plokkidega ja nimedega. Valida vastuvõetav sagedusala ja näidata struktuurskeemil plokkide vahe kohtade juures tekkivad sagedused, sagedusala lõpusuhtes, iseloomustada? VV-te tunnussuurused 16 Raadiovastuvõtjad Vaatamata sellele, et igale raadioVV liigile või tüübile on ette nähtud kindlad ülesanded, on VV-tel terve rida ühiseid elektrilisi tunnussuurusi, mille järgi neid hinnata ja tarbe korral võrrelda (nt. asendamise puhul). Nendeks tunnussuurusteks on: 1) tundlikkus 2) selektiivsus naaber- ja peegelkanali suhtes 3) sagedusala 4) väljundvõimsus
asetatud liikuva koonuse vahel Võrreldes lõugpurustitega on koonuspurustitel järgmised eelised: · pidevtoime, · tootlik töö ja purustuse peenus, · väike energiakulu, · töökindlus ning valmistoodanu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Töö iseloomu ja eesmärgi järgi eristatakse kahte tüüpi koonuspurusteid järsu purustuskoonusega purustid jäme- ja keskmiseks purustuseks, lauge purustuskoonusega seadmed keskmiseks ja peenpurustuseks 17) Kõrgsurve värvipritsi ehitus ja tunnussuurused. Kõrgsurve värvimisseadmed (firma WAGNER): Tehnilised andmed W 1300 SF 1250 SF 1500 SF Finish 1750 500 Mootori võimsus, kW 0,65 1,1 1,1 1,45 2,8 Maks.tootlikkus, l/min 1,1 1,4 2,2 3,2 8,5 Maks.düüs 0,015 0,015 0,023 0,031 0,036 Maks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendi...
ühe osa Teine liigitus lähtub drosseli asukohast vaheldi jõuahelas: · võrguresonantsvaheldid, drossel paikneb alalisvoolu poolel · koormusresonantsvaheldid, drossel paikneb vahelduvvoolu poolel Rööp- ja jada-rööp nullvoolulülititega resonantsvaheldite elektrilised skeemid on näidatud joonisel 1.15, a, b. Need on sarnased vooluvahelditega, kuigi nende tunnussuurused on väga erinevad. Siin moodustavad sisenddrossel ja väljundkondensaator resonantsahela koos nende vahel paikneva lülitussillaga. Resonantsahela parameetrid ja silla lülitussagedus valitakse selliselt, et sisendvool oleks katkev, nagu näitab joonis1.15, c. Tänu antud valikule sulguvad silla transistorid siis, kui vool kahaneb nullini. Kui transistorid avanevad (t0), laadub kondensaator läbi drosseli pingele UC, mis on võrgupingest Ud kõrgem. Ajahetkel t1 kahaneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
