On ka ehitatud Kontserdimaja . Rahvas muutub aina aktiivsemaks keskuse külastajaks. On loodud mitmeid näiteringe ja huvirnge nii noortele kui ka vanadele. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Einar Iila Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Voldemar Berelkovski
Andrus Kivirähk Koostaja: Riiko Kojoni EP-14 • Sündis: 17. august 1970 (vanus 46), Tallinn • Abikaasa: Ilona Martson • Haridus: Tartu Ülikool • Lapsed: Liisa Kivirähk, Teele Kivirähk, Kaarin Kivirähk • Filmid: Leiutajateküla Lotte, Lotte ja kuukivi saladus, Tom & Fluffy jne… Elulugu • Kolmekordne Nukitsa konkurssi võitja • Sai 2007. aastal Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia. • Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik • Neljakordne Eesti kirjanduse aastapreemia laureaat • Lutsu huumoripreemia laureaat • Tammsaare romaanipreemia laureaat Tunnustused * Laia ampluaaga kirjanik: Draamakirjanik, Proosakirjanik,
Näidendid ‘’Rehepapp’’ Elulugu Sündis 17.august 1970 Tallinnas. Eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala 1993. aastal. Töötab Eesti Päevalehes. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Isiklikku Sotsioloogist vend Juhan Kivirähk. Abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Tal on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kirjutamine Aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2000. aastate üks menukamaid Eesti kirjanikke. Tuntuim nüüdiskirjanikke. Kirjutanud proosat, näitekirjandust, stsenaariume, lasteraamatuid, kuuldemänge. Näidendid Tema kirjutatud näidendeid on lavastatud läbi aastate. Üks esimesi on lavastatud Nukuteatris 1992 ‘’Vanamehed seitsmendalt’’ Üheks hilisemaiks on lavastatud Eesti Draamateatris 2012 ‘’Kevadine
Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena
Juhatas Jõhvi Haridusseltsi tegevust ja osales näitetrupi töös, mängis sümfooniaorkestris.Oli mitu korda ka kohalikel laulupidudel kooride üldjuhiks. · Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. · Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele
kui mina olen lugenud) on väga head. Minu lemmikute hulka kuuluvad ,,Kaka ja kevad", ,,Rehepapp" ja ,,Sirli, Siim ja saladused". Nagu eespool mainitud, ta on ka oma huumorisoone eest auhindu saanud. Ta on väga vaimukas ja loov inimene, suure fantaasiaga ja hea kujutlusvõimega. Edgar Savisaar on suisa öelnud, et Tallinnas peaks olema Andrus Kivirähki nimeline tänav. Kindlasti on Andrus Kivirähk üks mu lemmikkirjanikest! Andrus Kivirähki pere Kivirähkil on kolm last- Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on abielus eesti ajakirjaniku ja tõlkijaga, Ilona Martsoniga. Ilona Martson sündis 14. novembril 1970, ta on ajakirja Täheke peatoimetaja ning on olnud Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse juhataja. Ilona on pärit Ukrainast, ta ema on ukrainlanna. Ta oli kahene, kui ta perega Eestisse kolis. Ülejäänud elu on ta kogu aeg Eestis elanud. Nad kohtusid 1988.aasta sügisel, Tartu ülikoolis ajakirjanduse esimesel kursusel. Ilona ja Andrus abiellusid Ilona sünnipäeval - 14.
Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedebert Tuglase novelliauhind
Teatriuuendus 60ndate lõpus ja 70ndatel sai Irdi toetusel "Vanemuisest" teatriuuenduse keskus ja tagala. Ta toetas noore põlvkonna lavastajate pealekasvu, seisis toona radikaalsena mõjunud etenduste ärakeelamisete vastu ja kasutas oma mõjuvõimu nii parteiorganisatsioonis, kui ka MoskvaLeningradi tunnustatud teatriteadlaste ja kriitikute seas, olenemata isiklike konfliktide tekkimisest. Vanemuisesse asuvad tegutsema teatriuuendajad Jaan Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Mati Unt jt. Olulisus Vanemuisele ja eesti teatriloole Eesti teatrimällu on Kaarel Ird läinud konfliktse ja vastandliku isiksusena. Ühelt poolt komparteilise maailmavaatega jõuline, plahvatav ja diktaatorlik teatrijuht. Teisalt oli tegu aga reziimi poolt taunitud eesti algupärandite tulise kaitsejaga, Vanemuise üleliiduliseks nähtuseks muutjaga ja 70ndate teatriuuenduspõlvkonna eestkostjaga. ''Irdi teatriajalukku minevaid lavastusi saame kokku umbes kahe käe sõrmede jagu
laine 1960. aastate lõpupoolel. Neid kirjutasid enamasti luuletajad, näiteks Artur Alliksaar, Ain Kaalep ja Paul-Eerik Rummo. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969 alanud radikaalsem teatriuuendus, mida kandsid tollal "Vanemuises" tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi võimendusid selgesti ka võõrvõimu vastased alatoonid. Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi vähemtuntud näidendi
Ta on sündinud 17. augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Teosed: · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995 ) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002)
Rakvere Ametikool Kadri Küttim ja Aliis Pääro Arvutiteenindus laomajanduses Animatsiooni ajalugu Referaat Juhendaja: Kaarin Vask Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Animatsiooni seletus.........................................................................................................................4 Animatsiooni ajalugu..........................................................................................
Kuressaare Gümnaasium UNGARI Uurimustöö Xf klass Juhendaja: Kaarin Peet Kuressaare 2007 1 SISUKORD 1.Riigist üldiselt......................................................................................................................4 1.1 Rahvastik.....................................................................................................................5 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega.....................................................................5 1.2 Haldusjaotus.....................................
lastele, poliitilist pila ja absurdihuumorit täiskasvanutele ning populaarseid näidendeid. Ta on sündinud 17. augustil 1970. aastal, õppinud Tallinna 32. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Praegu on ta 39-aastane. Ta alustas kirjutamist juba 15-aastaselt. Kuulsaks sai 1990. aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Nad kohtusid 1988. aasta sügisel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse esimesel kursusel. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Praegu töötab Ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrus ise arvab, et ta ei ole mingi romaanikirjanik. Talle meeldib teatrile kirjutada. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Tema vend on sotsoloog Juhan Kivirähk. Tema ema on kunagine Nukuteatri näitleja Ingrid Kivirähk, kelle laiemalt tuntud roll oli Tipp ETV legendaarses lastelavastuses. Isa Ants oli samuti näitleja ja aastatel 1979-1986 Nukuteatri direktor. LOOMINGUST
selleks vajavad tavapärasest suuremat tuge. Kuidas me seda teha kavatseme? Just tõeliste küsimustega peame tegelema, et väärikalt hoida nende inimeste tööd, kes tabasid hetke ja aitasid meie iseseisvuse taas tuua. Jätkem rahule vanad konfliktid kui ka need, mida ei ole üldse olemas olnudki, ja keskendugem Eesti tulevikule. Meil on, mille üle mõelda, ja oma mõttetöö tulemusi tutvustades tekib nagunii kaasakiskuv õhin, mis ei vaja reljeefset sõnakasutust tähelepanu võitmiseks. Kaarin Raid kirjutanud kord kavalehe servale – kui pole võimalik seletada, siis ongi teater. Poliitika pole teater ega meelelahutus, vaid eestvedamise kunst. Poliitikat peab seletama, põhjendama, argumenteerima (kolmik). Iseseisvuse taastamise ajal tegid kultuuritegelased väga head poliitikat. Poliitikud tänapäeval teevad ka väga head teatrit, aga ei tohiks. Vähemalt mitte ainult teatrit. 20. augusti traditsioon siin roosiaias, nii nagu selle algatas president Toomas Hendrik
Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi, Kalju Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine
raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda." (Postimees, 2009) Elulugu Andrus Kivirähk sündis 17. august 1970 Tallinnas. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, selliseks, kes teeb saateid: istub ja küsitleb teisi. Mul pole inimestelt midagi küsida.'' Aastal 1996 astus
Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema
Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala, Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater, Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso. Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste
Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, selliseks, kes teeb saateid: istub ja küsitleb teisi. Mul pole inimestelt midagi küsida.''
Ühekorraga lõbus ja hariv. Alati, kui ta Tallinnas käib, ütleb, et peab minuga ikka veel midagi koos tegema. Impulsse annavad kõige rohkem asjad, mis on oma ajas teistsugused, mõjuvad uuena. Näiteks armastuslugu ,,Oliver ja Jennifer", Komissarov lavastas, Lapin oli kunstnik. Või ,,Johnny", mis oli elava muusikaga. Komissarov oli ju üldse uuenduslike julgete mõtete mees. Üks meeldejääv koostöö sündis, kui tulin sõjaväest ja läksin teatrisse tööle. Komissarov kutsus Kaarin Raidi lavastama Cocteau ,,Hoolimatut armukest" ja ütles talle, et ,,võta pane Olku ka mängima". See oli jälle omamoodi kogemus. Asi algas tühjast ruumist, hakkasime improviseerima. Laidlal oli küll kaksteist lehekülge teksti, aga tuli mõelda, kuidas terve õhtu täita. Kujunes ühistöö oma otsimiste ja leidmistega, milles oluline osa oli Helmi Tohvelmanil ja Aime Undil. Improviseerisime tekste, mis olid iga päev isemoodi. Tavaliselt päevakohased
tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem õlut juua ja ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida ning veega mängida ning ta visati seepärast ühikast välja. Ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Ta on abielus ka ajakirjankiuga Ilona Martsongiga ja neil on tütred nimedega Kaarin, Liisa ja Teele. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel, siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor
Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74 18 Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997 Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi-Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk, Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist. Projekt oli kaasaegne ja üks vähestest kahe torniga kirikust Eestis, nagu seda on ka Gustav Heinrich Beermanni20 ehitatud Tallinna Kaarli kirik. Esimese
..Kartis vaid ühte väikest halli hiirekest ja jäi ruttu magama. Triinu ja Taavi uued ja vanad lood Raamatusse „Triinu ja Taavi lood” on koondatud kõik jutud Triinust ja Taavist. Kirjanik on kasutanud väga huvitavaid sõnu, mida tihti enam ei kohta. Lugeja kohtub toreda, sõbraliku perega, kus kirjaniku eriline tähelepanu on pööratud kaksikutele Triinule ja Taavile, kes on 7-aastased. Lugeja saab tuttavaks ka kõigi teiste pereliikmetega:ema Kaarin, isa Kaarel, vend Teet, papi, mammi, memm ja taat. Raamat räägib suhetest ja igapäevategemistest, milles on lustakust ja mõnikord vigurlikkust, kuid üle kõige siiski kodu-soojust.Isiklikult sain teada väga palju erinevaid õunasorte, mida enne ei teadnud. Krõlli-raamat Illustreerinud Edgar Valter Luuletuse vormis jutukesi Krõllist.
1993. aastal. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus on esmaavaldatud ka suur osa tema tekste. Tema raamatut "Rehepapp" oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka 2015. aastal Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks.[1] Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täiendatud trükid 2001, 2008 ja 2013 Varrak) "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000, 2007 ja 2014 Tänapäev); vene keeles "" (KPD 2008) "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) "Kalevipoeg" (1997, BNS) "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) "Pagari piparkook" (1999, Kupar) "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum, 2013 Varrak)
annaabi.ee 
