Eesti punk (0)

TAPA GÜMNAASIUM
Andra Udeküll 11.a klass
EESTI PUNK
Uurimistöö
Juhendaja :Helve Lees
TAPA 2011
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS 4
1.1 Anarhia 6
2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE 9
3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID 11
3.1 Punkansamblid enne 1990 12
3.2 Punkansamblid peale 1990 13
4. PUNK JA KIRJANDUS 14
5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID 16
5.1 Villu Tamme 16
5.2 Tõnu Trubetsky 17
5.3 Merca 18
6. PUNKLAULUPIDU 19
7. PUNKARID JA VÕIMULOLIJAD 20
KOKKUVÕTE 22
KASUTATUD KIRJANDUS 23
LISAD 24
Lisa 1 24
Lisa 2 25
Lisa 3 27
Lisa 4 29
Lisa 5 30
Lisa 6 31

SISSEJUHATUS

Minu uurimistöö teemaks on „Eesti punk “.Olen selle teema valinud sellepärast, et saada teada sügavamalt, mis on punk ning leida põhjuseid, miks on praeguseks eesti punk mandunud ja mis põhjustel oli see nii populaarne 80.ndatel. Samuti huvitab mind, milline oli punkarite tegevus enne ja milline on see tänapäeval.
Minu töös püstitatud põhiliseks uurimise all olevaks küsimuseks on teada saada, et milline oli 80-90.ndate punkkultuuri olemus ja kuidas see erineb praegusest pungist ?
Eesmärgiks oleks propageerida ja teadvustada inimesi pungi tähendusest ja anda informatsiooni selle tekke põhjustest. Samuti soovin ise rohkem teada saada punkkultuuri olemusest ja nendest tunnetest, mis valdasid pungiga seotud inimesi enne ja ka kuidas nad vaatavad sellele ajale tagasi nüüd, palju aastaid hiljem.
Töö käigus uurin inimeste isiklikku arvamust, pungi kohta ja uurisin mis on nende arust Eesti pungis muutunud. Samas refereerin raamatutest ning ajalehtede artiklitest enamasti kõige kuulsamate punkarite mälestusi ja seisukohti.
Allikmaterjalideks on vastavasisulised raamatud, ajalehe artiklid jne. Üks põhilisi raamatuid suure osa infoga on Tony Blackplait´i & Cat Boomfield´i “Eesti punk 1976-1990.Anarhia ENSV -s”. Samuti on välja otsitud ajalehe artikleid ning tehtud intervjuu kolme endise punkariga.
Tänan oma juhendajat Helve Leesi .

1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS

Inglise keeles tähendab punk viletsat, kogemusteta noorukit. 60ndatel hakati kutsuma garaažis tegutsevaid lärmakaid noorte bände, kes tegelikult ei teadnud pillimängimisest midagi, sõnaga `punk`. Eestis mõistetakse selle all muusika - ja elustiili, mis teatud ajal oli üks väga tähtis subkultuur. Eestisse jõudis punk muusikastiilina tükk maad hiljem kui mujale maailma.
Üks tõeline punkar -anarhist oli Hillar Mardo ehk Rumbold. Tänu punkarite mässumeelsusele olid nad alatihti pahandustes. Punkar paistis teiste seast silma oma riietuse ja ka soenguga. Punk oli tihedalt seotud anarhismiga ja anarhism oligi see mis punki edasi viis. Punkarid viljelesid punk-rocki ning see oli nende eneseväljendusviis. Muusika oli pungi juures väga oluline. Punk-rock tõstab esile põlgust ühiskonnas kehtestatud normide vastu. Punk haaras kaasa oma lihtsuse, tempokuse ning otseste tekstidega . Suurimaks eeskujuks oli kindlasti Sex Pistols . Paljud bändid imiteerisid neid, kuid enamasti oli nende hääbumine kiire. Enamasti pärinesid selle aja punk-bändid Tallinnast. ( Blackplait & Boomfield 2009 )
Siinkohal toon välja Üllar Saaremäe arvamuse pungist, mulle antud intervjuus : „Punk on minu jaoks eelkõige vastuseis ühiskonna mandumisele. Reaktsioon. Nimetus „punk“ tuleb inglise keelsest shlängist ja tähendab muuhulgas ka näiteks „ saast , mis ujub veepinnal“. Sümbolina on see mulle väga arusaadav – saast ei meeldi meile, ta riivab silma, aga me ei saa teda olematuks muuta. Ta on ja jääb meid ümbritseva keskkonna üheks osaks. Ja annab endast märku. Laiemalt on punk tuhande üheksasaja seitsmekümnendate teises pooles tekkinud ja suurt kõlapinda leidnud noorteliikumine , milles mängisid olulist osa ekstravagantne välimus ja suht agresiivse soundiga muusika. Inglismaal ja USAs osutus ta väga populaarseks ning õige pea levis üle mitmete riigipiiride. Kui inglismaal oli ta eelkõige eneseväljendus ja protest kehtivate ühiskondlike olude vastu, siis sotsmaades (ka Eestis), oli ja on ta eelkõige poliitilise laenguga. „
Samuti on Üllar Saaremäe arvamusel, et punkari olulisemateks tunnusteks on hallist massist erinev elufilosoofia ja riietus. Kuigi sel viimasel pole Tema jaoks enam suurt tähtsust. Ka nooruses ei pannud Ta kuigi suurt rõhku punkvälimusele. Kandis ja kannab küll nahktagi ja nöörsaapaid, aga „harja“ pole Tal kunagi olnud. Ta ei jõlkunud „ Moskva “ ees või „Varblases“. Virumaal polnudki sellenimelise kohti.(Lisa 2)
Mart Niineste: “Pungi probleem on ka selles, et teda pole kunagi tõsiselt võetud, sest mis see Propeller õigupoolest oli kui üks profimuusikute naljategemine. Ning Generator M ja tema tuules tulnud – tollaste arusaamade järgi ilmselgelt koolipoiste isetegevus, lisaks lääne matkimine . Ning muidugi punkroki olemuslik näiline lihtsus. Paras põlata. Üleolev suhtumine on viinud niinimetatud vaesuse taastootmiseni, millest vaid üksikud punkmuusikud on suutnud üle olla. Eesti punk vaevleb stereotüüpide küüsis.” (Niineste 2010)
Sellist suhtumist punki, et see polnud muud kui üks nali, on ka palju mujal kuulda olnud, kuid siiski midagi pidi see olema, sest siiski oli see liikumine väga laiapõhiline ning on öeldud, et see oli ka omaette subkultuur.
Lauri Leisi sõnul oli siis olulisemal kohal silmatorkav ja provotseeriv rõivastumisstiil. Niinimetatud punkmoe elemendid on aga ammu massimoe poolt omaks võetud ja ainult välimuse põhjal ei tohiks nagunii inimest määratleda. Rohkem vast loeb siiski eluhoiak .
Punkmuusikal on kõige suurem roll selles kultuuris, kuid kindlasti mitte ei ole see ainuke aspekt. Punkarid väljendavad oma muusika ja välimusega oma mässumeelsust ja protesti ühiskonna vastu. Seda näitab juba nende eristumine hallist massist, sest kindlasti tuntakse punkar algselt ära ikkagi oma välimuse järgi. Muusika juures tõmbab kindlasti kaasahaarav rütm, tähendusrikkad sõnad ja kiire tempo. Kindlasti ei pruugi olla aga kõik punkarid mässumeelsed ja ei harrasta vandalismi, kuid siiski on see kujunenud suureks osaks sellest subkultuurist. Seda mässumeelsust ja viha võimu vastu, kindlad piirid ja seadused ei ole punkari jaoks oluline, nimetatakse anarhiaks. Nagu juba mainitud on osade arvates anarhia just see jõud mis viib punki edasi, kuid nagu absoluutselt kõikjal leidub ka siin erandeid.
80.ndatel oli muusikute elu väga ebavõrdne. Klassikalise muusika viljelejad olid nn „ eliit “ ning punkarid olid need alamklassi omad, kelle pillimäng ja teistsugune elu ei sobinud võimukandjatele algusest peale.

1.1 Anarhia

Mõned punkarid ei kujuta ette punkultuuri ilma anarhiata. Sest just anarhia on koondnimetuseks nende protestile ja mässumeelsusele. Sõna on tulnud kreeka keelest (anarchia) mis tähendab võimuvabat, ilma valitsemiseta elukorraldust. Maailma kuulsamaid anarhiste on Max Stirner, Mihhail Bakunin , kes on ka ühed anarhia alustalade loojaid. Esmalt toon näiteid kuidas on inimesed tõlgendanud anarhiat.
Velikije Luki kitarrist Ivar Kont kirjutas mulle antud intervjuus, et Tema tänase hetkega pungi ja anarhia vahele võrdlusmärki ei tõmbaks, punk on Tema jaoks rohkem muusika ja anarhia sellisena ei oma Tema jaoks väärtust, see on rohkem selline sinisilmne loba.(Lisa 4)
Hasso Krull :“Kõikidest mõistetest, mida anarhiaga seostatakse, on mäss kõige tavalisemaid: temaga suudavad võistelda vaid segadus , kaos ja vägivald, kusjuures segadust (või korralagedust) peetakse koguni anarhiaga sünonüümseks. Öelda "valitseb segadus", ja öelda "valitseb anarhia" - siin on peamiselt aktsendi ja väljendi tugevuse vahe, sest segadus võib olla tahtmatu ja süütu, anarhia näib aga tahtlik , kellegi halbade kavatsuste läbi esile kutsutud. Kui osutame sündmuspaigale ja lausume: segadus, tähendab see lihtsalt vajadust asuda tööle korra heaks; kui aga lausume: anarhia, on see juba üleskutse vägivallaks, kellegi vastu suunatud agressiooni sanktsioneerimine legaalsete vahenditega. "Anarhiale" osutamine on märk, et veenmismeetodite aeg on lõppenud, korda saab tagada vaid kurjaga, politseilise terrorismiga. Traditsiooniline arusaam mässust vastab sellisele osutusele. „ (Krull 1998)
Intervjuus olnud küsimusele, et millisel kohal on anarhia punkarite seas, vastas praeguse aja punkansamblite lipulaeva Psychoterrori basskitarrist Lauri Leis: „Kui anarhia all mõelda protestivaimu igasuguse autoriteedi suhtes, siis aja jooksul saavad noortest vihastest punkaritestki enamasti tavalised korralikud töö- ja pereinimesed, kes suhtuvad mineviku mässu heatahtliku muigega.„ Samuti ütles Ta, et kõik punkarid pole sugugi anarhistid ja samuti ei pea anarhistid end punkariteks.(Lisa 3)
Üllar Saaremäe sõnul on aga anarhia asi omaette ja suuresti illusioon . Intervjuus tõi ta teaduslikult välja anarhia tähenduse : „Anarhia definitsioon on – kõrgema võimu puudumine. Ehk siis riigisüsteemi puudumine. Anarhia juured ulatuvad märgatavalt kaugemasse aega kui punkliikumise omad. Tihti tõmmatakse nende vahele võrdusmärk, aga anarhia on märgatavalt laiapõhjalisem teema. Kõik anarhistid pole sugugi punkarid ja vastupidi. Punk kasutab tihti anarhia sümboleid, justkui viidates, et see elufilosoofia on neile omane.“(Lisa 2)
Ivar Kondi arvamus anarhia seotusest pungiga: „Kuidas kellelgi ilmselt - kuid eks kindlasti ole moekas sellest rääkida ja ennast tähtsaks teha.“(Lisa 4)
Joonis 1 Anarhia märk
Kuigi punkarid kasutavad oma sümbolites ka anarhia märki (joonis 1), on siiski palju punkareid, kes ei teagi täpselt mida tähendab anarhia ja mis on selle põhimõtted. Sama leiavad minu poolt intervjueeritavad, et punk ja anarhia ei käigi eriti kokku, kuid siiski leiavad punkarid selle endale südamelähedase ja kasutavad anarhia sümbolit laialdaselt. Siinkohal toon näiteks ka punkar ja luuletaja Tõnu Trubetsky tõlgenduse anarhiast Tema luuletuses.
Puhkeb koit ja kustub eha sina midagi ei pea siis sa oskad vahet teha mis on halb ja mis on hea
see on sinu õigusteadus mis on sinu vere sees sina oled ainus seadus iseenda peremees
need kes heidavad sind alla keelavad ja käsivad lõpuks oma käsud alla neelavad ja väsivad
(Trubetsky 1994)
Minule näiteks jäi esmalt kohe silma sõnum: „Sina oled ainus seadus, iseenda peremees“ . Palju on luuletusi ja laule, mis väga isesuguste sõnadega toovad välja anarhia kui vabaduse ning võimu vihkamise, kuid mõnel on arvamus, et laulusõnu ei saa muusikast lahutada ja need on üks, ning seega peaks sõnumi õigeks kohale jõudmiseks kuulama laulu.

2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE

Eestis algas punk-kultuur aastal 1976. Kuigi enne seda eksisteeris ka mõni punkar. Eestlased, nagu ka teisest rahvusest punkarid, väljendasid pungiga oma vastumeelsust võimu vastu.( Blackplait & Boomfield 2009 )
Eesti kannatused tänu võõrvõimule, olid suuresti aluseks miks üldse punkliikumine tekkis. Samuti andis tõuke suureks mässumeelsuseks Kadrioru staadionil peale jalgpallimatši toimuma pidanud Propelleri kontsert , mis aga võimude poolt laiali aeti. Noortele omane vastuhakk ja mässumeeldus sai selles üheks eelduseks . Paljude arvates oleks punk sel ajal kindlasti leidnud oma tee Eestisse.
Villu Tamme: "1978. aasta alguses kinkis klassiõde mulle Sex Pistolsi kleepeka ja mu hing sai müüdud. Selline nagu need mehed tahtsin ma välja näha! Läksin oma õlgadeni juustega juuksuri juurde ja üritasin žestide abil Sid Viciouse soengut kirjeldada, tulemus oli tavaline siilisoeng, aga asi seegi." (samas:18)
Paljud punkarid jõudsid pungini läbi tuttavate või välismaailma jäljendamise näol, enamasti oli jäljendatavaks kuulus Inglise ansambel Sex Pistols.
Näiteks Lauri Leis ütles, et Tema jõudis punkmuusikani teismelisena, kui salvestas paar aastat vanemalt sõbralt ümber Sex Pistolsi ja Generator M-i (Hendrik Sal-Salleri koolipõlve punkbänd) muusikat. Ka varase Vennaskonna salvestused tekitasid Temas soovi seda kõike ise järele teha. Talle hakkas huvi pakkuma kõik, mis pungiteemaga seostus.(Lisa 3)
Üllar Saaremäe pikk seletus sellele küsimusele oli aga: “Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest. Ja lapsepõlv on kõige ilusam aeg. Vaevalt keegi eelöeldule vastu vaidleb. Minu lapsepõlv möödus Virumaal. Täpsemalt Kohtla-Nõmmel. Kohtla kaevanduse töölisasulas. Seda paika võib austusega kutsuda eestluse oaasiks kesk muulaste määratut keskkonda. Mind ristiti oktoobrilapseks ja löödi pioneeriks . Nagu tollele ajale kohane. Ent miski seletamatu vastuhakk oli mulle verre kaasa antud. Esialgu ei osanud ma seda mõistagi ühegi selge nimetaja alla liigitada. Üks oli selge – see polnud kuritegeliku iseloomuga . Ent siis, päris varases eas, kuulsin millestki, mida nimetati PUNK. Sellest räägiti sosinal, omavahel. Et vanemad ei kuuleks. Seda jama veel vaja. Tänu oma vennale ja tädipojale lisandus õigepea veel infot selle nii „kohutava ja lääneliku“ liikumise kohta. Ja mis peamine – sain kuulda punkmuusikat. Nii välismaist, kui ka eestimaist. Oma! Ja sealt see algas. Minuga räägiti minu enda keeles! Nii muusikas, kui sõnas. See oli just see vägi, mis minu sisemusega kokku kõlksus. See vägi, millele toetudes sain ma olla MINA ISE. Ent tänu PUNGILE suutsin ma mitte lolliks minna ( vist ?). Ja minusuguseid oli/on palju.” Samasuguse vastuse on Ta andnud ka ühele ajalehe ideekavandile.(Lisa 2)
Eesti punk tugineb pigem Inglismaa pungile, mis lõppes umbes kaheksakümnendate keskel. Ameerika punk on eestlastele jäänud pigem kaugeks ja arusaamatukski. (Niineste 2010)

3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID

Eesti üks esimesi punkbände oli Sm. Aladdin & Lord McIntosh, mis käivitati aastal 1976, kunstnik Irwin Art´i poolt. Tuntuimad bändid nagu Päratrust ja Propeller alustasid 1976. aastal. Juba 80. algul oli tegutsemas rohkem punkansambleid. Sel ajal oli punkarite peamine kogunemispaik suvel vabaõhukohvik Varblane , aastaringselt aga Moskva kohviku ees. Tihedaimad külalised seal olid Villu, Merca, Trubetsky, Munk , Kojamees , Kont ja teised. Punkbänd televisioonis oli haruldane , kuid 1982a. „Kaks takti ette“ finaalis esitas Henrik Sal- Saller ansambli Generaator M laulu „Käed“, sel aastal oli seal teisigi punkareid. ( Juur 2010:58)
1980.aastal sai alguse Eesti esimene tüdrukute punkbänd Saudi- Araabia . Sinna kuulusid Margit Poole, Reet Pikkaru, Astrid Vadi ja Margit Kuusk (radikaalne anarhist, tänapäeval elab Lääne-Euroopas). Seda bändi võis lugeda väga õnnestunuks. Seda Kopli ansamblit võib ka pidada üldse Eesti esimeseks naistebändiks (Blacplait & Bloomfield 2009:46)
Märtsis 1980 toimus Tallinna Kalevi spordihallis festival „Märtsi Tähed“, kus esimest korda avalikkuse ees astus ülesse Propeller. (samas:30)
22 sept 1980 oli Kadrioru staadionil Eesti TV ja Eesti Raadio vaheline jalgpallimatš. See oli ka Propelleri kõige kuulsam kontsert kuna põhjustas noorsoorahutusi. (samas:36)
17juuli 1982 toimus Kuimetsa kultuurimajas kontsert, kus esinesid Punk T, Uus Kanalisatsioon , Kopli Otell jt. Sel ajal juhtis Kopli Otelli Ivo Uukkivi ehk Munk. Punk T jaoks oli see 20. kontsert. Efektideks lasti rahva sekka tulekustuti vahtu, loobiti kott jahu saali ning kisti radiaatoreid seinte pealt alla. Tinglikult peetakse seda kontserti eesti pungi ajaloo I perioodi viimaseks kontserdiks. (samas:78)
Vennaskond eksisteeris idee tasandil juba pikemat aega, kuid praktilist tegevust alustati 1984.aasta suve lõpus. Algselt olid bändis vaid Tõnu Trubetsky ja Teet Tibar ning nad harjutasid kodus toas. 1984. suve lõpus nägi Tõnu plakatit kontserdist, kust enda imestuseks luges , et ka Vennaskond ehk nemad esinevad. Kontserdi korraldaja Irwin Art, kellega Tõnu oli koos sõjaväes, pani nad sinna kirja. Nii võtsidki nad bändi liikmeid juurde ning tegid lood selgeks, enamasti eraldi, sest tervet koosseisu kokku harjutama saada ei õnnestunud. 23 okt 1984 toimuski Tallinnas Vennaskonna esimene kontsert. Veel esinesid seal ...(3 punkti), Velikije Luki ja “?” . (Blacplait & Bloomfield 2009:94)
Mart Juur: „ Oleks peole pomm alla pandud, läinuks Eesti punkliikumine pauguga loojakarja ning polekski „Tere perestroikat“, „Pille- Riini “, „Musta pori näkku“, „Kelgukoerte“-Posti ning üht Tallinna linnavolikogu jalgpallihaiget liiget.“ (Juur 2010:58)
12 veebruar 1986 toimus Tallinnas kirjanike klubis ( kohvik Pegasus ) teadaolevalt esimene avalik punkkirjanduslik üritus. Seal esinesid Merle Jääger, Andre Lemmik, Solveig Ülane, Tõnu Trubetsky jt. (Blacplait & Bloomfield 2009:148)
8.oktoober 1986 ei lubanud VAAP(Üleliiduline Autoriõiguste Agentuur) lugude „Lähen ja naeran“ ja „Mina“ avalikku ettekandmist, kuid juba 14.okt esitati neid lugusid Lasnamäel klubis „Majak“. (samas:196)
Punkbändide nö. suurest kolmikust Vennaskond, Psychoterror ja J.M.K.E on praegu aktiivsemad kaks viimati nimetatut. Suurt ja kuulsat uut punkbändi ei ole aga viimase 15 aasta jooksul nähtud. (Niineste 2010)
Tänapäevastel punkbändidel on samuti ka palju muid suundi, näiteks ska-punk, pop-punk, hardcore-punk jne. See teeb pungimaastiku tänapäeval väga laialivalguvaks ja mitmesuunaliseks.

3.1 Punkansamblid enne 1990

Selle aja punkansambli olid natukene arrogantsed ja näitasid väga innukalt välja oma seisukohti. Seetõttu oli neil alatihti pahandusi võimudega ja miilitsaga.Tihti keelati nende eksistents ära ning samuti kõik esinemised olid tugevalt kontrolli all. Olen välja toonud mõned selle aja kuulsamad ja aktiivsemad ansamblid ning nende algusaja Lisas 4

3.2 Punkansamblid peale 1990

Peale Eesti iseseisvumist tekkis pungimaastikule juurde veel rohkem bände kui enne. Siinkohal olen loetlenud Lisas 6 veel mõned ansamblid koos aastaga, mil nad kokku on tulnud. Praeguseks on paljud oma tegevuse lõpetanud, kuid osad siiski tegutsevad. Üks tuntuimaid on kindlasti 1991. aastal alustanud Psychoterror. Selle ansambli liikme intervjuud olen ma ka töö vältel välja toonud. Samuti on väga kuulsaks saanud ka teistes ringkondades The Tuberkuloited ja nende solist Summer .

4. PUNK JA KIRJANDUS

17. mai 1986 ilmusid esimesed teadaolevad valikult trükitud punkluuletused ajalehes „Noorte hääl“. Kaks Merca ja neli Trubetsky luuletust. (Blacplait & Bloomfield 2009:151)
Väga põhjalikku ja arukat tööd või raamatut Eesti pungi ajaloo kohta pole senimaani kirjutatud, kuid siiski üritab seda teha minu töö peamine allikas, Tõnu Trubetsky raamat, milles Ta on küll autorina välja toonud ühe oma pseudonüümi Tony Blackplait. Selle raamatu kohta on kirjutatud mitu arvustust, ning siinkohal olen välja toonud kaks neist.
Tallinnas ringi käinud ja pungi ajaloo jutte , artikleid ja muud kogunud kaust jõudis lõpp-punktina Tõnu Trubetsky kätte, millest too kirjutas ( või Mart Niineste arust pigem mäkerdas) kokku raamatu. Artiklite kronoloogiline järjestus, vahepeal mõni fakt Sex Pistolsist ning autori isiklikud Vennaskonna mälestused on kõik, mida Trubetsky suutis välja võluda. See kõik kokku teeb raamatu ülesehituse ning seetõttu ka lugemise väga keerukaks. Samuti puudub seal palju põnevaid arenemislugusid ning ka on jäänud põnevad teemad lihtsalt lõpuni välja arendamata. Raamatus kujutatud pungiplikade roll jääb ähmaseks ning seetõttu ei näe ka käsitlust selle aja naiste kohta. Üleüldse on Mart Niineste arust raamat Vennaskonna ja selle semude, kuid mitte Eesti pungi oma. (Niineste 2009)
Leo Luks leiab, et ühe subkultuuri ajaloo ilmutamine raamatu nimel on märkimisväärt sündmus, sest vaevalt mõnele muule subkultuurile sellist au lähiajal osaks saab. Kuid samas on ootuspärane rääkida just pungist, sest see on olnud üks Eesti suurimaid liikumisi ja äratanud väga palju tähelepanu. Et aru saada pungi ajaloost ja olemusest tuleb näha roppu vaeva, närida läbi end kaootilisest tekstist ja maadelda küsimustega, mis tekivad seda lugedes . Autori seisukoht oleks, et ülevaate pungi ajaloost saab ka kompaktsemaid allikaid lugedes, või suheledes kellegiga , kes selles liikumises ise osales. Kultuurilises mõttes on väärtuslikeim materjal raamatu 222 fotot , millest mõned küll ilmuvad juba mitmendat korda. Siiski ei arva autor, et teos oleks pidanud kirjutatama rangelt akademismi vaimus kuid mingi süstemaatiline kord peab olema igas teoses. Teadusliku tööna ei küündi see raamat hea põhikooli referaadi tasemelegi.Valitud kroonikaformaat ei suuda end tõestada ja ei ole sellise raamatu puhul asjalik, samuti ei suudeta selle sees eristada ebaolulisi sündmusi olulistest. Väljatoodud ajaleheartiklid oleks pidanud laiali harutama sellisel viisil, et välja pidanuks tooma ainult olulise fakti ning ülejäänud teksti lisadesse panema . Raamatu panemine ajalistesse raamidesse, ei ole Luksi meelest samuti hea, sest oleks saanud kokku võtta terve pungi ajaloo ilma mahu erilise suurenemiseta. Pigem nimetatakse seda infokillukestega pildiraamatuks. Lääne bändide mõju Eesti artistidele on aga välja toodud üsna hästi. Mõistagi ei saagi loota punkarilt ja poeedilt ühte korralikku ajalooraamatut. Autor ei taha küll oma arvustusega väljendada seda, et ülevaadete koostamine peaks jääma teoreetikute pärusmaaks, sest asjaosalised ise on parimad seda väljendama, kuid selleks peab olema fookust ja faktide eristatavust. (Luks 2009)
Jürgen Rooste : “Punk ei oleks punk, kui ta ei võiks kirjutada ükskõik millest, ükskõik kuidas. Piiratud on näha selles vaid vägisõnalist sotsiaalkriitikat, ajutist rõvetsevat sissetungi kaprealismi (mille üks lähtepunkte võib olla just pungis) - punkkirjandus on tegelikult mingi igipüsiva peavoolu ümberütlemine, antitees, analüüs, vägistamine, pastišš ja paroodia.” (Rooste 2000)
Eesti punkluule on ekslemas kirjanduse ja mittekirjanduse piiri peal, sest eelkõige on need siiski laulud, mida ilma viisita on raskem mõista. Punkluule kõrgaeg oli 1980.ndate kespaigas ning ta oli omamoodi murrang luulemaailmas, sest peale seda hakkasid luules tekkima vabamad vormid. Üldse on laulutekstide esitamine luule žanrina omane rohkem Eesti pungile ning välismaal seda ei kohta. Punkluule tekstid on lihtsad ja jäävad kergelt meelde, sest nad raiuvad piltlikult end inimese pähe. Punkluules on kõik otsekohene ja mitte mingite nikerdustega. Enamasti räägitakse diskode ja baaride vastasusest, seksist, alkoholist, ühiskonna vastasusest, rokist ja kõigest mis sinna alla kuulub. Samuti on üllatavalt palju räägitud sõjast ning katastroofidest (nt.V.Tamme “ Afganistan ”, “Tallinn põleb”). See tõi luulesse palju vulgaarsust ja kõnekeelt. Merca aga uuendas luule kirjapilti, kasutades ks asemel x, ku asemel q ja üldse kirjutas sõnu nii nagu hääldas. Samuti jõudis see ka teiste luuletajate varamusse, nt Karl-Martin Sinijärv. Praeguseks on oma tegevuse luuletajana vanad punkarid küll lõpetanud, kuid nende töö on üle võtnud uue aja tegelased nagu Batsill , Kärbes, Nahhaal, Henry Schmidt , Ämblik jne. (Viires s.a)
Piret Viires:„Punkluule tõi eesti luulesse: kõnekeelsuse, madalate kategooriate poetiseerimise, tekstide jõulisuse ja intensiivsuse, terava ühiskondliku protesti, mis haakus eriti isamaaluulega 1988-1989. aastatel, lihtsa, raiuva vormi, võõrtähtedega kirjaviisi. (Viires s.a)

5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID

Kindlasti teavad inimesed, kui räägitakse Villu Tammest, Tõnu Trubetskyst ja Mercast, kellega on tegu, sest kindlasti väärivad nemad oma nimetust kuulsad Eesti punkarid. Nad on oma tegutsemisaja jooksul jõudnud palju korda saata ning siinkohal üritan välja tuua nende tähtsamad tegemised ning nende loomingu perioode.
Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky said tuttavaks 23. juuni 1984a. Muuga jaanitulel. Tõnu oli just demobiliseerunud Punaarmeest. Villu oli oma kambaga muru peal, muidugi olid nad täis metalli ja peas olid vikerkaarrevärvi harjad . Kui Tõnu, lühikeste mustade juuste ja valge ülikonnaga kutt, neile ligi astus ja lausus : ”Tere, ametivennad!”, näis see väga naljakas. Kohe küsis Tõnu, kas nood usuvad ka anarhiasse ning seletas teistele oma põhiideed ära. Siis alles nägid Villu ja ta sõbrad, et sel mehel on tõsi taga.
Ahto Muld : “Selles meeldejäävas seigas on tõesti midagi anarhistlikku, ehkki 80ndate anarhismi pean muidu eelkõige teatriks ning olen lollidele noortele isegi kohvik Moskva ette korda kümme miilitsat kutsunud.” (Blackplait & Boomfield 2009:81)
Bändis "?" sai Henrik Sal-Saller tuttavaks Mihkel Rauaga.

5.1 Villu Tamme

Villu Tamme on sündinud 1963.aasta 2.novembril. Ta on ansambli J.M.K.E asutaja ja solist, kuid tänapäeval teenib leiba pigem ristsõnade koostajana. Tema esimene luulekogu „Tuvi oli tihane “ ilmus 1992. aastal, mis koondab ansamblite Velikije Luki ja J.M.K.E 80.ndatel kirjutatud laulusõnu. Väga sageli on Tema tekstid võetud otse ühiskondlikest päevasündmustest ning sageli parodeerivad neid, see teeb neist ka mingit moodi perestroika -aegse iroonilis-katkelise värsskroonika. Tema järgmine kogu oli 1998.aastal ilmunud „Sorlimeki plät“, kus laulutekstide ja punkmotiivide osakaal on vähenenud, esikohale on tõusnud morgensternlik absurdilüürika. ( Pruul 2000)
Gümnaasiumi lõpus hoidis Villu oma välimuse tagasihoidlikuma ning pidas end pigem punkfilosoofiks. See ajajärk möödus tal aga ruttu ning pärast kooli hakkas Villu jooma. “Tahtsin rohkem silma paista. Arvasin,et muidu ei panda mind piisavalt tähele.” Sel ajal noppisid ka miilitsad Villu käest kilode viisi metallist kette jm. Need ja vägev kukehari olid tema mooduseks silma paista. Villu ise arvab , et ilma pungita oleks võinud temast saada kunstnik või kirjanik. (Blackplait & Boomfield 2009:32)
Pilt 2 Villu Tamme
( http://punk.bumpclub.ee/ ) [24.04.2011]

5.2 Tõnu Trubetsky

Tõnu Trubetsky on sündinud 1963.aasta 24. aprillil Tallinnas. Peamiselt on Tema luuletekstid sündinud samuti laulutekstidest. Need on koondatud kogumikesse „Pogo“, mis ilmus aastal 1989, ning 1994.aastal ilmunud „Anarhia“.
Pilt 3 Tõnu Trubetsky
( http://www.epl.ee/ ) [24.04.2011]
Tema luule on kasvanud käsikäes tema juhitava ansambliga Vennaskond, kus Ta on solist ning asutaja. Tema peamisteks teemadeks on manifesteeriv hoiakuluule, apokalüptiline pildistik ning anarhistlikud väljaütlemised. Siiski on Tal ka eleegiliste tundetoonidega luuletusi ja laule. Vennaskonna postpunk´i periood on kajastunud ka Tema luuletustes. Samuti on Ta kirjutanud mitu „punk-rock romaani“ (Mina ja George 1996, Daam sinises 1994, Inglid ja kangelased 1992). (Pruul 2000)

5.3 Merca

Kodanikunimega Merle Jääger, on sündinud 1965.aasta 19.oktoobril Tallinnas. Tema esimene luulekogu on ilmunud kahes versioonis- „Merca by Air Mail“ ja „Merc@merka“ - aastal 1989 Kanadas väliseesti kirjastuselt. Ta pälvis rahvusmeeleolu tõusu aegadel endale nime „protestiööbik“ ning oma lüürikas kasutab Ta ka suhteliselt otsesõnalist isamaalüürikat. Siiski on ka temal põhiliseks teemaks trotslik „prügikastiluule“ ning rämetraagiline lembeluule. Viimane kogu „Vana libu hommik“, mis ilmus aastal 1998, katsetab erisuunaliselt, nii folkloorse motiiviga ja murdeluule ning homoerootilise, modifitseeritud vormi vahel. (Pruul 2000)
Pilt 4 Merle Jääger
( http://www.ajaloomuuseum.ee/ ) [24.04.2011]
Selle ajastu punkaritest on alles vähe. Enamik on suundunud teisele teele. On ministreid ja teisi asjamehi. Üks neist oli Rakvere linnapea , kes mängis kunagi ansamblis Süütu Vanaema. (Rinne 2008:75-79)

6. PUNKLAULUPIDU

Punklaulupidu on omane ainult Eestile ning on siin mailgi toimunud siiani ainult ühe korra, nimelt 7.juunil 2008.a, kuid järge on oodata juba selle aasta 11.juunil. Selle ürituse kohta on vastakaid arvamusi , kuid esimese laulupeo kordaminek näitab, et üldjoontes on see siiski hästi vastu võetud.
Üllar Saaremäe: „ Radikaalsed koorilauljad ütlevad, et punk laulupidu ei lähe kohe kuidagi mitte, ja radikaalsed punkarid ütlevad, et see on solvamine . Just selle pärast tulebki seda teha.” ( Pulver 2011)
Suvine punklaulupidu ei saa olla 100% punk, kindlasti on tegemist mõnelt poolt etendusega. Samas ei ole ka praegune punk üldsegi selline nagu oli kaheksakümnendatel. Kooride huvi laulupeo vastu on aga jällegi suur, lavale mahub ligi 2500 lauljat, ja enamus on juba ära broneeritud. Esimene laulupidu kulges väga hästi, kohal oli ligi 9000 inimest. Selle aasta kohta ütleb Üllar Saaremäe, et viis inimest ehk mahuks veel. Selle aasta punklaulupeole tuleb ka näiteks väliseestaste segakoor Kanadast. Ka aetakse taga Sex Pistolsi solisti Johnny Rottenit, kuid senimaani pole see tulemust andnud. Lauludest on eelmise aastaga samaks jäänud seitse laulu, mis on ka pungiklassika. Päris mitmete laulude kohta on aga küsimus, kuidas koor need ära laulab . Samas kaks laulu keeratakse ooperiks. Seekordne pidu on ka mõnes mõttes Euroopa taustaga. Nii on ruumi ka kolmandaks punklaulupeoks, näiteks kaasata Ameerika asjad , kuna esimene punklaulupidu oli ju NSV taustaga. (samas)
Eesti laule laulavad koos kooridega ka orginaalesitajad: Villu, Trubetsky, Uukkivi ja võibolla ka Sal-Saller. Samas on laulupeo kavas kõige suuremalt esindatud Sex Pistols kolme lauluga ning järgneb The Clash kahe lauluga . (Pulver 2011)
Samuti olen välja toonud kahe laulupeo kavad võrdlusena Lisas 1. Sealt on näha, et esimesel laulupeol lauldi hulga vähem laule kui on kavas teisel laulupeol.

7. PUNKARID JA VÕIMULOLIJAD

Punkarid on alati olnud võimu vastased ja seda igal võimalikul moel ka väljendanud. Toon välja mõningad suhted nende vahel ning kuidas teineteisega käituti.
Miilitsat ei huvitanud punkarite pillimäng. Neile lihtsalt ei meeldinud see välimus, mis punkaritel oli, soengud , haaknõelad ja ketid. Kinni võtmisel tehti trahvi harva kuid protokoll oli alati. Protokolli kirjutati tavaliselt „inimväärikuse alandamine välimusega“. Siiski ei olnud see otseselt punkarite vastu suunatud. Tänapäeval saab sellise paragrahvi tänaval väga purjus olemise puhul. Esimest korda vahistati välimuse tõttu 1982.aastal ning see lõppes 1987.aastal. Siis hakati tarvitama karmimaid meetmeid: suuremad trahvid (u. 30 rubla ) ja arestid (kuni 1a). Üks tüdruk võeti selle pärast kinni, et tal olid kirjud püksid jalas . See kestis õnneks vaid mõni kuu ning siis leebus. Aastast aresti ei jõutud selle ajaga kellelegi määrata. Enne seda aga oli üks ekstreemsem karistus . Pandi istuma naha- ja suguhaiguste dispanseri erirežiimiga osakonda , mis oli nagu vangla, tänu trellidele. See asus Pääskülas prügimäe kõrval. Sinna trellide taha pandi need kes olid režiimi rikkunud, kuigi neist paarisajast seal olijast olid vaid kolm inimest režiimi rikkunud, teised olid lihtsalt tänavatelt kokku korjatud. Samuti pandi sinna retsidiviste ja kriminaale, kelle vastu ei olnud piisavalt tõendeid, et kohtus süüdi mõista. (Rinne 2008:75-79)
Tihti võis juhtuda, et ühte punkarit keskmiselt kolm korda päevas miilitsasse tassiti. Anti Pathique`i peatati kord Viru tänava ühest otsast teise minekul üksteist korda. (Blackplait & Boomfield 2009:122)
Enamus aja pidid aga punkarid miilitsa eest ära jooksma. Perestroika ajal aga olid miilitsad vähem „tööhoos“, tänu Gorbatšovi dialoogidest „mitteformaalsete noortega “. Sellele vastas Villu Tamme looga „Tere perestroika“, mis oli ja on hitt . 1989.aastaks olid perestroika hiilgeajad möödanik. Tollaste meeleolude mõistmiseks tuleb kuulata J.M.K.E albumit „Külmale maale“. J.M.K.E võimsatest meloodiatest ja ülisuurest energiast sai perestroika hauaplaat. (Juur 2010:58)
Võimude silmis oli punk toona üks vihatuimad alternatiivseid elustiile- võibolla selle pärast , et nagu proletaarlasel polnud punkarilgi kaotada "midagi peale ahelate".
Teiste muusikastiili austajatest oli punkaritel peamiselt probleeme discovendadega. Pärast pidu oli neil tihti omavahelisi arvete klaarimisi. Punkarid aga tihti olid intellektuaalse suunitlusega ja enamasti peksma ei hakanud (Blackplait & Boomfield 2009:50)
Toon välja ka mõned kuulsate inimeste arvamused pungist ja punkaritest.
Jaanus Nõgisto: “Aga 1980. aastal tekitas Propeller minus ennekõike negatiivseid emotsioone. Kuivõrd minu suhtumine punkfilosoofiasse (kui see üldse eksisteerib?) oli äärmiselt irooniline ja sarkastiline (ja on ka praegu!), siis pidasin seda laulu väga nõmedaks ettevõtmiseks ja purjus pillimeeste lolliks naljaks. Paraku osalesid ettevõtmises ka ansambli Ruja liikmed. Seda pidasin ma oma totaalse absolutismi otsinguil täielikuks reetmiseks ja alatuseks. Mis seal salata, pean ka praegu. Kuigi neil on väga toredaid lugusid ja ma olen nüüd tunduvalt tolerantsem ja paljud tollased emotsioonid on tänaseks leevendunud.” (samas:32)

KOKKUVÕTE

Töö eesmärgiks oli uurida, miks punk enam nii populaarne pole. Uurimise käigus selgus, et peamiseks põhjuseks on see, et mõnikümmend aastat tagasi oli pungil eesmärk: võidelda võimu vastu ning püüelda vabaduse poole, sel ajal oligi punk protest võimu vastu. Punkarid tegid tol ajal muusikat, milles väljendus nende sõnum. Sellest ülejäänud ajast viibisid nad kampades ning liikusid linna peal ringi.
Praegune punk on rohkem pühendunud muusikale , kui protestile millegi vastu. Kui 1980.ndatel ei osanud pooled punkansamblites mängivad inimesed pilli üldse mängida, vaid jämmisid niisama, siis tänapäeval on suurt rõhku pööratud nootide väljamängimisele. Samuti ei ole tänapäeva punkarid vägivaldsed ega tõmba endale muuga tähelepanu kui ainult välimusega.
Töö eesmärk sai enamvähem täidetud, ainuke mis oleks võinud paremini minna olid intervjuud, sest neid oleks võinud lihtsalt rohkem olla. Ühendust oli võetud rohkemate inimestega ja lubasid ka, kuid lõpuks jõudis minuni ainult kolm intervjuud.
Endised punkarid on tänaseks enamasti oma tegevuse lõpetanud ning tegelevad muude asjadega. Keegi ei kahetse mida nooruses tehtud sai, ning vaatavad sellele ajale tagasi kui tormilisele ja põnevale perioodile nende elus. Enda jaoks avastasin, et punk ja anarhia mõiste on väga lai ning sõltub iga inimese eluvaatest.
Pungiga seostuvad paljud teisedki valdkonnad, nagu punkluule, punklaulupidu ja palju pungi erisuundi(nt. ska-punk, post-punk, hardcore-punk) jne.

KASUTATUD KIRJANDUS

• Blackplait, T & Boomfield,C (2009) Eesti punk 1976-1990.Anarhia ENSV-s Tallinn: Varrak
  

• Juur, M (2010) 101 Eesti popmuusika albumit Tallinn:Varrak
  
• Krull, H (1998) Anarhia, mäss või vastastikune abi? Vikerkaar 1-2 [2011, jaanuar 07] http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull/anarhia
  
• Luks, L (2009) Mina- see on punk. Vikerkaar 10-11 [2011, märts 26]
  http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5011
  
• Niineste, M (2009, juuli 3). Trubetsky „Eesti punk „jääb oma ideele alla. Eesti Päevaleht 14
  
• Niineste, M (2010, august 5). Punk pole surnud. Eesti Ekspress 29-30
  
• Pulver, A (2011, jaanuar 28). Suvisel laulupeol sureb punk vaikselt. Virumaa Teataja 8
  
• Pruul, K (2000) Ilus varjatud haigus Tartu:EK$
  
• Rinne, H (2008) Laulev revolutsioon Tallinn:Varrak
  
• Rooste, J (2000) Tagasi prügimäele :Tänapäev
  
• Trubetsky, T (1994) Anarhia Tallinn:Tiritamm
  
• Viires, P (s.a) Eesti punkluule. [2011, aprill 12] http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_punkansamblite_loend
  

Pildid:

• http://www.ajaloomuuseum.ee/huvasticharlie/index.php?id=10668
  
• http://www.epl.ee/index.php?id=479
  
• http://marumarru.blogspot.com/2011/01/selles-mottes-et-jah.html
  
• http://punk.bumpclub.ee/jmke/pildid/villu_vaike.jpg
  

LISAD

Lisa 1

Punklaulupidude kavade võrdlus
2008 aasta kava
Sex Pistols (UK) -" Anarchy In The U.K." J.M.K.E. -"Valge liblika suvi"
J.M.K.E. -"Tere perestroika"
J.M.K.E. -"Elab veel Beria"
J.M.K.E. -"Külmale maale"
Vennaskond -"Uimane ja väsinud"
Vennaskond -" Inesener Garini hüperboloid"
Vennaskond -"Pille-Riin"
Propeller -"Võllalaul"
Propeller -"Die Woche"
Velikije Luki -"Tallinn põleb“
Generaator M -"Käed"
Generaator M -"Disku lugu"
Singer -Vinger -"Raha hääl"
Singer-Vinger -"Sa ära ära jahtu"
koorilaul -"Koit"
koorilaul -"Tuljak"
2011 aasta kava
The Sex Pistols -"Anarchy In The UK”
The Sex Pistols -„God save the Queen “
Malcolm MacLaren / Sex Pistols -„You need Hands“
JMKE -„Elab veel Beria”
PunkT -„Punk on lahe“
The Damned -„New Rose “
Vennaskond -„Insener Garini hüperboloid”
Hardi Volmer -„Punkfu“
The Clash -„London Calling “
Propeller -„Die Woche”
Velikije Luki -„Tallinn põleb”
The Stranglers -„No more Heroes“
Generaator M -„Disco lugu”
Ismo Alankko -„Kun Suomi putos puusta“
The Boomtown Rats -„I didnt like Mondays“
Kino -„ Mama Anarchya“
Psühhoterror -„Freddy, löö esimesena"
Tarmo Linnas -„King Kong ”
Pelle Miljoona -„Moottoritie on kuuma"
The Clash -„Should I stay or Should I Go“
The Toy Dolls -„Dougy Giro “
The Exploited -„I Belive in Anarchy“
Joy Division -„Love will tear us Apart“

Lisa 2

Intervjuu Üllar Saaremäega

• Kuidas Teie mõistate sõnu `punk` ja `anarhia`?
  

Punk on minu jaoks eelkõige vastuseis ühiskonna mandumisele. Reaktsioon. Nimetus „punk“ tuleb inglise keelsest shlängist ja tähendab muuhulgas ka näiteks „saast, mis ujub veepinnal“. Sümbolina on see mulle väga arusaadav – saast ei meeldi meile, ta riivab silma, aga me ei saa teda olematuks muuta. Ta on ja jääb meid ümbritseva keskkonna üheks osaks. Ja annab endast märku.
Laiemalt on Punk tuhande üheksasaja seitsmekümnendate teises pooles tekkinud ja suurt kõlapinda leidnud noorteliikumine, milles mängisid olulist osa ekstravagantne välimus ja suht agresiivse soundiga muusika. Inglismaal ja USAs osutus ta väga populaarseks ning õige pea levis üle mitmete riigipiiride. Kui inglismaal oli ta eelkõige eneseväljendus ja protest kehtivate ühiskondlike olude vastu, siis sotsmaades (ka Eestis), oli ja on ta eelkõige poliitilise laenguga.
Anarhia definitsioon on – kõrgema võimu puudumine. Ehk siis riigisüsteemi puudumine. Anarhia juured ulatuvad märgatavalt kaugemasse aega kui punkliikumise omad. Tihti tõmmatakse nende vahele võrdusmärk, aga anarhia on märgatavalt laiapõhjalisem teema. Kõik anarhistid pole sugugi punkarid ja vastupidi. Punk kasutab tihti anarhia sümboleid, justkui viidates, et see elufilosoofia on neile omane.

• Kuidas jõudsite punk-muusikani?
  

Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest. Ja lapsepõlv on kõige ilusam aeg. Vaevalt keegi eelöeldule vastu vaidleb. Minu lapsepõlv möödus Virumaal. Täpsemalt Kohtla-Nõmmel. Kohtla kaevanduse töölisasulas. Seda paika võib austusega kutsuda eestluse oaasiks kesk muulaste määratut keskkonda. Mind ristiti oktoobrilapseks ja löödi pioneeriks. Nagu tollele ajale kohane. Ent miski seletamatu vastuhakk oli mulle verre kaasa antud. Esialgu ei osanud ma seda mõistagi ühegi selge nimetaja alla liigitada. Üks oli selge – see polnud kuritegeliku iseloomuga. Ent siis, päris varases eas, kuulsin millestki, mida nimetati PUNK. Sellest räägiti sosinal, omavahel. Et vanemad ei kuuleks. Seda jama veel vaja. Tänu oma vennale ja tädipojale lisandus õigepea veel infot selle nii „kohutava ja lääneliku“ liikumise kohta. Ja mis peamine – sain kuulda punkmuusikat. Nii välismaist, kui ka eestimaist. Oma! Ja sealt see algas. Minuga räägiti minu enda keeles! Nii muusikas, kui sõnas. See oli just see vägi, mis minu sisemusega kokku kõlksus. See vägi, millele toetudes sain ma olla MINA ISE. Ent tänu PUNGILE suutsin ma mitte lolliks minna (vist?). Ja minusuguseid oli/on palju.

• Mis Teid selle muusika ja sellise eluviisi juures kõige rohkem köidab?
  

Energia. Ja kompromissitus.

• Nimetage mõned olulisemad pungi/punkari tunnused?
  

Hallist massist erinev elufilosoofia ja riietus. Kuigi sel viimasel pole minu jaoks enam suurt tähtsust. Ka nooruses ei pannud ma kuigi suurt rõhku punkvälimusele. Kandsin ja kannan küll nahktagi ja nöörsaapaid, aga „harja“ pole mul kunagi olnud. Ei jõlkunud „Moskva“ ees, või „Varblases“. Virumaal polnudki sellenimelise kohti.

• Kes on Teie meelest parimad punkansamblid Eestis ja välismaal ?
  

Eestist - Propeller, Generaator M, Päratrust, J.M.K.E., Velikije Luki, Vennaskond, Psühhoterror.
Mujalt on neid palju. Peamised siis – Sex Pistols, The Stranglers, Ramones, The Clash.

• Kuidas Teie arust erinevad 80.ndate ja tänapäeva punkarid?
  

Arvan, et suurim erinevus vast ongi see, et 80.ndate punkaritel oli üks ja ühine vaenlane – NSV Liit. Ja kogu see võõrvõimu värk. Tänapäeval tundub see ühine vaenlane puuduvat.

• Mida Te arvate punklaulupeost ?
  

Mis ma saan tast arvata – minu idee ja teostus ju. Üritusena oli esimene väga hästi kordaläinud. Eks näe, mis saab teisest, mis toimub juba sel suvel 11. juuni 2011

• Millisel kohal on anarhia punkarite seas?
  

Sellele küsimusele ma põgusalt juba esimeses punktis vastasin. Üldistada on raske, arvan, et aukohal . Aga jällegi mitte kõigi puhul. Anarhia on siiski asi omaette ja suuresti illusioon.

Lisa 3

Intervjuu Lauri Leisiga

• Kuidas Teie mõistate sõna `punk` ja `anarhia` ?
  

Kõik punkarid ei pea end anarhistideks ja kõik anarhistid end punkariteks ammugi mitte. Punki võib vaadelda mitme kandi pealt – kui muusikastiili, riietumisstiili või eluhoiakut. Kellele on tähtsam üks aspekt, kellele teine.

• Kuidas jõudsite punk-muusikani?
  

Punkmuusikani jõudsin teismelisena, kui salvestasin paar aastat vanemalt sõbralt ümber Sex Pistolsi, ja Generator M-i (Hendrik Sal-Salleri koolipõlve punkbänd) muusikat. Ka varase Vennaskonna salvestused tekitasid soovi seda kõike ise järele teha. Huvi hakkas pakkuma kõik, mis pungiteemaga seostus.

• Mis Teid selle muusika ja sellise eluviisi juures kõige rohkem köidab?
  

Vähemalt teatud osa punkmuusikast köidab siiani, osalt nostalgilistel põhjustel. Punkeluviisina võiks määratleda sarnaselt mõtlevate noorte soovi elada ilma vanemate ja pedagoogide järelvalveta, ajada ühiseid asju ja muuta maailma oma nägemuse järgi paremaks. Vananedes punkelustiili veetlus väheneb või kaob sootuks. Tegelikult punkeluviisi kellelegi soovitada ei söandaks, see võib haridusteele laastavalt mõjuda!

• Nimetage mõned olulisemad pungi/punkari tunnused?
  

Kunagi oli olulisemal kohal silmatorkav ja provotseeriv rõivastumisstiil. Niinimetatud punkmoe elemendid on aga ammu massimoe poolt omaks võetud ja ainult välimuse põhjal ei tohiks nagunii inimest määratleda. Rohkem vast loeb siiski eluhoiak.

• Kes on Teie meelest parimad punkansamblid Eestis ja välismaal ?
  

Raske on öelda, kes on just need parimad, sest punkmuusikal on palju alaliike nagu pop-punk, hardcore-punk, ska-punk jne., mida esindavad suunitluselt väga erinevad muusikakollektiivid. Minu enda sümpaatia kuulub pigem vanemale punkmuusikale, st. perioodile umbes kaheksakümnendate keskpaigani. Välismaiste vanade lemmikbändide loetelu läheks pikale, aga hetkel Eestis tegutsevatest pungiga seostatavatest ansamblitest tulevad esimestena pähe Kurjam, Giuseppe Perverdi Bigbänd, Monstercõuq, Punkentsefaliit, NMR.

• Kuidas Teie arust erinevad 80.ndate ja tänapäeva punkarid?
  

Rääkides Eesti punkaritest oli kaheksakümnendatel siinsele punkliikumisele muu hulgas omane teatav rahvusromantiline ja isegi patriootlik hoiak seoses Eesti vabaduspüüdlustega. Tänapäeva nn. vabas Eestis see hoiak punkaritega enam ei seostu.

• Mida Te arvate punklaulupeost ?
  

See on maailmas ainulaadne üritus, mis väärib tähelepanu ka väljaspool Eestit.

• Millisel kohal on anarhia punkarite seas?
  

Kui anarhia all mõelda protestivaimu igasuguse autoriteedi suhtes, siis aja jooksul saavad noortest vihastest punkaritestki enamasti tavalised korralikud töö- ja pereinimesed, kes suhtuvad mineviku mässu heatahtliku muigega.

Lisa 4

Intervjuu Ivar Kondiga

• Kuidas Teie mõistate sõna `punk` ja `anarhia`?
  

.Ma tänase hetkega nende vahele võrdlusmärki ei tõmbaks punk on minujaoks rohkem muusika ja anarhia sellisena ei oma minujaoks väärtust,se rohkem selline sinisilmne loba...

• Kuidas jõudsite punk-muusikani?
  

Tuttavate kaudu...

• Mis Teid selle muusika ja sellise eluviisi juures kõige rohkem köidab?
  

Teatav agressiivsus ja kriitikameel ka iseenda üle...

• Nimetage mõned olulisemad pungi/punkari tunnused?
  

Punk on niivard laialivalguv et ei oskagi midagi tunnuseks pakkuda -nooremastpeast oleks kindlasti mõtted teised olnud..

• Kes on Teie meelest parimad punkansamblid Eestis ja välismaal ?
  

Neid eestiski suht palju ei oskagi valida. Mujalt maailmast vanad head Exsploited ,Dead Kennedis , Tervet Kädet -soomest jne..

• Kuidas Teie arust erinevad 80.ndate ja tänapäeva punkarid?
  

80 -ndatel oli elu oopis midagi muud ja see ütlebki kõik ära.Hetkel tee mis tahad kedagi otseselt see ei häiri ja ütlema selle kohta tuleb mõni üksik...

• Mida Te arvate punklaulupeost ?
  

Mitte midagi esialgu... :)

• Millisel kohal on anarhia punkarite seas?
  

Kuidas kellelgi ilmselt - kuid eks kindlasti ole moekas sellest rääkida ja ennast tähtsaks teha...

Lisa 5

Ansamblite loend enne 1990.

• Sm. Aladdin & Lord McIntosh 1976
  
• Cheese 1979
  
• Aleksander Müller 1979
  
• Pära Trust 1979
  
• Ajutine Valitsus 1980
  
• Generator M 1980
  
• Propeller 1980
  
• Punk T 1980
  
• Saudi-Araabia 1980
  
• Kopli Otell 1981
  
• Süütu Vanaema 1981 Pilt 1 Ansambel Vennaskond ( http://marumarru.blogspot.co m) [24.04.2011]
  
• Velikije Luki 1982
  
• Verine Pühapäev 1982
  
• Turist 1983
  
• Vennaskond 1984
  
• J.M.K.E. 1986
  
• Singer Vinger 1986
  
• Vanemõde 1986
  
• Vürst Trubetsky & J.M.K.E. 1986
  
• Pahad Päevad 1987
  
• Röövel Ööbik 1987
  
• Uus Selektsioon 1987
  
• Ave Luna 1988
  
• NS Põrgu 1988
  
• Onu Bella ja Öörahu 1988
  
• Pööloy Gläänz 1989
  
• Tige Kala 1989
  

( http://et.wikipedia.org/ )

Lisa 6

Ansamblite loend peale 1990.

• Noisemurder 1991
  
• Psychoterror 1991
  
• The Tuberkuloited 1991
  
• Detonaator 1993
  
• The Belka 1994
  
• K.A.O.S. 1994
  
• Operatsioon Õ 1994
  
• Tüse Asi 1994
  
• Genialistid 1995
  
• Idiootsuse Revolutsioon 1995
  
• Anarch 1996
  
• Kurjam 1996
  
• Nahui 1996
  
• Rooza Öökull 1996
  
• Delirium Brothers 1997
  
• Surnud Linnad 1997
  
• Ainus seadus 1998
  
• Operaator 1998
  
• The Flowers of Romance 1999
  
• Hommikune Vahetus 1999
  
• Müstika 1999
  
• Paragrahv 1999
  
• Protest 1999
  
• Vedel Leib 1999
  
• The Voitka Family 1999
  
• Ajastu 2000
  
• Homod Ojas 2000
  
• Ketaspidur 2000
  
• Migreen : 2000
  
• Aknool 2001
  
• Dirty Diana 2001
  
• The Skulls 2001
  
• Totally Obnoxious! 2001
  
• KGB 2001
  
• Lost In The Supermarket 2002
  
• Punkentsefaliit 2002
  
• Fish on Fire 2003
  
• Chungin & The Strap -On Faggots 2004
  
• Half Past Monkey`s Ass 2004
  
• Les Diamants 2004
  
• Spucatum Tauri 2004
  
• Rawones 2004
  
• Liha 2005
  
• John Stuart Mill 2005
  
• Dyskomfort 2005
  
• 14YOP 2005
  
• Deltähead 2006
  

( http://et.wikipedia.org/ )