TAPA GÜMNAASIUM Andra Udeküll 11.a klass EESTI PUNK Uurimistöö Juhendaja:Helve Lees TAPA 2011 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990..........................................
eemale tõmbuda ametlikest struktuuridest. Materiaalsuse ja massikultuuri vahe, tekib defitsiit, aga see ei takista hästi elamast. Kui poes ei ole välismaa kingi, siis mujal ikka on. - underground kultuur - kirjanduses markantsem näide almanahhid kui varem olid kirjanduslikud, siis laine hetkeks vaibub, 70- 80ndatel uus laine, palju ilmsemalt seotud poliitilise dissidentlusega. - noorsookultuuri muutumine - sünkroonis läänekultuuri muutumisega. Tuleb peale punkrokk ja punkkultuur teostab ristlainetust. Noortekultuuris võiks märgata, mis legaliseerub ja mis mitte. Hipid on kahtlased, pikad juuksed legaliseerub, Ruja on legaalne (progerock). Aga punkkultuur ei legaliseeru kunagi. - Pingete valla pääsmised ilmnevad 1980. Ahel algab sellest, et stagnatsiooni aeg, imelik näiline vaikelu, aga seal hakkab midagi hullemaks muutuma, 1978 vahetatakse välja parteijuht Käbin uue juhi Vaino vastu ja 78. aastast alates algab sisuliselt venestamise
mil olid kindlad tunnused ja ajalooline tähtsus. Ehkki 1980. aastate algul oli punkareid vähe ning liikumise liikmeskond marginaalne, paisus see kümnendi lõpuks üheks populaarsemaks noorteliikumiseks ENSVs, jõudes oma kulminatsioonini laulva revolutsiooni päevil. Sellele järgnes vaikne allakäik ning punkarite arvu vähenemine, jõudes 1991. aastaks täielikku madalseisu. Ehkki ENSV oli pindalaliselt ning ka elanike arvu poolest üks NSVLi väiksemaid, tekkis siin laiapõhjalike punkkultuur, mis erines nii Lääne punkliikumisest kui ka piirkonniti liiduvabariigisiseselt. Kui liiduvabariigi põhjaosas võeti enam eeskuju Soomest tulevast infost Lääne punkliikumise kohta, siis Lõuna pool (kuhu punk jõudis hiljem) oli rohkem isetegemist ning omanäolisust. Veelgi omapärasemaks nähtuseks kujunes aga nn agropunk, mis viis eemaldumise algsest punkliikumisest veelgi kaugemale. Punk ENSVs võttis enda eesmärgiks vastandumise massiühiskonnale ja rumalusele ning
4. Subkultuursus marginaalsed kultuurid otsivad oma keset, marginaalsed kunstikud-kirjanikud mõttekaaslasi ja publiku ning nii pannaksegi vähehaaval alus uue subkultuuri ehk allkultuuri sünnile. Subkultuuri tekksk ja arenguks on tarvis teatud kandepinda. Vahel võib marginaalne nähtus levida üle kogu maailma ja tekitada paralleelseid suundumusi erinevates kunstiliikides, kaotamata seejuures oma marginaalusust, see tähendab alternatiivsust, näiteks punkmuustikast alguse saanud punkkultuur, hipikirjandus, narkokirjandus jne. 5. Kõik on lubatud üks olulisemaid kaanoneid. Postmodernism julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. Postmodernismi võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud mingeid reegleid, mida purustada. 6. Intertekstuaalsus eri kultuuritekside seosed. Sageli võetakse üle eelnevate stiilide ja põlvkondade pärandi ning töötleb, kombineerib jaa ühendab seda, sest tundub, et midagi uut pole enam öelda ja kõik uus on vana
annaabi.ee 
