HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamer...
Oos (2) Otsamoreen (1) Sandur (2) Taanduv jääserv Alus p õhja ki vim Moreentasandik (1) Mõhn (2) Söll http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4a/Receding_glacier-de.svg Glatsiaalsed pinnavormid Näiteid glatsiaalsetest pinnavormidest Hiljuti liustiku alt vabanenud Saadjärve voorestik on künklik moreentasandik , liustikujää kuhje-kulutusvorm, küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse
rannavall- rannale lainetega kuhjatud liivast ja kruusast kujunenud piklik rannajoonega paralleelne pinnavorm 18.reservaat-eriliselt kaitsetav ala- keelatud rohkem, kui lubatud. 19.riimvesi- looduslike veekogudega vesi, mille soolsus on 0,5-18‰. Tekib jõe ja merevee segunemisel, kõrbealadel ja ärvooluta järvedes 20.rusukalle- järsu nõlva või astangu jalamile varisenäud rusu (mitmel pool Põhja-Eestis) 21.sandur- pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub servamoodustiste hulka. 22.söll- lohk, mis on tekkinud jää või külmunud pinnase hilisemal ülessulamisel 23.voor- ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kuhjuva ja kulutava tegevuse tagajärjel 24.oos- ehk vallseljak on pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm 25.Valgala-maa-ala, kust vesi sellesse veekogusse voolab. 26.pärandkooslus- biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. 27.rähkne muld-koreserikas on tugevalt rähkne kerge liivsavi 28
Lavi. Päästekaevamistel 1998 A. Lavi poolt uuriti linnamäe kagupoolset ja loodepoolsetotsavalli. Uurimistel leiti nii vallides, kui hoovialadel eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallide alal avastati jälgi varasemast palkkindlustusest, mis hävisid 11. sajandi I poolel. Nende kohale rajati uus kindlustuste liin, sedakorda juba liiva-,kruusaga täidetud palktaranditest. Linnamäel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni. Linnuse valli ees on allikas, mille nimeks on Sulglohk ehk söll. Rahvapärased nimetused Põhjatu org, Kalevipoja silmapesukauss. Rahvatraditsiooni M.Kizniku poolt 1896. a. Palamuselt J.Jungile saadetud kirja põhjal. See allika koht pidada olema suisa põhjatu. 1860.-te aastate ühel väga kuival, vihmavaesel suvel olla kaugemad - kavalamad targad soovitanud Patjala küla vanadel naistel lasta mõõta põhjatu allika sügavus - et küll siis tulen jälle vihma. Siis koguti Patjala vanad naised ja korjati kokku küla kõik köied. Ilmatu
Horisont nr 4. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel728_710.html Koosta ülevaade igikeltsa kohta Miks ja millistel aladel Too näiteid igikeltsa aladele esineb igikeltsa? iseloomulikest protsessidest? Millega peab inimene igikeltsa Miks on seal palju järvi? esinemise aladel arvestama? Mis on termokarst? Kuidas tekib söll? Google Earth satelliidipilt Taimõri poolsaarelt Vaike Rootsmaa foto soliflukatsioonist Kasutatud allikad • Kirsimäe, K. & T. Hang, 2008/09. Jää geoloogiline tegevus, liustikud. TÜ õppematerjal,
ujutab Tallinna üle. Sel põhjusel ei tohigi Tallinn kunagi valmis saada. Kokkuvõte Eesti järved on umbes 10 000 aasta taguse jääaja päritoluga. Järved on tekkinud mandijää liikumise tagajärjel. Jää sulamisel tekkinud vesi kogunes lohkudesse ning tekitas järved. Meile kõigile tuntud Lõuna – Eesti voored on tekkinud paksu jääkilbi liikumise tulemusena. Orujärved on tekkinud jää sulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Sulgjärved on tekkinud söll-lohkudesse mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpankade sulamise tulemusena. Erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv. Kaali järve tekitas umbes 2500 aastat tagasi maale langenud meteoriit. Kaali järve meteoriidilise päritolu teooria avaldas esimesena Ivan Reinwald 1928. aastal. Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv, mille pindala on 2611 km 2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit.
keeltes. Ajaratas on teinud oma töö ja praegu on nooremate puude vahel esialgsest neljast põlispuust alles viimane 18 meetri kõrgune ja 2,5 meetrise ümbermõõduga põlispuu. Teabepunkti vahetus läheduses on näha ka kõnealust mändi. Kuna tegemist on ümbritsevast metsast eriliselt silma hakkava puuga siis on hea, et see on ka tähistatud. 3. Vapramäe lael avaneb vaade metsalagendikule, mille keskseks paigaks on sulglohk e. söll - termokarstiline pinnavorm viimasest mandrijäätumisest, mille tekke põhjustas taanduva jääserva küljest lahti murdunud pangas, mis sulamisel setetesse lohu jättis. Oleme kohas, millel on Vapramäel kõige suurem ajalooline taust. Siinsel Vapramäe lael on vanasti peetud rahvapidusid, korraldatud laulupidusid ja suvelaagreid. 1924 aastal peeti siin Nõo kihelkonna esimene laulupäev audirigendi Aleksander Läte juhatusel ja 1926 aasta 16. juunil toimus siin Nõo esimene laulupidu.
rändrahnud. Tekitas voorestikke. Kesk-Eesti lainjas tasane maastik on tingitud mandrijää ühtlase kiirusega taganemisest. Mandrijäätekkelised pinnavormid on veel: oosid ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis. Sandur on enamasti lai ja kergelt lame. Söll on katlakujuline suletud lohk maapinnas. Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. 18. Ülesanded töölehelt! 14 RANNIK – randlat ja sellega MANDRILIUSTIK – ulatuslik ja paks piirnevat mere või suurjärve põhja ja liustik, mis tekib polaaraladel ja maismaad hõlmav vöönd. paikneb mere tasemel.
· Luidete tekkimisel kaks tegevust: tuiskliiva kuhjumine ja tuuule purustav tegevus Kürogeensed pinnavaromid · Söllid ehk sulglohud Paganamaal. Surnud jääpangad jäävad moreeni sisse ja sulades jäävad suured augud järgi. Tänapäeval võime leida ka järvi nendes eest. Põhjad on kergelt soostunud. Haanja kõrgustiku keskosas Vällamäe jalamil. 17, 1 m sügav. Paljud söllid on kuivad, enamasti moodustavad ahelikke, sagedasti on nende põhjas turvas · Söll/oit Laiuse mäel Raskusjõu tekkelised pinnavormid · Rusukalle Põhja-Eesti · Maalihked sinisavi põhjustab Elutekkelised pinnavormid · Rabad, aga ka inimene · Taimede tekitatud soode arengu käigus · Loomade tekitatud loomarajad · Antropogeensed (inimese tekitatud) - kanalid Kõrgustikud · Laiaulatuslik, ümbrusest kõrgem maapinnaosa, kus leidub mitmesuguseid väiksemaid pinnavorme 1. Lamedad lausikkõrgustikud (Pandivere) 2
annaabi.ee 
