Saadjärve voorestikul (Arold 2008). 2.2 Tekkelugu Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad. Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg – Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud. Vooremaa kuulub Kõrg- Eesti maastikuprovintsi alla. Voorestikest on saanud ühed viljakamad ja paremate metsakasvutingimustega maastikurajoonid, kui need on näiteks Madal-Eesti tasandikel (Arold 1991). 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED 3.1 Iseärasused Nagu maastikurajooni nimigi ütleb, on sellega seotud voorestikud. Vooremaad peetakse Suuremaks ja ilmekamaks mandijää tekitatud voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Üheks omapäraks võib välja tuua suurvoorte rohkus sellel rajoonil. Voored on pikad ja küllaltki kõrged. Ilmet annab maastikule juurde voorte vahelised nõod. Ebatüüpiliseks samade pinnavormide puhul on siin voorte
Üleujutusala suuruseks kuni 175 ruutkilomeetrit, vett toovad siia mitmed Pärnu jõgikonna jõed. Võrtsjärve madalik Soomaa (Karuskose) II. Kõrg-Eesti: see osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja lõppedes vee alla ei jäänud. Küngaste ja voorte ning nendevaheliste orgude ja järvedega liigendatud piirkonnad Kesk-, Ida-, Kagu- ja Lõuna- Eestis. II.1 Lahkme-Eesti vöönd: haarab ennekõike Kesk- ja Ida-Eestit, kus mitmed omaette maastikurajoonid: Pandivere kõrgustik, mille kõrgeim tipp Emumägi 166 meetrit üle merepinna. Selles lääne poole Kõrvemaa ja Kõnnumaa kui viimased kõrgemad alad enne rannikuäärseid tasandikke. Pandiverest lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti aladest eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi. Ida-Eestis asuv Vooremaa on kõrgem ala vastu Peipsi-äärset madalikku. Vooremaa kulgeb Alutaguse metsadest peaaegu Tartuni lõunas.
Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas
40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid Madal Eesti Kõrg-Eesti Vabanemine mere alt hiljem varem Kõrgused merepinnast madalam kõrgem Pinnavormid madalikud kõrgustikud,lavamaad Muldade viljakus vähem viljakamad
Jääjärvedesse settisid sulamisvete kantud veeristik, kruus, liiv ja kui ümbritsev jää lõpuks ära sulas, muutusid endised järved kõrgendikeks mida nimetatakse mõhnadeks. Mida rohkem settis jääjärves setteid, seda kogukamad on mõhnad. Jääpankde asemele aga jäid nõod, mis said jäätumisjärgsel ajal järvenõgudeks. Nüüdiseks on nendest 80 % kinni kasvanud, tekkinud väikesed madalsood. Maastikurajoonid: I Kuhjekõrgustikud: 1. Haanja 2. Otepää 3. Karula 4. Vooremaa II Kulutuskõrgustikud: 5. Pandivere 6. Sakala III Kõrgustikevahelised nõod: 7. Valga 8. Võru-Hargla IV Lavamaad ja lavatasandikud 9. Harju 10
· Hiidlaste seltsid Vormsi · Läänemere liustikuteel olnud suurem paekõvik · Biohermne Hoitbergi mägi (11 m) madal saar · Suurema osa hõlmavad liivased meretasandikud · Rootsastest asustus kuni II maailmasõjani Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti tunnused · Paese aluspõhja suur osatähtsus · Suurimad karstialad pinnakatte paksus on väike · Reljeefi suurim ja kaunim Ordoviitsiumi klint ühe sammuga võib tunda, kuidas maastikurajoonid muutuvad · Enamus meie jugasid (u 30 tk) on seotud Põhja-Eesti klindiga Lõuna-Eestis ei ole sest liivakivi on väga erodeeritav · Jõed omapärase pikiprofiiliga · Ooside suhteline rohkus · Paepealsed ja leostunud mullad paljudes kohtades on lähtekivimiks aluspõhi · Veerohked allikad · Soode vähesus karsti tõttu valgub vesi maa sisse · Suurimad asula-ja tööstusmaastikud Harju lavamaa
annaabi.ee 
