jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv
paiknevas vööndis. Eesti asukoht tingib selle, et hulk ületab aurumise. Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel. Lk 2 5.Veestik Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks temperatuurikihilisus kujuneb suureks. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis.
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad
ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. VEESTIK Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega: liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi. Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv. Maastikurajooni läänepiiril Võhandu jõgi kaldakaljudega, Palumaalt lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik)
Tema luule on lihtne. Lisaks on ta kirjutanud ka poeeme ja lasteluulet. Temalt on ilmunud kaksteist luulekogu, neli luuleraamatut lastele ja üks mälestusraamat. Teose tutvustus Luulekogu "Suvised nurmed" on valikkogu Paul Haavaoksa kahekümne aasta loomingust. Luulekogus on valik luuletusi aastast 1962-1982. See on mõeldud tähistama ta kuuekümnentat sünniaastapäeva. Autor jääb siingi luulekogus peamiselt oma kodukandi Palumaa ja Peipsi looduse ning inimeste poetiseerijaks. Kogu iseloomustab süvenenud eluvaatlus, elu püsivate väärtuste selge tunnetus ja edasiandmissoov. Valikkogu koosneb üheksast graafiliste vahetiitlitega illustreeritud tsüklist. 4 Lugedes seda luulekogu on esmamuljed positiivsed, sest luuletuste teemad on elulised ja hästi mõistetavad, samuti luuletused on kirjutatud nii, et neid on hea lugeda.
järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal on leedemuldi rohkem Tahkuna ja Kõpu poolsaarel, Saaremaal peamiselt ainult Lääne- Saaremaa kõrgustikul. Muldkattes kaasnevad leedemuldadega gleistunud leedemullad, leede- gleimullad ja turvastunud leedemullad. Haritavate maade esinemisel kaasnevad nendega
orienteeritud päikesepaneel ei näe seda – päike paistab piltlikult öeldes selja tagant. Seetõttu tuleks päikesepatareidega kaetud pindala suurendada ligikaudu kaks korda. Me pole nii rikkad, et suudaksime laialdaselt oma katuseid päikesepatareidega katta. Praeguste hindade puhul oleks katus niisama kallis kui maja. (Krustok jt, 2012) Kasutatud kirjandus: Firma Solex, 2008. Tere tulemast säästva kütteenergia kodulehele. - http://www.solex.ee/ Palumaa, P. 1/2012. Horisont - http://www.horisont.ee/node/1784 Tallinn, 2008. Teistmoodi energia. -http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Teistmoodi %20energia.pdf Lasteaed Kaseke koduleht. Valga, 2013. - http://kaseke.valga.ee/et/majast Tomson, T. 2000. Helioenergeetika. Pinn, M.; Pinn, R.; Pinn, M. Elekter päikesest ja tuulest. Krustok, J.; Mellikov, E. Eesti Loodus 2012/12 – Päikeseenergeetikal on tulevikku ka eestis.
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku
mineraal-või teisi lahustunud aineid. Järve- ja meremuda- Värskas, Käinas,Haapsalus,mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16
piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõomaastik ümbritseb ligi 90 km pikkuse kaarja vööndina põha- ja lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Nõgudest põhja jäävad omakorda Ugandi lavamaa ja Palumaa ning loodesse Otepää kõrgustik. MAASTIKU ERIPÄRA Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast. Alljärgnev maastiku eripära kirjeldus on toodud Ivar Aroldi (2005: 230) järgi. Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo
Enstüklopeediakirjastus] (lk. 282-283) Limnoloogiline rajoneerimine Erinevad järvetüübid on Eestis levinud pirkonniti, mis võimaldab eraldada kindlaid limnoloogilisi valdkondi ja rajoneerida territooriumi järvetüüpide järgi. Eestis saab järvetüüpide leviku alusel jaotada 7 suuremat limnoloogilist valdkonda. I Kagu-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- haarab Eesti maastikulistest valdkondadest Hargala nõo, Haanja kõrgustiku lõunaosa, Palumaa ja Kaugu-Eesti lavamaa kaguosa. II Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- Alutaguse idaosa, Põhja-Eesti lavamaa idaosa ja Kõrvemaa põhjaosa metsarikka loodusmaastiku glastiokarstilised ja akumulatiivsed järved. III Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond- Sakala kõrgustik, Väikese Emajõe orund, Võrtsjärve nõgu, Otepää kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa põhja- ja lääneosa ning Vooremaa maastikuline valdkond.
varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. PEIPSI MADALIKU ISEÄRASUSED Peipsi madaliku pindala on 807 km² (Arold, 2001). Peipsi rannikumadalik hõlmab Peipsi järve rannikuvööndi edelaosa. Linnulennult ulatub see umbes 90 km ulatuses Kallaste lähedalt kuni Eesti kagupiirini, hõlmates Piirissaare ning Salosaare ja neid ümbritsevaid väikseid saari. Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe Suursoo- Uhtina joonel on Peipsi madalik kõige laiem (20 km.). Moreense pinnakattega läänepiir Ugandi lavamaaga asub umbes 40 (42) m. kõrgusel. Piir pöördub itta Kaisa küla kohal ning seejärel kaardub Mooste ja Meelva raba umber kuni Võhandu jõeni, kust läheb Räpinast kaarega ümber. Lääne poolt möödub Värskast ja ida poolt Mustoja mõhnastikust (Arold, 2005).
· Peipsi äärne madalik KÕRGEESTI V LahkmeEesti: · Pandivere kõrgustik · Türi voorestik · KeskEesti tasandik · Vooremaa VI LõunaEesti: · Sakala kõrgustik · KaguEesti lavamaa · Otepää kõrgustik · Valga nõgu ja väike Emajõe orund · Karula kõrgustik · Hargla nõgu ja Võru orund · Palumaa · Haanja kõrgustik Maastikutüüp 1. Paelava maastik: Hõlmab Põhja ja KirdeEesti lavamaad, mille vahele jääb Kõrvemaa. Iseloomulikuks on paekõrgendikud, mis lõppevad lõunakagu suunaliste astangutega. Nende vahele jäävad nõod (jõeorud, nt. Pirita). Pinnakate õhuke, esineb karste, domineerivad loopealsed mullad. 2
4. Vooremaa II Kulutuskõrgustikud: 5. Pandivere 6. Sakala III Kõrgustikevahelised nõod: 7. Valga 8. Võru-Hargla IV Lavamaad ja lavatasandikud 9. Harju 10. Viru 11. Kesk-Eesti 12. Ugandi 13. Palumaa 14. Irboska V Mere rannikumadalikud ja 15. Soome lahe rannikumadalik saared 16. Lääne-Eesti rannikumadalik 17. Liivi lahe rannikumadalik 18. Saaremaa 19. Hiiumaa VI Sisemaised soostunud 20. Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22
Harjumaal ning LääneVirumaal. Viimaste aastate intensiivistunud metsamajanduse oludes on eriti kannatanud Põlva-, Võru- ja Viljandimaa metsad, kus traditsiooniliselt on olnud palju hajakülasid ning seega ka talumetsi. Samuti on sealsed parema mullaviljakusega alad korduvalt olnud vahelduvalt kasutuses nii põldude-niitudena kui metsadena ning põliseid loodusmetsi säilinud väga vähe. Suurematest metsaaladest on tuntud Palumaa ja Karula rahvuspargi metsad ning rohkesti metsi leidub ka Läti piiri läheduses. 3. METSAÖKOLOOGIA JA VÄÄRISELUPAIGAD Tänapäeva metsamajanduse käsutuses on kõikvõimalikud vahendid, mille abil rakendatakse metsa looduslikud ressursid heaolu ja rikkuse teenistusse.Viimatinimetatud põhjusel on aga olulisel määral muutunud tingimused, mis tagavad taimestiku ja loomastiku püsimajäämise metsades.
Nigulas Samel Akad.tee 15 - 315 620 4376 Oleg Kulinkovich Akad.tee 15-421A 620 2818 Olga Bragina Akad.tee 15 - 235 620 4438 Olga Gavrilova Akad.tee 15-257 620 2831 Olga Meinson II 130 620 3000 Olga Meronen V-403 620 3056 Omar Parve Akad.tee 15 - 408 620 4385 Pasha Zusmanovich Akad.tee 21 Pavel Suurvarik II 129 620 3002 Peep Palumaa Akad.tee 15 - 229 620 4410 Peep Pitk Akad.tee 15-260 620 2833 Peeter Puusemp V 412 620 3052 Petr Kuban Akad.tee 15 Pille Pata Akad.tee 15 - 238 620 4433 Piret Michelson Akad. tee 15 - 234 620 4434 Piret Puusemp V 410 Piret Tiigimägi Akad.tee 15 620 4443 Priit Kogerman Akad.tee 15-234 620 4337 Priit Pruunsild Akad.tee 15-241 620 4444
o Võrtsjärve rannaastang Tammel o Peipsi rannaastang Kallastel o Aruküla koobastik ja Kalmistu paljand Tartus o Ahja jõe paljandid Valgemetsa Valgesoo vahemikus (Suur ja Väike Taevaskoda) Suur Taevaskoda on kõige tuntum paljand. Suur Taevaskoda on kõige kõrgema liivakivi paljandi osaga, 21 m o Võhandu kaljud (käsitletakse tihti ka Palumaa juures) · Skeem Ugandi lavamaast, ürgorud iseloomulikud · Tartut läbivad veel mitu ürgorgu Meltsiveski vagumus, Raadi-Jaama vagumus. Maastikupildis näeme vaid Emajõe orgu. Kaks vagumust on setteid täis · Veestik o Jõed seotud enamasti ürgorgudega Kavilda, Elva, Tatra, Emajõgi (kõige suurem), Porijõgi, Mõra oja, Ahja, Orajõgi, Võhandu o Järved
tee 15 - 131A 620 4339 Nigulas Samel Akad.tee 15 - 315 620 4376 Oleg Kulinkovich Akad.tee 15-421A 620 2818 Olga Bragina Akad.tee 15 - 235 620 4438 Olga Gavrilova Akad.tee 15-257 620 2831 Olga Meinson II 130 620 3000 Olga Meronen V-403 620 3056 Omar Parve Akad.tee 15 - 408 620 4385 Pasha Zusmanovich Akad.tee 21 Pavel Suurvarik II 129 620 3002 Peep Palumaa Akad.tee 15 - 229 620 4410 Peep Pitk Akad.tee 15-260 620 2833 Peeter Puusemp V 412 620 3052 Petr Kuban Akad.tee 15 Pille Pata Akad.tee 15 - 238 620 4433 Piret Michelson Akad. tee 15 - 234 620 4434 Piret Puusemp V 410 Piret Tiigimägi Akad.tee 15 620 4443 Priit Kogerman Akad.tee 15-234 620 4337 Priit Pruunsild Akad.tee 15-241 620 4444
Aquic Spodosols (ST) Kõdus: pHKCl 33,3, H5,6 68 ja H8,2 7080 cmol+ kg-1, Alliikuv > 400500 mg kg-1, T 20 25 cmol+ kg-1, V 2030%; C:N 4045 Eesti muldkattest 0,9%, osatähtsus suurem metsamaadel (2,2%). Lg peamised esinemisalad Kagu-Eestis Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv, Mineraalsetes kihtides: pH suureneb sügavuse suunas 3,6-lt Ea-s 4,7-ni C-s; S suureneb kuni Väikese Emajõe orund. Leidub ka Põhja- ja Loode-Eestis. 4 cmol+ kg-1, V kuni 60%-ni. T väike < 5 cmol+ kg-1; C:N aheneb pinnalt (1213) sügavuse suunas (89).
1390 1164 Osijärv Toomas Viljandi 04:14:26 M40 67 28 Ositis Dzintars Läti 02:58:32 M40 1806 1607 Paal Aivar Tallinn 04:38:09 M40 1512 1732 Paas Aivar Viljandi 04:21:04 M40 857 1015 Palk Esko Tallinn 03:49:15 M40 1752 1137 Palu Indrek Harju 04:34:17 M40 1553 1243 Palu Vahur Järvamaa 04:23:20 M40 1617 2244 Palumaa Rein Viljandi 04:26:52 M40 1915 1467 Parksepp Priit Tartu 04:46:39 M40 1663 1224 Pastors Andris Läti 04:29:20 M40 2409 2352 Pavlovski Aleksandr Tallinn 06:16:09 M40 286 333 Pedari Aimar Harju 03:17:17 M40 914 777 Peik Ervin Valga 03:51:40 M40 107 149 Peipsi Aleko Tallinn 03:02:19 M40 690 658 Pere Aivo Hiiumaa 03:40:40 M40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
