Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"põhja eestis" - 501 õppematerjali

põhja eestis - vana rehielamud ehitati ümber, külmkabreid ehitati ümber elamispinnaks kuhu tehti ahi, köök ja ka rehetuha ehitati ümber ja hakkas muutuma ainult majandus ruumiks
thumbnail
32
doc

Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas

Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail...

Uurimistöö
51 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Imetajad eestis

Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja -Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rootsi aja mõjutused Eestis

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis Kristjan Oja Tallinna Sikupilli Keskkool 10b Rootis ajaks nimetatakse ajajärku, mil Eestimaa või osa sellest kuulus Rootsi võimu alla. Seda aega tuntakse samuti ka, kui" vana hea Rootsi aeg". Kuid tegelikult ei olnud seda ,,head aega", kuna sel ajal tegutses ka katk, mis ka omakorda tõi kaasa näljahädad. Kuid ilmselt on see selle nime saanuda tänu sellele, et selle ajajooksul toimus palju suuri muudatusi talurahva jaoks Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu, et 100 aastat. Rootsi aeg algas Eestimaal 1629, mil kõik Väina(Daugava) jõest üleval pool olevad alad loovutati Altmargi rahuga Poolalt Rootsile. Edasi võitles Rootsi veel oma võimu alla 1645 Saarema koos Muhumaaga ja Ruhnu 1660, mis...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Turism Eestis

Tartu Kutsehariduskeskus Turism Eestis Referaat Koostaja: Toomas Hunt Juhendaja: Silja Mall 16.10.2009 Tallinna vanalinn Pilt Jutt Tallinna vanalinn on Eesti kõige populaarseim koht mida turistid külastavad. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja -Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklik...

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas Eestis valitseb sallimatus?

Oldi rahul valitsuse tugeva tahte üle rassismi ja diskrimineerimisega seotud probleemide lahendamisel ning tõdetakse, et probleemi on teadvustatud kõrgel tasemel. Tekib siiski küsimus, et kas meid kiideti suure tahte eest olla tolerantne või tolerantseks olemise eest. Kui eestlastel oleks suur tahe olla tolerantne, poleks kahtlustki, et seda ollakse, sest hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kas eestlastel on seda tahet või on kogu idee tolerantseks saamisest ja olemisest hõljuma jäänud vaid valitsuse tasandile? Meie ühiskonnas lokkab homofoobia. Ebameeldivaid meessoo esindajaid tembeldatakse homodeks ilma põhjuseta, homode eest hoitakse end nagu tuld vee eest. Miks saavad homod või selleks nimetatud inimesed nii palju alandust kaasmaalaste poolt? Kas neil pole õigust elada võrdset elu vastassoo...

Ühiskonnaõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis

2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis ................................................................................................................

Kunstiajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Minu võimalused demokraatlikus Eestis

Neid pole kuigi palju ja nad on kõik suuremal või väiksemal määral autoritaarsed.Kui demokraatliku ühiskonna märksõnaks on vabadus ,siis autoritaarse ühiskonna märkssõnaks on võim.Autoritaarses ühiskonnas mängivad kandvat rolli valitseva grupeeringu huvid , demokraatia aga tugineb võrdsusele,see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees .Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus E...

Ühiskonnaõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik...

Humanitaarteadused
142 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskonnaprobleemid Eestis

Keskkonnaprobleemid Eestis Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja - ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Nimetatud keskkonnapr...

Keskkonnaõpetus
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas Eestis on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks?

Kas Eestis on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks? Võrreldes Eestit Ameerika Ühendriikidega, jääb selle pisikese Põhja - Euroopa riigi pindala 217 ning rahvaarv 231 korda alla ühele maailma suurimale ning võimalusterohkeimale riigile. Suures riigis on palju eeliseid- seal liigub rohkem raha- palgad on suuremad, lihtsam on leida toetajaid ning mõttekaaslasi ja nõudlus erinevate teenuste ning kaupade järele on samuti suurem. Teisest küljest on raskem ennast teostada ning ka konkurents on tugevam. Ometi on just Ameerikast tulnud ütlus- ''Ajalehepoisist miljonäriks''. Kas ka nii väikesest riigis, nagu Eesti, on võimalik see ameerikalik ütlus tegelikkuseks teha? Suured ideed nõuavad tohutut tahtejõudu ning enesekindlust. Kõige aluseks on inimese usk oma mõtetesse ning järjepidevus. Sul võib olla hea idee ning algkapital selle teostamiseks, kuid peab olema ka usk sellesse, mille nimel vaeva näed. Alustades noorena...

Ühiskonnaõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tornlinnused Eestis

Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Väiksemaid tornlinnuseid ehitasid vasallid, kes hakkasid XIV sajandi teisel poolel linnadest ja kindlustatud keskustest oma läänimaale kolima. Alistatud talupoegade ülestõusude tõttu olid feodaalid sunnitud rajama kaitseehitisi, mis tornlinnuste näol olid küllaldaseks toeks väiksemate kallaletungide korral. Eriti hoogustus tornlinnuste püstitamine pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja -Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Neist enamik on hävinenud, osa seisab varemetes. Ainsad hästi säilinud ja tänaseks restaureeritud tornlinnused on Vaos ja Kiius. Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõi...

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis

Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
77 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS

Tallinna Majanduskool VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Õpilane: Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum...

Klienditeenindus
13 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Sademete režiim Eestis

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ­ Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm...

Eesti hüdrometeoroloogilised...
9 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18...

Uurimistöö
149 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MUINASAEG EESTIS

Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised ­ asulad, hauad, põllud. Irdmuistised ­ tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur ­ sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...

Eesti ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ajaloo konspekt - muinasaeg Eestis

AJALUGU Secunda I kursus ­ Eesti ajalugu (muinasajast Rootsi ajani) MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr ­ 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest ­ Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit ­ 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka dendrokronoloogiat ehk puuringide uurimise abi, seega on tänapäeval tänapäeval kalibreeritud radioaktiivse süsiniku meetod. Teiseks allikaks on...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rootsi aeg Eestis

Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik ­ kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...

Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun