Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest koosneb aluskord?
  • Millest koosneb pealiskord?
  • Millest koosneb pinnakate?
  • Millest on tekkinud põlevkivi?
  • Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi?
  • Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamisega?
  • Miks fosforiiti ei kaevandata?
  • Millest on tekkinud lubjakivi?
  • Milleks kasutatav?
  • Milleks kasutatakse savi turvast mere ja järvemuda?
  • Mis on voored oosid mõhnad sandurid?
1) Millest koosneb aluskord ? Nimeta aluskorra kivimeid.
V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde -ja tardkivimitest.
b) Graniit, gneiss , kilt
2) Millest koosneb pealiskord ? Nimeta pealiskorra kivimid.
V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest .
b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid - savid, liivakivid, lubjakivid.
3) Millest koosneb pinnakate ? Pinnakatte paksus.
V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted . (moreen, liiv, kruus, turvas jne.)
b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. Põhja-Eesti peapealsetel aladel on õhem.
4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad .
V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi , dolomiit, liiv, kruus, savi
5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad.
V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast.
b) Kütus ja õlitoore.
6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi?
V: Põlevkivi kaevandatakse nii maa-alustes kaevandustes kui ka karjäärides. Näiteks Ida-Virumaal.
7) Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamisega ?
V: Põlevkivi rikastamisel jääb üle palju tahkeid jäätmeid. Selle kaevadamisest tulenevad aherainemäed.
8) Nimeta fosforiidi leiukohti. Miks fosforiiti ei kaevandata?
V: a) Rakvere, Aseri, Toolse , Tsitre
b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul.
9) Millest on tekkinud lubjakivi? Milleks kasutatav?
V: a) Üks võimalus lubjakivi moodustamiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest.
b) Kasutatakse tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks jne
10) Milleks kasutatakse savi, turvast, mere- ja järvemuda?
V: Savi kasutatakse näiteks tsemenditööstuses. Turvast kasutatakse näiteks aianduses. Mere- ja järvemuda kasutatakse meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks.
11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid.
V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm.
12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi.
V: 1) Haanja kõrgustik - Suur Munamägi 318m
2) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi 217m
3) Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi 137m
4) Sakala kõrgustik - Rutu mägi 146m
5) Pandivere kõrgustik - Emumägi 166m
6) Saadjärve kõrgustik - Laiuse mägi 144m
13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod.
V: 1) Põhja-Eesti rannikumadalik
2) Pärnu madalik
3) Lääne-Eesti madalik
4) Alutaguse madalik
5) Võrtsjärve madalik
14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud.
V: Harju, Viru, Ugandi ja Kesk-Eesti lavamaad.
15) Mis on voored , oosid, mõhnad, sandurid?
V: Voor : Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm .
Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm .
Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm.
Sandur: Pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka.
16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme.
V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid
17) Nimeta raskusjõu - ja tuuletekkelisi pinnavorme.
V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik, maalihked jne
Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne
18) Nimeta mere- ja järvetekkelisi pinnavorme.
V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad , maasääred, rannaastangud, vallid jne
19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme.
V: Jõeorud ning jäärakud
20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme.
V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
Geograafia #1 Geograafia #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alice sillat Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti geograafia 9-klass
3
doc

Eesti geograafia 9. klass

Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir ­ 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart ­ koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart ­ objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on mõõtkavas 1: 10

Geograafia
Üldiselt Eestist
4
doc

Üldiselt Eestist

http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m

Geograafia
Geograafia kordamisküsimused
5
docx

Geograafia kordamisküsimused

1. Selgita mõisteid: Karst- nähtus, kus põhjavesi lahustab vees lahustuvaid kivimeid (nt lubjakivi) Maavara- On maakoores olevad ained, mida on mitmesugustel otstarvetel voimalik kasutada. Pinnamood e. Reljeef- maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. /on maapinna kuju, mis koosneb erinevatest pinnavormidest. Pinnavorm- maakoore pealispinna osa mis erineb ümbritsevast alast suuruselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt/ positiivne või negatiivne pinnamoe osa. Absoluutne kõrgus- kõrgus merepinnast Suhteline kõrgus- kõrgus mingi teise objekti suhtes/ On maapinna punkti kõrgus pinnavormi jalamist. Moreen- sorteerimata kivimiosakeste segu mille on kuhjanud liustik Mandrijää- mitme km paksune ulatuslik jääkilp 2. Tea Eesti suuremaid kõrgustikke - Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim „mägi“ (tegelikult on see kõigest küngas), mis

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Kordamisküsimused Geograafia-9 klass
3
doc

Kordamisküsimused Geograafia 9.klass

Kordamisküsimused Geograafia 9.klass 1. Eesti asend. · Kirjelda Eesti asendit nii gloobusel kui maailmakaardil. Eesti naaberriigid. (oska neid näidata ka kaardil) · Kui suur on Eesti pindala? ­ võrdle teiste riikidega. · Eesti äärmuspunktid ­ vt õp lk 8 ­ leia need ka kaardilt. · Kui suur on Eesti rahvaarv ­ võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4

Geograafia
GEOLOOGILINE EHITUS
5
doc

GEOLOOGILINE EHITUS

GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida ­Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest

Geograafia
Pinnamood ja pinnavormid
1
rtf

Pinnamood ja pinnavormid

· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid ­ savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid ­ kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen ­ peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud ­ suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). ·

Geograafia
Eesti loodusgeograafia-KORDAMISLEHT
8
odt

Eesti loodusgeograafia. KORDAMISLEHT!

Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- fosforiidi varud-keemiatööstuse t

Geograafia
Pinnamood
2
doc

Pinnamood

PINNAMOOD Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubjakiviplatood, mille

Geograafia




Kommentaarid (2)

carola7 profiilipilt
carola7: täpselt 9.klassi Eesti geoloogia osa
18:57 13-10-2010
Annike997 profiilipilt
Annike997: ei leidnud seda mida otsisin
10:22 06-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun