Eesti asustuse kujunemine
12.märts
Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja
Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj
alguseni .
Ajalooline
piiritlus . 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene
Impeeriumi Balti
provintsid . Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste
endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte
kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside
vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha
kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas
koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi
vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene
riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete põhjal arv 10kordistunud.
Kõrtside lõpp: paneks kõrtside aja paika 1900 ametlikult Vene tsaaririik keelas
viina müümise.
Kõrtsid läksid
pankrotti mida sa ikka müüd. Osa kõrtse tegeles veel õlle ja muu söögi-joogi
joomisega aga lõpuks läksid ikkagi hingusele. Kõrtsid kaotasid oma tähtsuse.
Kõrtside puhul tuleb teha 2 selget vahet: külakõrts kohalik kõrts, 2-5 versa tagant;
maanteekõrts
riiklikult korraldatud postivedu, postijaama ülesanne. Hobupostijaamad
tegutsesid juba varem kui 18.saj oma funktsiooniga juba Rootsi kuninga ajal (17.saj algus)
korraldati/korrastati maanteekõrtside ja hobupostijaamade süsteem. Seda korraldust on hästi
näha maanteemuuseumis. Kokkuvõtlikult paari
punktiga : Rootsi ajal pandi alus korraldatud
postiasjandusele,
postimees ja postitõlla liikumine oli väga täpselt ette antud ja nii nagu
20sajandi I ja ka II poolel (1950-60 aastatel) maarahvas
vaatas sageli põllupealt vaatas just
kellaaega mööduvate rongide järgi, nii ka postitõld oli 19sajandil kellaajalise täpsusega - liikus
ühest asustatud punktist teise. Juba Rootsi ajast üritati hobupostijaama lahutada kõrtsist
probleemid joomisega. See probleem jäi päevakorda kuni 20.sajandi alguseni. 18-19 sajandil
maanteekõrtsid teede ääres ehitati kindlasti talliga postijaama ülesande kõrvalt pakuti ka
öömaja nii postitõllas sõitjatele kui ka teistele teelolijatele.
n.
Viitna kõrts
Suuri postiameteid oli Eestimaal ja Liivimaal kokku 8. Hobupostijaamade vahemaaks on 3-4
miili. Narva, Rakvere, Tallinn, Haapsalu, Kuressaare jne.
n.
Kolu kõrts
Postipoiss postitõllaga saadeti kirju jm postisaadetisi. Temaga anti kaasa nii trükituid teateid
kui kirju. Tema ülesandeks oli ka
suulisi uudiseid levitada. 19sajandil enne hobupostijaamade 1 kadumist, postijaamade teket oli tegu juba postiratsanikuga. Hõbemärk postiljoni vormirõiva
juurde kuuluv ametimärk. Läbi hobupostijaamade on liikunud läbi vanad ajalehed nagu ,,
Perno Postimees", ,,Talorahwa Postimees", ,,Postimees" jne.
n.
Koeru kõrts-
postijaam , Kahala postijaam, Jõhvi postijaam oli vanim Eesti kivist ehitatud
postijaam, hävitati vene poliitilise võimu poolt; Jadivere postijaam, Ruunavere postijaam on
ehitatud tüüpprojektide järgi.
Kokkuvõte: 18sajandi lõpul eraldusid postijaamad kõrtsidest. Võivad olla nii puit- ja kivihooned,
klassitsistlikud enamasti oleneb millal ehitatud ning kas on ajaloo jooksul hoone funktsiooni
muutunud (ümberehitused).
n. Puhtlepa maanteekõrts on näha, et on ümber ehitatud, on olnud suur maantekõrts.
Ümberehtitus tundub olevat tehtud 20sajandil, katus nõukogudeaegne. Säilinud kõrge
kelpkatus (
viitab hobupostijaama maanteekõrtsiga). Aknad
viitavad sellele, et on ümber
ehitatud korteriks või millegiks muuks.
Hobupostijaama tänapäeval umbes 100kond vaatamata ümberehitustele on endiselt
defineeritavad hobupostijaamadena.
Veskid ja alevikud
Tuulik - tuuleenergial töötav
veski . Tuulikute teket seostatakse
vesiveskite tegevusega. Esimesed
vesiveskide
kivid pärinevad 13.sajandist (kuna kivid säilivad aga veskid 700-800 aastat vastu ei
pea).
Kolme sorti tuulikuid: 1)
Pukk -tuulik 2) Hollandi tuulik 3) tuuleveskid (kas õige?)
Tuulikute arengulugu näitab, et
tuulikud , nii nagu kõik keskaegsed ehitised, jõudsid siia üle
Gotlandi algselt püstitati saartele, hiljem idasse ja alla lõunasse. Pukk-tuulikud on kõige
varasemad. Esines ka pukk-tuulikute ümberehitus, et saada suurem jõudlus tuulikule.
n.
Muuga mõisa tuulik ja ait
Veskitööstuse areng oli üks olulisi tööstusharusid ja majandusliku arengu
teguriks , mis aitas
kaasa nii maal kui linnas elujärje parandamisele.
n. Kiltsi mõisa
vesiveskiLinnad ja
linnastumine Balti provintsid 3 kubermangu. Riiklikud ümberkorraldused. Kreis = maakond. Uute
kreisilinnadena Paldiski ja Võru. Paldiski linna plaan ja sõjasadama piirjoon suhteliselt
primitiivne ja täisnurkne hoonestus. Võru linn mõisamaale uus kreisikeskus. Tallinna linna
laienemine 18 sajandi ajaloolisele
Toompea ümbrusele ja Toompea all-
linnale hakkas
2 laienema ida, lääne ja lõuna suunas. Tallinnat ümbritsesid varasemal ajal suvemõisad ja
eeslinnad .
Rakvere, Paide, Viljandi, Valga
enamuses ikkagi balti-saksa elanikkonnaga alamas
staatuses linnad. Väikesed, madala hoonestusega linnad.
Erandiks Kuressaare ja Haapsalu olid võrreldes
teisega paremas positsioonis. Kaubandus, käsitöö ja põllumajandus. Raske teha vahet kus on
linn ja kus
alevik . Kui mõisad kaotasid õiguse piirangute seadmise loomiseks linnadele hakkasid
linnad tunduvalt kiiremini kasvama.
Manufaktuuride rajamine tööstuse ja põllumajanduse areng. Räpina paberiveski, Põltsamaa
klaasitööstus, Narva köie- ja purjemanufaktuurid, Tallinna (Kopli) tellisetööstus, Tartu (Raadi)
tellisetööstus. Uute manufaktuuride juurde hakkas
tekkima uus asutusstiil töölisasulad.
Linnad kasvasid ümberkaudsete linnade arvelt. Kuidas linnade kasvu
ohjata ?
Kubermanguvalitsuste juurde loodi maamõõtja ja arhitekti ametikoht. Ehitustöid teostasid
inseneride komandod said oma väljaõppe, ehitusmeistrid, kes toodi sisse. Ehituamisdistsipliini
reguleeriti rohkete ettekirjutustega, mille täitmist
kontrollis politseiamet.
Riiklikud ettekirjutused: Võru ja Paldiski
planeerimine 18 saj teisest poolest korrapärane
ehitusplaan, kivist majast, nummerdatud krundid. Ehitusprojektid tüüpprojektide ja
tüüpehitiste järgi. Kreisikeskustes kohustuslikud kivist kohtuhooned ja nummerdatud krundid.
Tüüpfassaadid. Ka hävinud Tartu hobupostijaam oli tüüpprojekti järgi ehitatud.
Lisaks ehitustegevusele tekkis Balti raudteevõrgustiku väljaehitamine 1870 Peterburi
(Rakvere) Tallinn- Paldiski. Järgnes Tartu-
Tapa haruraudtee, Riia-
Pihkva , kitsarööpeline Valga-
Tartu. Ka jaamahooned kuulusid tüüpprojektide alusel ehitatud hoonete hulka. Ajalooliste
jaamahoonete
liigendus 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja
kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte
raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed
tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast
suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised
alevid nagu Vändra, Virtsu ja
Lelle .
n. Haapsalu
raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega
eeslinnad Tallinnas
Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed.
Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed
planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20
sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma
(Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade
eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku
aedlinn ). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe
Narva suunas, Pärnus ülejõe
eeslinn , lõuna poole ja Riia eeslinn jne.
Urbanisatsioon eeslinn +
linnastute kokkukasvamine.
Koondumine linnadesse (toimub ka praegu ja progresseeruvalt), hõlmab muutuseid rahvastiku kultuuris, elulaadis.
Külas ja küla tüübid: ridakülad, hajakülad, tänavkülad, sumbkülad jne. Ajaloolised tüübid:
ridaküla, hajaküla, tänavküla. Maa-asustus oli tekkinud kihelkonnakirikute juurde. 167 alevikku
3 Eesti Nõukogude entsüklopeedia 1890 aastast. Alevikel
omaette liigitus Nõukogude perioodil
olemas kuurortalevid, linnatüüpi alevid jne.
19.märts 2012
Seminarid
1. 30.04. Andmebaaside kasutamine asutuse ja maastike
uurimisel (arvuti kaasa!)
2. 07.05. Näiteid uurimustöödest ja rakendusprojektidest.
3. 14.05. Seminar referaatide põhjal
ettekanded , analüüs.
Maastike ajaloo
uurimissuunad Eestis pole otseselt ühtki teadlast ega uurimisgruppi kes seda tegeleks. Eelmisel aastal Tallinna
ajaloo
instituudi juures loodi instituut Keskkonna ajaloo instituut koondab kõiki kes tegelevad
maastike ja
ajalooga . Mujal maailmas tegevus pikaajalisem olemas Euroopa keskkonnaajaloo
föderatsioon, mis koondab väga erinevaid uurijaid keskkonnaajaloo valdkonnas. Enamasti on
tegemist ajaloolastega või loodusteadlastega. Eestis uurimissuunad on olemas olnud, kuid seda
ilusat nime pole veel külge pandud.
2 traditsioonilist: biogeograafline uurimissuund (mis juhtus Eesti alal peale seda kui Eesti vabanes mandrijääst õietolmu analüüsid (millised puuliigid, millised kliimastaadiumid, kuidas on toimunud Eesti ala
vabanemine jää alt ja
pinnavormide moodustamine, Läänemere erinevad staadiumid jne))
arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud muinasaja erinevatel
perioodidel , põllumajandusmaastike kujunemine jne)
Arheoloogia kui teadus on viimastel aastatel olnud just dateerimiskeskne dateerida aga mitte tõlgendada, ei anna leidudele laiemat tausta. *Lisaks olemas
ajaloolis -etnograafiline käsitlus (lähtutud tugevalt materjalipõhiselt, mitte kohapõhiselt tööd põhinevad allikatel (tuntumad nimed: Troska, Tarvel, Ligi)), kohapõhised kaardianalüüsid, integreeritud käsitlused.
Andmete kogumine loodusest Setteproovid. Setete õietolmuanalüüsid säilib väga hästi hapnikuvaeguses (näiteks soosetetest, järve põhjasetetes), kihilisusega saab määrata vanuse ja olnud
taimestiku koosseisu (tuleb arvestada, et erinevate liikide õietolm levib erinevatele kaugustele ja erinevad liigid produtseerivad õietolmu erinevalt). Setetest saab vaadata ka söeosakeste leidumist, põldude loomisel esineb setetes rohkem org.ainet. C14 see kuidas määratakse mingisuguste vanade (muinasaegsete) asjade
vanust . Kui on tegu orgaanilise ainega mis sisaldab süsniku, mis on radioaktiivne, siis saab süsiniku
4 kaudu vanust määrata. Elukäigus seotakse süsinikku, hiljem hakkab
vaikselt eralduma. Eeldus:
proovid ei tohi saastuda süsinikuga väljaspool prooviala (
leiud pakitakse kohe
hermeetiliselt )
Dendrokronoloogia puu
aastaringid on nagu triipkoodid. Iga
aastaring on kindla mustriga vastavalt sellele milline on olnud ilmastik (puu aastaringides peegeldub ilmastik muster on seega üks)
Mullastik ja pinnaseprofiilid
maakasutus muudab mullastikku, peegeldub ka mullaprofiilis (sekundaarse mullaprofiili teke taasmetsastamisel), ehitiste esinemisel pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud jäänuseid savi- või liivatäitest, Reljeefivormid infot võimalik koguda ka vaid mitte ainult loodusest, vaid ka analüüsides aerofotosid, ridakaardistus satelliitidelt
Taimkate : poollooduslikud
kooslused ja nende jäljed,
puistu koosseis,
paiknemine maastikust jne.
Arheoloogilised allikad arheoloogilised arhiivallikad - kihelkonnakirjeldused, looduses esinevad muististe registreerimine, väljakaevamiste
aruanded (igal kaevamisel oma päevik), juhuteated ja leiud (oluline ka eseme kontekst kui sügaval ta on, mis paigutusega ta on, mis teda ümbritseb) välitööd väljakaevamised, inspektsioonid hilisem informatsioon muinas- ja keskaja kohta
Kirjalikud allikad kroonikad, reisikirjad, mitmesugused 18.-19 saj publikatsioonid, ajakirjad jne. Allikad annavad infot maastike kohta vaid väga
kaudselt Käsikirjalised materjalid:
dokumendid , mälestused, uurimused jne. Kust leida? Dokumendid peamiselt arhiividest, mälestused ja päevikud muuseumides, raamatukogudes ja muuseumites uurimused Käsikirjaliste materjalide otsimine
igavene keeruline töö ning kogu
arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad
arhiivid . Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates
esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad
Haapsalus , Kuressaares,
Valgas ja Rakveres
Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest Eesti Vabariigi perioodi) Filmiarhiiv
Arhiivis materjalid koondatud fondidesse. Fondi nimi sageli fondi moodustaja nimest.
5 Tähtsamad arhiivallikad: Kaardid Adramaarevisjonid (tehti üle-Eestiliselt alates 16.sajandist) ja vakuraamatud Vallavolikogude
protokollid Kinnistuasustuste
fondidEesti rahva muuseumis:
Topograafiline arhiiv sisaldab ERM-i enda ja üliõpilaste kogumisretkede päevikuid (ca 200 aastat meie maastiku ajalugu) Etnograailine arhiiv muuseumitöötajate kogutud materjalid teemade kaupa Etnograafiliste jooniste kogu (esemejoonised, hoonete joonised näiteks) Korrespondentide vastused läbi aegade ERM on kasutanud Eesti erinevates piirkondades korrespondentide võrgustikustiku, mille kaudu kohalik elanikkond on vastanud küsimustikule Fotokogu
Fotod infoallikana
Suurimad fotokogud: Eesti
Ajaloomuuseum , Eesti Rahva Muuseum.
Fotosid leidub ka arhiivides.
Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on
jäänud ka
hooneid , maastikke tunduvalt vähem.
Kunstiteosed maatikuajaloo
allikana Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on
kunstiteos ja kus teaduslik otstarve.
Kunst oli foto eellane täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti
maastike kohta 2 sellist kõige levinumat autorit: Adam Olerianus saksa päritolu reisimees,
Eesti 1833 (reisikirjades palju pilte hoonetest, maastikest), Johann Christopher Brotze elas
Riias, pikalt oli seal kooliõpetaja, kuid kuna käis tihti Eestis siis on joonistanud kohalikke
hooneid, maastikke, linnu, tema Eesti joonistused on raamatuna välja antud (1742-1823).
Euroopas on
kunstiteoseid palju rohkem kasutatud maastike uurimisel keskaegne Euroopa,
sellest on säilinud palju rohkem ja seetõttu on ka joonistatud palju rohkem (palju seda kunsti
üldse Eesti
maastikul oli?). Keskaegne Euroopa oma kultuuritasemelt oli tunduvalt kõrgem
ülikoolid jne. Kunst võib olla tegelikult hea uurimisallikas ka maastikuajaloo
seisukohast .
Rahvaluule
Koguti kokku 19.sajandi 2.poolel.
Hurt on peakangelane, kuid kogujaid on ka rohkem ja
hilisemad . Säilitatakse ERM-i Eesti Rahvaluule Arhiivis. Kogutakse juurde kogumine pole
lõppenud. Mis võib maastike sisukohast huvitada kohapärimust võetakse kui maastikke
väärtustavat infot. Kohamuistendid on viited ajaloolistele paikadele. Rahvapärimus on
6 varasema tõlgendamise ja mõtestamise allikaks näitab kuidas inimesed on varasemalt
maastikku näinud (nääiteks kust jooksis piir kodu ja võõra maa vahel). Alati kohamuistendite
puhul on päris palju kindla tüpoloogiaga kohamuistendeid iga tähelepanuväärse järve puhul
on tegu allasadamisega, peidetud
aarded jne.
Kodu- ja kultuuriloolisi
allikaid tuleb vaadelda väga allikakriitiliselt!
Suuline teave: kohalike elanike küsitlemine maastiku ajaloo osas. Usaldusväärsema hilisema
ajaloo osas. Tegemist võib suuresti olla ,,õpitud teadmistega".
Andmebaasid Muinsuskaitseregister Kohanimeregister Pärandkultuuri
andmebaas MulS Mõisaportaal EHA andmebaasid
Andmebaasid ei ole
valdavad va digitaliseeritud andmed sisaldavad (ka sellisel juhul on osa infot
kadunud)
Kaardid 1) Ajaloolised kaardid: Mõisakaardid ja piirkonnakaardid Talukaardid
Katastrikaardid Topograafilised kaardid 2) Tänapäevased kaardid
Kartograafid süstematiseerivad kaarte nii: nüüdiskaardid, lähiaja kaardid, 19.sajandi I poole kaardid teadusliku kartograafia kujunemisaja kaardid (16-18.sajand) olemas triangulatsioonipunktid, võimalus Eestit kaardistada. Suur Rootsi
Kataster . Saaremaa
1765 -1798. Mõisakaardid. Teedekaart.
varased kaardid (enne 16.sajandit) Kaardid on tegelikkuse
peegeldus ja tõlgendus.
Suur rootsi kataster
Tulenes rootsi riigi tulude tõstmise vajadusest ja seotud mõisate reduktsiooniga. Kaardistamine
algas juba varem Rootsimaal (emamaal) esimesed Eestis 1660. Osa mõisu kaardistati uuesti
7 1688. Liivimaal
2200 kaarti, Saaremaal teistmoodi (teine mõõtkava). Osa Eesti kaardistamisest
jäi Põhjasõja aegadesse.
/ kaadistused /
2012-03-26
Kultuurmaastik ja asundus 19 sajandi lõpul ja 20 sjandi algul
19 sajand on väga suurte muutuste aeg.
Kruntimine kas kruntimine mõjutas piirkonda või
mitte? Kruntidele järgnes talude päriseks
ostmine . Esimesed osteti juba ca 1820. Riigi poolt ei
olnud seal väga palju reegleid paika pandud hinna määras mõisnik (kuna raha oli vaja siis jäi
ikkagi hind mõistlikkuse piiridesse). Tekkis talurahva liikumine kõik senised rentnikud ei olnud
võimelised oma talu välja ostma, üldjuhul osteti laenurahadega. Loodi vastav
pank (Eesti
maapank vms pole eriti oluline) jäi järelmaks. Mõisnik sai raha kätte, omanik jäi pangale
võlgu. Liivimaal algas ostmine varem.
Ostmise käivitumine oli väga aeglane talupoeg väga ei
uskunud mõisnikku.
Ameerika kodusõda
puuvilla toomine
kadus , hinda läks jälle lina. Lõuna-Eesti kahkjad
mullad olid head linakasvatuseks. Eestimaal lina nii hästi ei kasva ning võsamaade näol maareservi
pole, siis
linakasvatus oli tagasihoidlikum pigem oli sissetulekuallikaks kartulikasvatus.
Lisaks eramõisatele olid olemas ka kroonumõisad ehk riigile kuuluvad mõisad. Eestis oli neid
vähe. Peamiselt olid need Liivimaal.
Muutused elumajades
Hakati ehitama majadele korstnaid. Tihtipeale tehti reheahju juurde eraldi
pliit . Natuke edasi,
siis hakati ehitama kambritega kokku eraldi kööke. Kambrid, kui tulid korsnad, tulid juurde ka
küttekolded kambrid olid varasemalt vaid suveperioodiks.
Saekaatrid levisid hakati taluehituses kasutama ka rohkem laudmaterjali. Hoolimata sellest, et
laudvoodrit peale pandi, enamasti seda ei
viimistletud (kui kasutati, siis ookervärvi). Hoonete
värvimine EV perioodist. Lõuna-Eesti talude
ilmet muutis oluliselt see, et levima hakkas
pilpakatus , hiljem
laastukatus (pilbas kistakse käsitsi, laastukatus masinatega). Põhja-Eestis oli
roog olemas ei olnud tarvidust kalleid naelu osta ja hakata laastukatust valmistama.
8
Kõik kommentaarid