Eesti asustuse kujunemine (0)

Eesti asustuse kujunemine
12.märts
Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni . Ajalooline piiritlus . 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid . Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste ­ endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) ­ kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel ­ linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha ­ kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete põhjal arv 10kordistunud. Kõrtside lõpp: paneks kõrtside aja paika ­ 1900 ametlikult Vene tsaaririik keelas viina müümise. Kõrtsid läksid pankrotti ­ mida sa ikka müüd. Osa kõrtse tegeles veel õlle ja muu söögi-joogi joomisega aga lõpuks läksid ikkagi hingusele. Kõrtsid kaotasid oma tähtsuse. Kõrtside puhul tuleb teha 2 selget vahet: külakõrts ­ kohalik kõrts, 2-5 versa tagant; maanteekõrts ­ riiklikult korraldatud postivedu, postijaama ülesanne. Hobupostijaamad tegutsesid juba varem kui 18.saj oma funktsiooniga ­ juba Rootsi kuninga ajal (17.saj algus) korraldati/korrastati maanteekõrtside ja hobupostijaamade süsteem. Seda korraldust on hästi näha maanteemuuseumis. Kokkuvõtlikult paari punktiga : Rootsi ajal pandi alus korraldatud postiasjandusele, postimees ja postitõlla liikumine oli väga täpselt ette antud ja nii nagu 20sajandi I ja ka II poolel (1950-60 aastatel) maarahvas vaatas sageli põllupealt vaatas just kellaaega mööduvate rongide järgi, nii ka postitõld oli 19sajandil kellaajalise täpsusega - liikus ühest asustatud punktist teise. Juba Rootsi ajast üritati hobupostijaama lahutada kõrtsist ­ probleemid joomisega. See probleem jäi päevakorda kuni 20.sajandi alguseni. 18-19 sajandil maanteekõrtsid teede ääres ehitati kindlasti talliga ­ postijaama ülesande kõrvalt pakuti ka öömaja nii postitõllas sõitjatele kui ka teistele teelolijatele. n. Viitna kõrts Suuri postiameteid oli Eestimaal ja Liivimaal kokku 8. Hobupostijaamade vahemaaks on 3-4 miili. Narva, Rakvere, Tallinn, Haapsalu, Kuressaare jne. n. Kolu kõrts Postipoiss ­ postitõllaga saadeti kirju jm postisaadetisi. Temaga anti kaasa nii trükituid teateid kui kirju. Tema ülesandeks oli ka suulisi uudiseid levitada. 19sajandil enne hobupostijaamade 1 kadumist, postijaamade teket oli tegu juba postiratsanikuga. Hõbemärk ­ postiljoni vormirõiva juurde kuuluv ametimärk. Läbi hobupostijaamade on liikunud läbi vanad ajalehed nagu ,, Perno Postimees", ,,Talorahwa Postimees", ,,Postimees" jne. n. Koeru kõrts- postijaam , Kahala postijaam, Jõhvi postijaam ­ oli vanim Eesti kivist ehitatud postijaam, hävitati vene poliitilise võimu poolt; Jadivere postijaam, Ruunavere postijaam ­ on ehitatud tüüpprojektide järgi. Kokkuvõte: 18sajandi lõpul eraldusid postijaamad kõrtsidest. Võivad olla nii puit- ja kivihooned, klassitsistlikud enamasti ­ oleneb millal ehitatud ning kas on ajaloo jooksul hoone funktsiooni muutunud (ümberehitused). n. Puhtlepa maanteekõrts ­ on näha, et on ümber ehitatud, on olnud suur maantekõrts. Ümberehtitus tundub olevat tehtud 20sajandil, katus nõukogudeaegne. Säilinud kõrge kelpkatus ( viitab hobupostijaama maanteekõrtsiga). Aknad viitavad sellele, et on ümber ehitatud korteriks või millegiks muuks.
Hobupostijaama tänapäeval umbes 100kond ­ vaatamata ümberehitustele on endiselt defineeritavad hobupostijaamadena.
Veskid ja alevikud Tuulik - tuuleenergial töötav veski . Tuulikute teket seostatakse vesiveskite tegevusega. Esimesed vesiveskide kivid pärinevad 13.sajandist (kuna kivid säilivad aga veskid 700-800 aastat vastu ei pea). Kolme sorti tuulikuid: 1) Pukk -tuulik 2) Hollandi tuulik 3) tuuleveskid (kas õige?) Tuulikute arengulugu näitab, et tuulikud , nii nagu kõik keskaegsed ehitised, jõudsid siia üle Gotlandi ­ algselt püstitati saartele, hiljem idasse ja alla lõunasse. Pukk-tuulikud on kõige varasemad. Esines ka pukk-tuulikute ümberehitus, et saada suurem jõudlus tuulikule. n. Muuga mõisa tuulik ja ait Veskitööstuse areng ­ oli üks olulisi tööstusharusid ja majandusliku arengu teguriks , mis aitas kaasa nii maal kui linnas elujärje parandamisele. n. Kiltsi mõisa vesiveski
Linnad ja linnastumine Balti provintsid ­ 3 kubermangu. Riiklikud ümberkorraldused. Kreis = maakond. Uute kreisilinnadena Paldiski ja Võru. Paldiski linna plaan ja sõjasadama piirjoon suhteliselt primitiivne ja täisnurkne hoonestus. Võru linn ­ mõisamaale uus kreisikeskus. Tallinna linna laienemine ­ 18 sajandi ajaloolisele Toompea ümbrusele ja Toompea all- linnale hakkas
2 laienema ida, lääne ja lõuna suunas. Tallinnat ümbritsesid varasemal ajal suvemõisad ja eeslinnad . Rakvere, Paide, Viljandi, Valga ­ enamuses ikkagi balti-saksa elanikkonnaga alamas staatuses linnad. Väikesed, madala hoonestusega linnad. Erandiks Kuressaare ja Haapsalu ­ olid võrreldes teisega paremas positsioonis. Kaubandus, käsitöö ja põllumajandus. Raske teha vahet kus on linn ja kus alevik . Kui mõisad kaotasid õiguse piirangute seadmise loomiseks linnadele hakkasid linnad tunduvalt kiiremini kasvama. Manufaktuuride rajamine ­ tööstuse ja põllumajanduse areng. Räpina paberiveski, Põltsamaa klaasitööstus, Narva köie- ja purjemanufaktuurid, Tallinna (Kopli) tellisetööstus, Tartu (Raadi) tellisetööstus. Uute manufaktuuride juurde hakkas tekkima uus asutusstiil ­ töölisasulad. Linnad kasvasid ümberkaudsete linnade arvelt. Kuidas linnade kasvu ohjata ? Kubermanguvalitsuste juurde loodi maamõõtja ja arhitekti ametikoht. Ehitustöid teostasid inseneride komandod ­ said oma väljaõppe, ehitusmeistrid, kes toodi sisse. Ehituamisdistsipliini reguleeriti rohkete ettekirjutustega, mille täitmist kontrollis politseiamet. Riiklikud ettekirjutused: Võru ja Paldiski planeerimine 18 saj teisest poolest ­ korrapärane ehitusplaan, kivist majast, nummerdatud krundid. Ehitusprojektid tüüpprojektide ja tüüpehitiste järgi. Kreisikeskustes kohustuslikud kivist kohtuhooned ja nummerdatud krundid. Tüüpfassaadid. Ka hävinud Tartu hobupostijaam oli tüüpprojekti järgi ehitatud. Lisaks ehitustegevusele tekkis Balti raudteevõrgustiku väljaehitamine ­ 1870 Peterburi (Rakvere) ­ Tallinn- Paldiski. Järgnes Tartu- Tapa haruraudtee, Riia- Pihkva , kitsarööpeline Valga- Tartu. Ka jaamahooned kuulusid tüüpprojektide alusel ehitatud hoonete hulka. Ajalooliste jaamahoonete liigendus ­ 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle . n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega eeslinnad ­ Tallinnas Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed. Hoburaudtee liine oli 2 ­ 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse ­ hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn ). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe Narva suunas, Pärnus ülejõe eeslinn , lõuna poole ja Riia eeslinn jne. Urbanisatsioon ­ eeslinn + linnastute kokkukasvamine. Koondumine linnadesse (toimub ka praegu ja progresseeruvalt), hõlmab muutuseid rahvastiku kultuuris, elulaadis. Külas ja küla tüübid: ridakülad, hajakülad, tänavkülad, sumbkülad jne. Ajaloolised tüübid: ridaküla, hajaküla, tänavküla. Maa-asustus oli tekkinud kihelkonnakirikute juurde. 167 alevikku
3 Eesti Nõukogude entsüklopeedia 1890 aastast. Alevikel omaette liigitus Nõukogude perioodil ­ olemas kuurortalevid, linnatüüpi alevid jne.
19.märts 2012 Seminarid 1. 30.04. Andmebaaside kasutamine asutuse ja maastike uurimisel (arvuti kaasa!) 2. 07.05. Näiteid uurimustöödest ja rakendusprojektidest. 3. 14.05. Seminar referaatide põhjal ­ ettekanded , analüüs.
Maastike ajaloo uurimissuunad Eestis pole otseselt ühtki teadlast ega uurimisgruppi kes seda tegeleks. Eelmisel aastal Tallinna ajaloo instituudi juures loodi instituut Keskkonna ajaloo instituut ­ koondab kõiki kes tegelevad maastike ja ajalooga . Mujal maailmas tegevus pikaajalisem ­ olemas Euroopa keskkonnaajaloo föderatsioon, mis koondab väga erinevaid uurijaid keskkonnaajaloo valdkonnas. Enamasti on tegemist ajaloolastega või loodusteadlastega. Eestis uurimissuunad on olemas olnud, kuid seda ilusat nime pole veel külge pandud. 2 traditsioonilist: biogeograafline uurimissuund (mis juhtus Eesti alal peale seda kui Eesti vabanes mandrijääst ­ õietolmu analüüsid (millised puuliigid, millised kliimastaadiumid, kuidas on toimunud Eesti ala vabanemine jää alt ja pinnavormide moodustamine, Läänemere erinevad staadiumid jne)) arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud muinasaja erinevatel perioodidel , põllumajandusmaastike kujunemine jne) Arheoloogia kui teadus on viimastel aastatel olnud just dateerimiskeskne ­ dateerida aga mitte tõlgendada, ei anna leidudele laiemat tausta. *Lisaks olemas ajaloolis -etnograafiline käsitlus (lähtutud tugevalt materjalipõhiselt, mitte kohapõhiselt ­ tööd põhinevad allikatel (tuntumad nimed: Troska, Tarvel, Ligi)), kohapõhised kaardianalüüsid, integreeritud käsitlused.
Andmete kogumine loodusest Setteproovid. Setete õietolmuanalüüsid ­ säilib väga hästi hapnikuvaeguses (näiteks soosetetest, järve põhjasetetes), kihilisusega saab määrata vanuse ja olnud taimestiku koosseisu (tuleb arvestada, et erinevate liikide õietolm levib erinevatele kaugustele ja erinevad liigid produtseerivad õietolmu erinevalt). Setetest saab vaadata ka söeosakeste leidumist, põldude loomisel esineb setetes rohkem org.ainet. C14 ­ see kuidas määratakse mingisuguste vanade (muinasaegsete) asjade vanust . Kui on tegu orgaanilise ainega mis sisaldab süsniku, mis on radioaktiivne, siis saab süsiniku
4 kaudu vanust määrata. Elukäigus seotakse süsinikku, hiljem hakkab vaikselt eralduma. Eeldus: proovid ei tohi saastuda süsinikuga väljaspool prooviala ( leiud pakitakse kohe hermeetiliselt ) Dendrokronoloogia ­ puu aastaringid on nagu triipkoodid. Iga aastaring on kindla mustriga vastavalt sellele milline on olnud ilmastik (puu aastaringides peegeldub ilmastik ­ muster on seega üks) Mullastik ja pinnaseprofiilid ­ maakasutus muudab mullastikku, peegeldub ka mullaprofiilis (sekundaarse mullaprofiili teke taasmetsastamisel), ehitiste esinemisel pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud ­ jäänuseid savi- või liivatäitest, Reljeefivormid ­ infot võimalik koguda ka vaid mitte ainult loodusest, vaid ka analüüsides aerofotosid, ridakaardistus satelliitidelt Taimkate : poollooduslikud kooslused ja nende jäljed, puistu koosseis, paiknemine maastikust jne.
Arheoloogilised allikad arheoloogilised arhiivallikad - kihelkonnakirjeldused, looduses esinevad muististe registreerimine, väljakaevamiste aruanded (igal kaevamisel oma päevik), juhuteated ja ­ leiud (oluline ka eseme kontekst ­ kui sügaval ta on, mis paigutusega ta on, mis teda ümbritseb) välitööd ­ väljakaevamised, inspektsioonid hilisem informatsioon muinas- ja keskaja kohta
Kirjalikud allikad kroonikad, reisikirjad, mitmesugused 18.-19 saj publikatsioonid, ajakirjad jne. Allikad annavad infot maastike kohta vaid väga kaudselt Käsikirjalised materjalid: dokumendid , mälestused, uurimused jne. Kust leida? Dokumendid peamiselt arhiividest, mälestused ja päevikud muuseumides, raamatukogudes ja muuseumites uurimused Käsikirjaliste materjalide otsimine igavene keeruline töö ning kogu arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid . Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad Haapsalus , Kuressaares, Valgas ja Rakveres Ajalooarhiiv Tartus ­ põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest Eesti Vabariigi perioodi) Filmiarhiiv Arhiivis materjalid koondatud fondidesse. Fondi nimi sageli fondi moodustaja nimest.
5 Tähtsamad arhiivallikad: Kaardid Adramaarevisjonid (tehti üle-Eestiliselt alates 16.sajandist) ja vakuraamatud Vallavolikogude protokollid Kinnistuasustuste fondid
Eesti rahva muuseumis: Topograafiline arhiiv ­ sisaldab ERM-i enda ja üliõpilaste kogumisretkede päevikuid (ca 200 aastat meie maastiku ajalugu) Etnograailine arhiiv ­ muuseumitöötajate kogutud materjalid teemade kaupa Etnograafiliste jooniste kogu (esemejoonised, hoonete joonised näiteks) Korrespondentide vastused ­ läbi aegade ERM on kasutanud Eesti erinevates piirkondades korrespondentide võrgustikustiku, mille kaudu kohalik elanikkond on vastanud küsimustikule Fotokogu
Fotod infoallikana Suurimad fotokogud: Eesti Ajaloomuuseum , Eesti Rahva Muuseum. Fotosid leidub ka arhiivides. Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on jäänud ka hooneid , maastikke tunduvalt vähem.
Kunstiteosed maatikuajaloo allikana Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on kunstiteos ja kus teaduslik otstarve. Kunst oli foto eellane ­ täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti maastike kohta 2 sellist kõige levinumat autorit: Adam Olerianus ­ saksa päritolu reisimees, Eesti 1833 (reisikirjades palju pilte hoonetest, maastikest), Johann Christopher Brotze ­ elas Riias, pikalt oli seal kooliõpetaja, kuid kuna käis tihti Eestis siis on joonistanud kohalikke hooneid, maastikke, linnu, tema Eesti joonistused on raamatuna välja antud (1742-1823). Euroopas on kunstiteoseid palju rohkem kasutatud maastike uurimisel ­ keskaegne Euroopa, sellest on säilinud palju rohkem ja seetõttu on ka joonistatud palju rohkem (palju seda kunsti üldse Eesti maastikul oli?). Keskaegne Euroopa oma kultuuritasemelt oli tunduvalt kõrgem ­ ülikoolid jne. Kunst võib olla tegelikult hea uurimisallikas ka maastikuajaloo seisukohast .
Rahvaluule Koguti kokku 19.sajandi 2.poolel. Hurt on peakangelane, kuid kogujaid on ka rohkem ja hilisemad . Säilitatakse ERM-i Eesti Rahvaluule Arhiivis. Kogutakse juurde ­ kogumine pole lõppenud. Mis võib maastike sisukohast huvitada ­ kohapärimust võetakse kui maastikke väärtustavat infot. Kohamuistendid on viited ajaloolistele paikadele. Rahvapärimus on
6 varasema tõlgendamise ja mõtestamise allikaks ­ näitab kuidas inimesed on varasemalt maastikku näinud (nääiteks kust jooksis piir kodu ja võõra maa vahel). Alati kohamuistendite puhul on päris palju kindla tüpoloogiaga kohamuistendeid ­ iga tähelepanuväärse järve puhul on tegu allasadamisega, peidetud aarded jne.
Kodu- ja kultuuriloolisi allikaid tuleb vaadelda väga allikakriitiliselt! Suuline teave: kohalike elanike küsitlemine maastiku ajaloo osas. Usaldusväärsema hilisema ajaloo osas. Tegemist võib suuresti olla ,,õpitud teadmistega".
Andmebaasid Muinsuskaitseregister Kohanimeregister Pärandkultuuri andmebaas MulS Mõisaportaal EHA andmebaasid Andmebaasid ei ole valdavad va digitaliseeritud andmed sisaldavad (ka sellisel juhul on osa infot kadunud)
Kaardid 1) Ajaloolised kaardid: Mõisakaardid ja piirkonnakaardid Talukaardid Katastrikaardid Topograafilised kaardid 2) Tänapäevased kaardid
Kartograafid süstematiseerivad kaarte nii: nüüdiskaardid, lähiaja kaardid, 19.sajandi I poole kaardid teadusliku kartograafia kujunemisaja kaardid (16-18.sajand) ­ olemas triangulatsioonipunktid, võimalus Eestit kaardistada. Suur Rootsi Kataster . Saaremaa 1765 -1798. Mõisakaardid. Teedekaart. varased kaardid (enne 16.sajandit) Kaardid on tegelikkuse peegeldus ja tõlgendus.
Suur rootsi kataster Tulenes rootsi riigi tulude tõstmise vajadusest ja seotud mõisate reduktsiooniga. Kaardistamine algas juba varem Rootsimaal (emamaal) ­ esimesed Eestis 1660. Osa mõisu kaardistati uuesti
7 1688. Liivimaal 2200 kaarti, Saaremaal teistmoodi (teine mõõtkava). Osa Eesti kaardistamisest jäi Põhjasõja aegadesse.
/ kaadistused /
2012-03-26 Kultuurmaastik ja asundus 19 sajandi lõpul ja 20 sjandi algul 19 sajand on väga suurte muutuste aeg. Kruntimine ­ kas kruntimine mõjutas piirkonda või mitte? Kruntidele järgnes talude päriseks ostmine . Esimesed osteti juba ca 1820. Riigi poolt ei olnud seal väga palju reegleid paika pandud ­ hinna määras mõisnik (kuna raha oli vaja siis jäi ikkagi hind mõistlikkuse piiridesse). Tekkis talurahva liikumine ­ kõik senised rentnikud ei olnud võimelised oma talu välja ostma, üldjuhul osteti laenurahadega. Loodi vastav pank (Eesti maapank vms ­ pole eriti oluline) ­ jäi järelmaks. Mõisnik sai raha kätte, omanik jäi pangale võlgu. Liivimaal algas ostmine varem. Ostmise käivitumine oli väga aeglane ­ talupoeg väga ei uskunud mõisnikku. Ameerika kodusõda ­ puuvilla toomine kadus , hinda läks jälle lina. Lõuna-Eesti kahkjad mullad olid head linakasvatuseks. Eestimaal lina nii hästi ei kasva ning võsamaade näol maareservi pole, siis linakasvatus oli tagasihoidlikum ­ pigem oli sissetulekuallikaks kartulikasvatus. Lisaks eramõisatele olid olemas ka kroonumõisad ehk riigile kuuluvad mõisad. Eestis oli neid vähe. Peamiselt olid need Liivimaal.
Muutused elumajades Hakati ehitama majadele korstnaid. Tihtipeale tehti reheahju juurde eraldi pliit . Natuke edasi, siis hakati ehitama kambritega kokku eraldi kööke. Kambrid, kui tulid korsnad, tulid juurde ka küttekolded ­ kambrid olid varasemalt vaid suveperioodiks. Saekaatrid levisid ­ hakati taluehituses kasutama ka rohkem laudmaterjali. Hoolimata sellest, et laudvoodrit peale pandi, enamasti seda ei viimistletud (kui kasutati, siis ookervärvi). Hoonete värvimine EV perioodist. Lõuna-Eesti talude ilmet muutis oluliselt see, et levima hakkas pilpakatus , hiljem laastukatus (pilbas kistakse käsitsi, laastukatus masinatega). Põhja-Eestis oli roog olemas ­ ei olnud tarvidust kalleid naelu osta ja hakata laastukatust valmistama.
8