1858.aastal rajati Kreenholmi Manufaktuur, millest sai suurim tööstusettevõte. Tekstiilitööstuse kõrval arenes ka masina- ja metallitööstus. Eestis kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn. Majanduslikku arengut mõjutas oluliselt ka raudteede ehitamine. 1870. Aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati veel mitmed raudteed Eesti erinevate linnade vahel. Tänu raudteede rajamisele avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused. Kaubandus arenes nii välisriikidega kui ka riigi siseselt. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning üleüldine suhete areng tõi endaga kaasa linnastumise. 19.saj lõpul elas Eesti linnades (!) kokku juba 181 000 inimest. Kokku oli 12 linna. Nendest suurimad Tallinn Tartu, Narva.19
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud tekst nn ridadevahele k
Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur (vee-energia): töödeldi puuvilla(Ameerikast, Egiptusest > saadeti Venemaale). 19. saj teisel poolel kiirenes areng. Masina- ja metallitööstus (Tallinn). Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Paberitootmiskeskus (70% kogu Vene imp. vajadustest). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse(Kunda, Aseri tsemenditehased). Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa- , jahu- ,saeveski. Raudteede areng: Balti raudtee - Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi raudtee 1870 (Haapsalu haruliin 1904) Tapa-Tartu liin 1877, 1887 selle pikendus Valgani Kitsarööpmeline Valga-Pärnu raudtee 1896, 1897 Viljandi haru Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, suurenes suhe Venemaa ja Läti alaga. Tallinn oluline sisseveosadam, Pärnu peamine väljaveosadam. Kiirsti arenes siekaubandus, sest linlased vajasid tarbekaupu. Laevandus: 19. saj arenes kiirsti
saj Eestis domineeris mõisa majanduslik agraalsüsteem. Teoorjuse töömaht suurenes. Seda on nimetatud teoorjuse mõisamajanduseks. 18. saj II poolel hakati turustama oma põllusaadusi Venemaale. (Ennem turustati Lääne-Euroopasse ja madalmaadesse). Peterburg oli kui lõpmatu turg, kuhu võis viia nii palju vilja kui taheti. Suurtes kogustes hakati viina välja viima Peterburgi. Viina tootmise tõttu, tekkis Eestis palju kõrtse (Väga palju): Rootsi aja alguses, 17. saj oli Eestis 200 kõrtsi (Maa kõrtsid). Rootsi aja lõpuks oli üle 1000 kõrtsi. 18. saj lõpuks oli 2000 maakõrtsi. Olid olemas külakõrtsid kui ka maantee kõrtsid. Maantee kõrtsid täitsid postijaama funktsiooni. Kõrtsi tuba ehk sakste kamber: talupojad viibisid ühes ruumis ning teised kõrgemad seisused olid sakste kambris. Kõrtsid olid tavalised kirikute kõrval, et kui mindi kirikusse siis peale jumalateenistust läksid kõrtsi. Kõrts täitis olulist seltskonna ja informatsiooni leviku funktsiooni
Tsitaat A.R.Kuuper 1774 a. ,,Peale maanteede ja teedel asuvate kõrtside,kohtab ka kiriku küla ja nurga kõrtse,kogemata kannustavad kõrtsid talurahva liigjoomisele,teisest küljest on see vajalik,et igapäeva raskest tööst lohutust leida,, . Enamasti arvestati miili pikkust 7,4 km- ga.See oli saksa miil,samal ajal oli ka kasutusel Rootsi miil ja veel ka verst.Arvati, et iga kiriku juurde võiks ehitada sooja ruumi, kus igaüks end soojendada saaks. (J. Chr. Brotze Viljandi lähedal asunud kõrtsi interjöör 1800-pilt) Teos Kalvi Aluve,, Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis,, räägib hoonete arhitektuurist.Kõrtside andmed arvukuse kohta,üks vähestest olemasolevatest teostest maakõrtsidest ja hobupostijaamadest. On öeldud,et Eesti kubermangus 18. saj-i lõpus asus 1224 kõrtsi. 1283 aastal oli juba 1423 kõrtsi ja nendest maakõrtse oli 1112 , linna kõrtse 311.Tallinnas 282 kõrtsi,Rakveres 9, Paides 10,Paldiskis 10, lisaks kõrtsidele oli Eestimaa
Linnade teke ja areng muinaslinnustest kuni 20. sajandini Muinasaeg Muinasaja lõpul jagunes rahvastik hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis. 12.saj. lõpul oli 8-9 suuremat ja 4 väikemaakonda. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Väikemaakondades oli neid 1-2, suuremates 3-7 . Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus. See oli teatava geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega, mis o
Kirik (peamiselt venelased, Põhja-Eestis) 3) Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres, venelased) Usklikkus ja kirik- kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui maal. Hoolimata usklikkuse üldisest leigusest, omavad kirikud suurt tähtsust meie kultuuriloos ja tänapäeval turimsitööstuses. Nt Saarema keskaegsetes kirikutes käib rohkem turitse kui koguduse liikmeid. Nt Nigulitse kirik on muuseum. Sekulariseerumine- protsess, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamiste ja sümbolite mõju kahaneb. Sekuleerimist on seostatud moderniseerumisega. On moodsa maailma tunnus, mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni. Ent tegelikult on moderniseerimine toonud maailmas kaasa pigem religiooni elavnemise. Sai alguse valgustusajastul. Mõne erandiga on maailm religioossem kui iial enne
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'études historiques' esimeses
Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused, Tallinn oluliseks sisseveosadamaks Kiirenes ka sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linnaelanikud vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis.
· Palvepajad - taluõuedele hakati ehitama hooneid, mis sarnnesid rehielamuga. Mujale ei tohtinud neid ehitada. Palvemajad olid kaugelt tulnud jutlustajate majutamiseks. VESIVESKID päris 13. sajandist. · Keskajal olid veskid mõisa omad. · Esimesed teated tuulikute kohta 14. sajandist. Need ehitati kohtadesse, kus puudusid jõued või oled ned liiga väikesed. 19. sajandil oli Saaremaal igal suuremal talul oma tuulik. KÕRTSID VÕI POSTIJAAMAD endisajal olid kõrtsid kooskäimise ja ajaviitekohad, kus müüdi alkoholi. · Maakõrtsid hakkasid levima 19. sajandst. Seaöl oli ka öömaja, kus said ööbida reisijad, hobuste jaoks oli tall. Liikumine toimus ainult hobustega, ratsavankrikalessiga. Olenevalt reisija jõukusest ja seisusest. · Kõrtside võrk laienes, kui hakati Peterburi viinaga varustama. · Kirik ja kõrts tihti kõrvuti. · 19. sajandi lõpus oli Eestis üle 2000 maakõrtsi. KOOLIMAJAD
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis
saj rajati Eestisse hästitoimiv postijaamade ja -maanteede võrk - 18. saj lõpp rajati Paldiski ja Võru linn - 19. saj esimesel poolel olid linnad endiselt pooltukkuvas olekus- väliskaubandus käis enamasti läbi Pärnu - Tartus käis kogu elu peamiselt vaid ülikooli ümber; kiire tõus suureks tööstuskeskuseks toimus sajandi teisel poolel - Narvasse rajati aga juba 1858. a Kreenholmi manufaktuur; eestlasi oli seal alla veerandi - 1870. Tallinn-Peterburi raudtee valmimine – Tallinna areng - eestlased valgusid tööotsinguil linnadesse ja saksastusid – kadaksaksad Linnad sõdades, murrangulistes sündmustes Tallinn 1219 – saabusid Taani väed, ülemvõim võeti tõrkumata vastu, kuid üritati siiski kättemaksu, ehitati tugev kivilinnus Toompeale, mille järgi sai Tallinn arvatavasti oma praeguse nime (Taani linn) 1224 Tartu – 1224. a suveks oli Mandri-Eestist vallutamata vaid Tartu, mille kaitsmist juhtis vene
saksastumissoove Baltisakslust pooldavad: Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus) Eestlust pooldavad: J. Hurt, V. Reimann. Loodi EÜS, 1884 õnnistati sini-must-valge lipp (suurt kahju sai rahvuslik kirjasõna) 4) Majanduse areng 19. Saj lõpul (raudteed, põllumajandus, tööstus) Areng oli kiire. Majandusellu tõis suuri muudatusi raudteede ehitamine. 1870 – esimene raudtee (Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi) Positiivsed tulemused: Soodsad tingimused kaubavahetuseks Suurenes transiitveoste osakaal Rajati uusi tööstusettevõtteid Tekivad uued asulad (Võhma, Jõgeva) Põllumajanduse areng Domineeris mõisamajandus Uued võtted põllumajanduses Jätkus talude päriseksostmine (+rentimine) Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks põllumajandusharuks sai piimakarjakasvatus.
uus rahvus) * eestlust toetav suhtumine (uus rahvuslik tõus) – Jakob Hurt, Villem Reimann. Loodi EÜS ja 1884.a õnnistati EÜS-i sini-must-valge lipp! 4) Majanduse areng 19.sajandi lõpul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Areng oli kiire. Üha rohkem inimesi siirdus maalt linnadesse. Majandusellu tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine. 1870.a esimene raudtee: Paldiski – Peterburi. Peatselt lisandus ka Tapa – Pihkva. Raudteede rajamise positiivsed tulemused: 1. Soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllumajandustoodete saatmise Peterburi. 2. Suurenes transiitveo osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad) 3. Tihenes erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine. Peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes Eesti linnades raudteeühendus. 4. Uued tööstusettevõtted 5. Uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne)
kasvamisega), lisaks seotud ka 18 saj teisel poolel viina tootmise ga mõisates, mis mutuus järjest olulisemaks rahaallikaks ja see turustati ka Peterburgi enamust. Viina tootmise algatamien mutuis suuresti ka eesti pilti- kõrtside arvu suur kasv, sajandi vältel ligi 100 korda rohkem körtse tekkis. Körts sai maaelus väga tähtsaks, ka kirikute juurde ehitati körtse, kus pärast jumalateenistust toimus nn aftekas. Kõrtsist sai ka oluline suhtlemis jakommuniatsioonikoht. Kõrtsi võis pidada rüütimõisa omanik, oli mõisnikele hea sissetulekualllikas. Uuendused mõisamajanduses- domineeriv põlluharimisviis oli olnud nn kolmevälja süsteem (suvivili, talivili ja kesa). Alates 18 saj hakati mõistaes kasutama mitme-välja süsteemi (sest tulid uued kultuurid nagu ristik ja kartul). 19 saj teisel veerandil mutuus see mitmevälja süsteem mõistaes valdavaks. Taludesse jõudis see uuendus tükkaega hiljem (alles 19. saj Ii poolel). 18
Ka teiste usuliikumiste korral ehitati erinevaid palvemaju. Veskid Esimesed veskid töötasid Eestis vee jõul. Keskajal kuulusid veskid enamjaolt mõisatele. Suuremad asusid otse mõne mõisaõue juures. Teised, sageli väiksemad, olid ehitatud ojade ja jõgede peale külade lähedusse või asusid metsahenamaade vahel, kus leidus vee ülepaisutamiseks sobiv koht. Meie maastiku juures olid need enamjaolt altvooluveskid, mille vesiratas asus algselt veski seina välisküljel, 19.sajandil üldiselt juba kinnises vesikambris. Ühest kivipaarist piisas mõisa ja ümbruskonna talupoegade jahvatamisvajaduse rahuldamiseks. Tuulikuid (väikesed pukktuulikuid) oli 16.sajandil arvukamalt üksnes Lääne-Eestis ja eriti saartel, kus vesiveskit ehitada üldiselt ei saanud. Saaremaal oli 19.sajandil peaaegu igal suuremal talul oma tuulik, väiksematel 5-6 pere peale üks ühine tuulik
Toodang saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narva oli olulisem tööstuskeskus Eestis. 19. sajandi teisel poolel kiirenes tööstuse areng. Tuli metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas, mis sai 20. sajandi alguseks peamiseks tööstuslinnaks. Eestist kujunes ka paberitootmiskeskus. Majanduslikule arengule aitas kaasa ka raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit, Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteid loodi ka Eesti sees, nii et 20. sajandi alguseks oli kõikidel linnadel raudteeühendus (v.a Kuressaare loomulikult). Raudteede rajamine avardas kaubavahetuse võimalused, ka sisekaubandust. Tallinnast sai oluliseks sisseveosadamaks, Pärnust sai väljaveosadam. Tööstuse kiire areng ja kaubavahetuse võimalikkus tõid endaga kaasa ka linnastumise. 20. sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suuremad neist Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga). Kui 19
piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa- kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi Idaprovintside pealinnaks. Linna ja linnakaitse areng 17. sajandiks olid välja kujunenud kolm Tallinna eeslinna: Kalamaja-Köismäe, Tõnismäe ja Kivisilla-Pleekmäe ning Toompea eeslinn, mille piires 17. sajandil teostati uus Tallinna kindluse täiendavate kaitserajatiste - bastionite, raveliinide ja reduutide süsteemi projekt, millest realiseeriti vaid osa: Skoone bastion, Ingeri bastion, Rootsi bastion. Tallinna all-linna ja ka Toompea arengule "aitas kaasa" 1684. aasta Tallinna suurtulekahju, mille järel ehitati mahapõlenud puitehitiste asemel uued kiviehitised. Sisseveetav kaup: ??? Väljaveetav kaup: ??? PÕHJASÕDA 1700- 1721 17
VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kuningas Frederik IV. Rootsi vasta
piiblilugusid, palveid, aga ka tarvilikke eeskirju kuradi väljaajamiseks. 1637.a ilmus trükist esimene eesti keele grammatika käsitlus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach", võttes Eesti kirjakeele eeskujuks saksa keele kasutas ta seejuures tähti c, f, z, x. Eesti keele kasutamisega pani aluse nn. Stahli-aegsele kirjaviisile. Postijaam Aastal 1636 rajati Rootsi võimude korraldusel Eesti suuremate maanteede äärde postijaamad. Rootsi aja tähtsamateks postiteedeks Eesti alal kujunesid Riia-Pärnu- Tallinn, Riia-Tartu-Rakvere, Tartu-Helme-Pärnu ning Tartu-Vastseliina. Postieeskiri nõudis, et tähtsamate teede äärde seataks iga 2-3 miili taha ametisse vannutatud talupoeg või postiljon. Vannutatud talupoeg oli kohustatud palkama kaks abilist (postisulast), kes pidid pärast postisarvehelina kuulmist jooksma kellaaega ja ilmastikku arvestmata järgmise postitareni kiirusega üks miil tunnis
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa 4. Läänemaa LIIVIMAA 1. Tartu maakond KUBERMANG 2. Pärnu maakond 3. Riia maakond 4. Võnnu maakond Kõrvut
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. Koha tekkimisega, kohani
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloostri hävi
· Anti omavalitsusele vallakohtu senised politseilised funktsioonid; · Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil paiknevad talupojad; · Väikesed vallad ühendati lähelolevate suurematega 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses · Masina- ja metallitööstus Tallinnas · Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist toodeti Eestis · Tekstiilitööstus Narvas 5) Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut? · 1870 .a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin, hiljem loodi Tapa-Tartu-Valga-Riia liin, veel hiljem Valga-Võru-Pihkva. · Kaubavahetuse võimalused suurenesid, suurte punktide lähistele kogunes rohkem inimesi elama linnastumine. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai P�
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 1
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17
kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum
abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamsit jne..Olid ka kõrgemaks kohtuvõimuks linnas. Suurgild: suur kaupmeeste ühendus. Mustpeade vennaskond (vallalised) Tsunft, skraa: käsitööühendus (tsunft). Siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa. Tsunftijänes: Ei kuulunud tsunfti aga tegeles käsitööga. Kaubaartiklid: teravili ja sool Agul: Eeslinn, kus oli vaesem rahvas, kuna linnad ei suutnud kiiresti kasvavat rahvahulka majutada. Seek: Asutused, mis rajati veidi linnadest eemale leepra (pidalitõbi) haigete jaoks. Johann von Üxküll: Kuulsa Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata, kuna ta oli surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422 15. Jüriöö ülestõus Põhja-Eesti võimuvahetus: Eestlased tõusid ülesse, et saavutada vabadus võõrvõimude alt
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva liikmeid: (poolak
Külaühiskonna kõige alumise kihi moodustasid vabadikud s.t. Maata või vähese maaga, põhilislt palgatööst elatuvad talupojad= sulased, teenijad. Orjad ehk träälid võisid muutuda need isikud kes olid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud. *kaubanduse areng ja linnastumine 19sajandi 2poolel Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu
Tartust on mööda Emajõege liikudes Võrtsjärveni 57 kilomeetrit ja Peipsi suudmeni 43 kilomeetrit. Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust on mööda maanteed peaaegu igasse tähtsamasse linna ühepalju maad: Tallinnasse 185 km, Pärnusse 180 km, Narva 180km (Pullat, 1980). Tartu paiknemine Eesti haldusjaotuse kaardil on näha Joonisel 1, sellelt paistavad välja ka raudtee liinid. 3 Joonis1. Eesti haldusjaotuse kaart (Estonica, 2000). Kesklinna linnaosa asub nagu nimigi ütleb linna südames, ääristatuna ida küljest Emajõe kaldaga, läänest üle Toome nõlvade Veski tänavaga, põhjapoolt on piiriks Kroonuaia tänav ja lõunas jookseb piir mööda Pargi ja Aida tänavat. Kesklinna linnajao naabriteks on: Supilinn,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
