suvitusrajoonides on riskantne.5 6 4 Rookatuse latid seestpoolt vaadatuna. Kättesaadav: http://no.spam.ee/~tonu/gallery/var/resizes/Estonia/Seto_talumuuseum/rookatus_sisevaade.jpg?m=1315588858 5 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 157- 159. 6 Rookatuse lõige. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 2012 LAASTU- EHK PILPAKATUS Laastu- või ka pilbaskatus on täna Eestis enim levinud puitkatuse tüüp, selle paigaldamine on teistest ka lihtsam ja odavam. Esimese vabariigi ajal oli igas väiksemaski külas laastulõikamismasin ja meister, kes oskas kvaliteetset laastu lõigata. Laastu pilbas valmistatakse mehhaaniliselt elektri- või vanasti ka aurujõul töötava masina abil. Pilbas on käsitsi tõmmatud, tavaliselt meistri enda valmistatud pingil. Laastu paksus peaks olema 5 mm ja laius kuni 120 mm
räästarihtlaua, millele toetatakse laastude alumised otsad. raske vahet teha. ● Alumine rida lüüakse täispikkadest või poolikutest laastudest, mis asetatakse ● Pilpakatus on aga tänapäeval haruldane, kuna pilbaste käsitsi kiskumine on väga kohale teistpidi kui kõik teised read – kumerus allapoole. töömahukas. ● Tulemuseks on ilusam katus – räästas ei vaju alla.
metsamüür, lumevaip, rauakild, pilveloor, veesammas. Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel, nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi. Tegelikus kasutuses esineb siiski palju kõikuvusi ja erandeid põhiliselt omastava kasuks: rookatus, sitsirätik, vatitekk. Üldkeeles võibki kasutada omastavat ka seal, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles paepõrand, pilpakatus, rooplaat, ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat. Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus,
Natuke edasi, siis hakati ehitama kambritega kokku eraldi kööke. Kambrid, kui tulid korsnad, tulid juurde ka küttekolded kambrid olid varasemalt vaid suveperioodiks. Saekaatrid levisid hakati taluehituses kasutama ka rohkem laudmaterjali. Hoolimata sellest, et laudvoodrit peale pandi, enamasti seda ei viimistletud (kui kasutati, siis ookervärvi). Hoonete värvimine EV perioodist. Lõuna-Eesti talude ilmet muutis oluliselt see, et levima hakkas pilpakatus, hiljem laastukatus (pilbas kistakse käsitsi, laastukatus masinatega). Põhja-Eestis oli roog olemas ei olnud tarvidust kalleid naelu osta ja hakata laastukatust valmistama. 8
annaabi.ee 
