Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj –i reisikirjanduses (1)

Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj –i reisikirjanduses
Marge Rennit-linnamuuseumi haridusjuht
Kõrtside areng
17. sajandi alguseks oli suur hulk maa ja maantee kõrtsidest suletud,kuna sõda tegi oma töö.Triin Parts,kes on uurinud reisimist Eestimaal 17-ndal saj –il ja varem märgib,et hõreda asustuse tõttu on raske leida öömaja.Tavaliselt leidsid maanteedel reisijad peavarju kohalikus mõisas või pastoraadis ja nende puudumisel ka lihtsates talurahva elamutes.Kuid tihti tuli ööbida ka lageda taeva all.Seda tuleb tihti ette 17-nda saj alguses.Eesti alasid läbinud saadikute reisikirjeldustes on kirjas,et nad pidid ööbima lageda taeva all. Alates 1630-ndatest aastatest asuti Rootsi riigis ja sealhulgas ka Eesti- ja Liivimaal korrastama posti-ja reisijatevedu .Mõisatele anti korraldus asuda rajama maanteede kõrtse peateede ääres.Esimene selletaoline määrus oli 1636 aastal. Niisuguste määrustega taheti kõrtsidest kujundada maanteede ääres kõrts-postijaamade võrgustikku.Peateede ääres nähti neid iga 24-a miili järel,umbes iga 15-30 km järel.Kõrtsid pidid lisaks söögile ja joogile ning postiteenusele pakkuma ka võõrastemaja ülesandeid ehk siis pakkuma teelistele öömaja.Kõrtsid olid mõisnikele sageli tõhusaks sissetuleku allikaks ning sajandi teisel poolel edenes kõrtside rajamine üsna edukalt. Kõrtsihoonel oli üks või kaks talli,üks nendest oli mõeldud talurahvale ja teine tööliste teenistuses.Lisaks olid kõrtsis ruumid reisijate ja postivedajate majutamiseks.Kõrtsist pidi saama osta süüa, juua,hobustele heina ja müntkogusid vahetada.17-nda saj-i lõpuks oli Eesti- ja Liivimaa reisijatel kadunud vajadus väljas ööbida.Põhjasõda omakorda 18-nda saj –i alguses juhtis oluliselt kõrtside võrgustikku ja pärast Põhjasõda,ajal mil kõrtsid edenesid taas.
Tsitaat 1726 a. prantslase reisikirjast, inimtühjadest teedest,,Kihelkonna liikmed taandusid kaugele,teised on tihti 15 versta kaugel,et vältida sõdurite rüüstamist ja tulistamist,,Võib väga vähe kohata teeääres olevaid kohti,kus on mugav majutus. 18-nda saj-i teisel poolel hoogustus kõrtside rajamine Eestis oluliselt.
Tsitaat A.R.Kuuper 1774 a. ,,Peale maanteede ja teedel asuvate kõrtside,kohtab ka kiriku küla ja nurga kõrtse,kogemata kannustavad kõrtsid talurahva liigjoomisele,teisest küljest on see vajalik,et igapäeva raskest tööst lohutust leida,, . Enamasti arvestati miili pikkust 7,4 km-ga.See oli saksa miil ,samal ajal oli ka kasutusel Rootsi miil ja veel ka verst .Arvati, et iga kiriku juurde võiks ehitada sooja ruumi, kus igaüks end soojendada saaks.
(J. Chr. Brotze Viljandi lähedal asunud kõrtsi interjöör 1800-pilt)
Teos Kalvi Aluve ,, Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis,, räägib hoonete arhitektuurist.Kõrtside andmed arvukuse kohta,üks vähestest olemasolevatest teostest maakõrtsidest ja hobupostijaamadest. On öeldud,et Eesti kubermangus 18. saj-i lõpus asus 1224 kõrtsi. 1283 aastal oli juba 1423 kõrtsi ja nendest maakõrtse oli 1112 , linna kõrtse 311.Tallinnas 282 kõrtsi, Rakveres 9, Paides 10,Paldiskis 10, lisaks kõrtsidele oli Eestimaa kubermangus Tallinnas 6 restorani,6 võõrastemaja,Haapsalus, Rakveres ja Paldiskis võisid leida kehakinnitust ja öömaja.Kogu Eesti kõrtside arvuks on hinnatud 18-nda ja 19-nda saj-i vahetusel ligi 2000.Maantee ja külakõrtside seas oli umbes ¼ ehk veerand mõisate viina toodangust ja enamik õlletoodangust.Väga olulisel määral sõltub läbimüük kõrtsi asukohast.Kui tööstuses mõõdeti õlu ja viina pangega,siis kõrtsis oli põhimõõduks toop ja see mahutas 1,3 l .Viina müüdi portlitega.Kõrtsides müüdava viina kangus oli 50 % samal ajal Venemaal müüdava viina kanguseks oli 40 % .Kehtestati viinamüügi alamhinnad,toobi viina alamhinnaks kehtestati nt. Iirimaal 1762. aastal 10 kopikat ,65-ndal aastal 14 kopikat, alammäära kehtestamise põhjuseks oli see,et prooviti piirata talurahva joomist.Eestimaal tohtis olla ainult üks kõrts,mitte rohkem.Teede äärde ehitati ka veskeid aga neid kasutati enamasti kõrtsidena. 1760 -ndatel 1770-ndatel aastatel võttis kuberner vastu piiravad määrused,et piirata veskite ehitust.
Reisikirjeldused
18-nda saj-i algusest 66 reisikirja,need omakorda jagunevad 22-ks ja 22 nendest kuuluvad 18-ndasse saj-sse ja 44 kirja kuuluvad 19-ndasse saj-sse. 25 autorit on pärit Suurbritanniast,25 Saksamaalt,5 Venemaalt,3 Prantsusmaalt, 4 Liivimaalt, 1 Itaaliast ,1 Hollandist,1 Šveitsist ja 1 Ungarist.Kõrtside kirjeldused 18-nes reisikirjas,ettekandes räägib 9-st välja valitust.Neist 7 kuuluvad 18-ndasse saj-sse ja ülejäänud kaks 19-ndasse saj-sse.Valitud said need põhjusega sest,kui 18-ndal saj-il oli postijaamade võrgustik veel suhteliselt nõrgalt arenenud ja kaugreisijad peatusid sagedamini kõrtsides,kui postijaamades,samuti reisijad,kes kasutasid mitte posti teenust vaid veokoolimeeste teeneid,peatusid samuti kõrtsides nii,et 18-ndal saj-il reisinud teelised kasutasid enamasti kõrtside teenuseid kui teedel asuvaid postijaamu.1976 William Thompsoni kirjeldus Eesti postijaamadest 12 miili kaugusel on üksteisest,ette näidatakse tuba,kus saad ööbida ja selle eest ei maksta midagi.Iga reisija peab siin oma toidukoti kaasa võtma ,seal ei ole palju teenindust ja kostitust.
Alexander I kirjeldus: hakati rohkem tähelepanu pöörama postijaamade võrgustiku välja ehitamiseks.19-nda saj-i alguses võeti postijaamade ehitamisel kasutusele tüüpprojektid,sarnane välja nägemine ja sisustus .Suurt tähelepanu hakati pöörama reisija mugavusele.Et oleks olemas korralik öömaja,söök ja jook .Postiliiklus tihenes ja paranes,vähem kõrtside kasutamist kaugreisijate poolt.
Reisikirjelduste autorid:
Prantslane Aubry de La mottraye,tema kirjeldus on kõige vanem ,mees,kes reisis ringi väga pikalt mööda Euroopat, 1726 reisis Inglismaalt mööda maaismaad Peterburi
Sakslane Johann Ludvig Orlich 1770 saabus laevaga Paldiskisse,tegutses siin aasta poolteist koduõpetajana,reisis maismaad mööda Tallinnasse
Sakslane Johann Joachim Bellerman,tegutses eestimaal1778-1781koduõpetajana, 1781 reisis Peterburi,hiljem siirdus tagasi Saksamaale
Nikolai Karamzin 1789 reisis Peterburist üle Riia Euroopasse
Christain Hieronymus Justus Schlegel ,Eestimaal 1780-1783 koduõpetajana,seejärel Mogiljovis vaimulik ja Peterburis riigiametnik,korduvad reisid Peterburist Tallinna. On kirjeldanud eestlaste rahvariiet,rahvalaule ja seda teinud suure empaatiaga.
William Thomson pseudonüüm Andrrew A. Swinton, reisis 1788 Inglismaalt (üle Riia ,Pärnu ,Tallinna )Peterburi
Karl Feyerabend,reisis Liivi- ja Eestimaal 1797
Johann Gottfried Seume ,reisis 1805 Saksamaalt üle Riia ,Tartu ,Paide
Teel Paldiskist Tallinnasse J.L.Orlich : leiab enam mugavusi kui Saksa piirkondades,kõrts asub mugavalt maantee ääres õlle või viina müümiseks, varustab kõrtsi kõige vajalikuga,või pakub võõrastemaja Saksa päritolu inimestele.Mugav ja puhas võõrastemaja,iga miili järel võib kohata kõrtsi või võõrastemaja,pakutakse hästi valmistatud toite,pakutakse rohkem kui ühte sorti veine ja teisi jooke.
Johann Joachim Bellerman :lühidalt valitseb külalislahkus,inimeste vaba läbikäimine,loomadele on tallid
Christain Hieronymus Justus Schlegel räägib : 18-nda saj-i lõpul Eesti- ja Liivimaal ,on tavaks kaasa võtta vooditarbed kui reisitakse,toidukraam,kohv ,tee,kannud ning veel asju mida vajatakse mugavaks reisimiseks,kõrtsis saab küll magamiseks voodikoha,kuid mitte voodipesu samas on väga vähe halba toitu,enamasti sõidavad teedel talumehed ja voorimehed ,seetõttu ei panda kokkamisele suurt tähelepanu kuna vajadust ei ole,et reis odavam oleks lisab reisija omale juurde lisavankri või lisahobuse,et kaasa võtta kõik mida ta reisi aeg vajab,tal on alati kaasas oma inimesed kellest üks oskab toitu valmistada,sest kõrtsis ei leia midagi korraliku,kõrtsist saab viina, õlu,leiba,heeringat,suvel veidi piima ja mune.Kui lähedal on veekogusid,siis saab ka kala mida keegi valmistada oskab. Hügieen ei olnud korras,kui endal söögi ja joogi anumaid kaasas ei olnud,siis said suure tõenäosusega kõrtsis teise inimese sööginõud .
Võõrastemajad on hästi sisse seatud.Soe tuba,hästi kaetud voodid ja hea supp ,hästi maitsev loomaliha ja lonks õlu.Võõrastemajad,mis asuvad maanteede ääres postijaamade juures ,mis on mugavad ,head ja loomulikult maksavad need raha.
Söögist ja joogist
1276 aastast: Ebatavaliselt hea suitsulõhe
1805 aastast: värske härjasilm seda saab nimetada munakoogiks,mis oli maitsvam kui Eesti õllejuust,taldriku täis vähke
Oli ka kohti,kus ei olnud mugav ja söök ei kõlvanud nii et ,see mis kaasa oli võetud söödi ära koos hapuks läinud õllega,tükk vana keetmata soolaliha,tänu tutvusele sai 10-ne kopika eest 100 vähki,mis oli väga odav .
Eestlastest
1789-ndal pühade ajal pidutsevad nad meeletult,tee ääred on kõrts kõrtsis kinni ja igal pool oli pidutsevat rahvast
Schlegel on kirjutanud: Eestlased on ausad ja tublid inimesed,kes hea meelega väikese napsi võtavad ning kes viina ja veini saamiseks pettust ei kasuta,pererahavas magab kõrtsi kõrvalkambris korralikult üles tehtud voodites,neil on korralikud sulemadratsid,korralikud tekid ,kaunid padjad,lapsed käivad hästi riides ja suhtlevad korralikult.See oli eestlaste käitumine pärast pärisorjuse vabanemist 1816-1819. Pärast pärisorjuse vabanemist on eestlane ettevõtlik rendib veskeid ja otsib mitmesuguseid võimalusi koguda endale mingit varandust,mis sageli ka korda läheb.
Eesti kultuur ja tants
Noored tütarlapsed tantsisid iga pühapäev kõrtside ees oma rahvatantse,kõrtsis sees oli liiga kitsas seetõttu nad tantsisid väljas.
Kirjaoskuse arendamisega tegeles Vennastekogudus,mis oli positiivne.Negatiivseks oli see,et vanad kombed ja tavad hääbusid Vennastekoguduse liikumisel.