kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub soole mikroflooria poolt toodetava ensüümi (karoteeni okügenaas) toimel. Vitamiin A on oluline, sest see tagab nägemise, luues sellele fotokeemilise aluse, lisaks toimib see vitamiin ka antioksüdandina. Karotenoide tuleb saada taimse toiduga, kuna loomsed organismid seda ise ei sünteesi, karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest. Kõik karotenoidid on värvilised (kollased, oranzid, punased). Mida rohkem neelab karotenoid valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide valguskiirguse neelamise võime spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli polüeensusest. See tähendab, et molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Karotenoidset koostist ja sisaldust on võimalik iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi,
2. piigi tipp 451 0,0793 3. piigi tipp 476 0,0685 18. Trükin neeldumisspekter välja ja järgneb spektri analüüsimine. 19. Võrdlen uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide lainepikkuse teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. (Heksaanis) Karotenoid Neeldumismaksimumid E%1cm -karoteen 420; 445; 475 2735 (445) -karoteen 425; 451; 482 2650 (451) Luteiin 420; 447; 477 - Zeaksantiin 423; 451; 483 2480 (451)
Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide molekulide ehitust iseloomustab polüeensus ja sellest tuleneb ka karotenoidide võime neelata valgust spektri nähtavas osas (400-700 nm). Neeldumisspektri järgi saab uuritava materjali karotenoidide sisaldust ja koostist iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni (A) ehk optilise
kromoplastides ning ka mõningates fotosünteesivates organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
kromoplastides, kuid ka mõnedes teistes fotosünteesivates organismides. Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, mida keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Nad on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtis ka paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad molekulid) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad molekulid). Taimedes täidavad karotenoidid valguse absorbeerimise ja klorofüllile edastamise rolli, aga ka kaitsevad neelates liigset valguseenergiat ning kaitsevad nii rakke rotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
sulavad temperatuuril 183184 ºC. -karoteen ei lahustu vees ja vesilahustes, ka polaarses lahustis on lahustuvus küllaltki piiratud, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahustites lahustub - karoteen hästi. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Karotenoidid on kõik värvilised, värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas tuleneb nende molekuli ehitusest. Molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi
Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
03. 2013 Töö esitatud: 15. 05. 2013 2.2. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, kuna neil 40 süsiniku aatomit. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6- liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid on abipigmentidena fotosünteesis, kuna nad adsorbeerivad valgust parem, kui klorofüll, kuna
Taimsed toiduvärvid Koostanud: Liis Reiter Toiduvärvid on lisaained, millega antakse toiduainetele meeldiv värvitoon või tugevdatakse looduslikku värvust. E-ainete nimistus jäävad nende registrikoodid vahemikku E100 E199. Olemuse alusel eristatakse looduslikke, loodusidentseid ja täissünteetilisi toiduvärve. Esimesi saadakse taimedest või loomadest. Teise rühma kuuluvaid ühendeid leidub küll looduses, kuid odavam tuleb neid sünteesida. Kolmanda rühma värvained on täies ulatuses valminud inimtahte tulemusena: looduses neid pole, tegu on kehavõõraste ühenditega. Tutvustame enamlevinud looduslikke toiduvärve: E 100 kurkumiin Veeslahustuv kollane värvaine, mida saab kollajuure ribosoomi peeneks jahvatamisel. Suurtes kogustes annustatuna on kurkumiin põhjustanud sigadel kilpnäärme haiglaslikku suurenemist. Inimestel ei ole kõrvalmõjusid täheldatud. Kasutatakse maiustustes, meiereitoodetes,...
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.2 ja 1.3 Töö pealkiri KAROTENOID IDE IDENTIFITSEE RIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE,
kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen kõige pikema ahelaga karotenoid. Karotenoidide kaks põhigruppi on: karoteenid (ei sisalda O2 , lükopreen, -,-,-, -, - karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest.
Kaheks põhigrupiks karotenoidide seas on karoteenid(ei sisalda hapnikku) ja ksantofüllid (sisaldavad hapnikku). Taimedes täidavad karotenoidid lisaks kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade radikaalide eest. Loomsetele organismidele on karotenoidid vitamiin A eelühenditeks. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Lahuse neeldumisspektri järgi on võimalik uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust iseloomustada
Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β-karoteen (punakasoranž), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi.
Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised, värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Punane värvus on seda intensiivsem, mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. See kujutab endast optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Käesoleva töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsest materjalist, saadud karotenoidide
Karotenoidid absorbeerivad valgust florofüülist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm. Neid klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen ( tähtis vaheühend paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidid täidavad ka kaitsvat rolli (neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsvad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetel organismidel: karoteen; karoteen; karoteen; - krüptoksantiin (vitamiin A eelühenditeks (= provitamiinideks)); Vitamiin A-aktiivsust omavad ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Vitamiini A funktsioonid: I
Teooria Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ühes või mõlemas otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidid jagunvad kahte põhigruppi: karoteenid jaksantofüllid. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Ksantofüllid on hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele ka kaitsvat rolli. Nad neelavad liigse valgusenergia ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ning vabade
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide on kaks põhigruppi : · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidide ülesanned: · Valguse absorbeerimine ja klorofüllide edastamine.
Teistes katseklaasides olid lahused kollakaspunakad. Taimerasvas ei sisaldunud kolesterooli, küll aga mingil määral searasvalahuses. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria Karotenoidid on taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning ka mõningates teistes organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmendid. Nad absorbeerivad valgust klorofüllist pisut erineval lainepikkusel ja on niimoodi täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidide kaks põhigruppi on: ·karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; Nt: karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, ·ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; Nt: luteiin, zeaksantiin jt. Karotenoidid ka kaitsevad taimi liigse valguseenergia, taimerakke fotokahjustuse ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetes organismides leidub neli karotenoidi: -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin
(allikas: Biokeemia praktikumide juhend lk 60) 2 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) tähendab, et nad absorbeerivad valgust. Nende spektrid piirduvad 400-700 nanomeetri juures. Kui proovis on rohkem kui üks spetsiifiline karotenoid, siis neeldumisspektrid muutuvad. Töö käik Töö käik koosneb kahest osast: karotenoidide isoleerimine ja neeldusspektri võtmine ja analüüs. Karotenoidide isoleerimine Vajalikud töö vahendid: uhmer, nui, tehniline kaal, väike kaaluklaas, riiv, 50 ml mõõtesilinder, lehter, kuiv filterpaber, lusikas Vajalikud ained: tükk porgandit (0,5-2,0 g), Na2SO4, liiva, heptaani 1. Võtta tükk porgandit, ja riivida 0,5-0,6 grammi väiksesse kaaluklaasi. 2
jääke. Limoneen, mentool, lükopeen, fütool Jagunevad: · monoterpenoidid · seskviterpenoidid · diterpenoidid · triterpenoidid · tetraterpenoidid Karotenoidid Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on: · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt.
fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoon- tsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Taimedes täidavad kaotenoidid lisaks põhiülesandele valguse absorbeerimisele ja
rakkudes. taimerakkudes suurusjärk Valgusmikroskoobis nähtav sama sisemembraanistik Vähem liigendunud Rohkem liigendunud, ehitusüksuseks krista rhitusüksuseks tülakoid põhipigmendid tsütokroomid Klorofüllid, karotenoid gaasiahetus O2CO2 CO2O2 Suhe orgaanikasse Orgaanika laguneb Orgaanika hulk suureneb põhiülesanne Hingamine raku tasandil fotosüntees Arv rakus 100-1000 100 Arvu mõjutavad tegurid Raku suurus, kokkupuude Koe tüüp, valgustatus, raku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
