kõrvaldamiseks. Tehtud tähelepanekud tuleks esitada kirjalikult ja edastada need vastavale juhtimistasandile. Kui audiitor edastab info suuliselt, siis peaks ta selle ikkagi fikseerima oma dokumentides. 3) Avastamisrisk on risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada ainult avastamisriski. 4) Auditeerimisrisk ehk kogurisk, mis kujuneb osariskide koosmõjuna. Mida kõrgemaks hindab aud.ettevõtja tegevusriski ja sisek.riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas valesti tegevusriski või sisekontrolliriski, siis tuleb tal muuta auditeerimisteenuse plaan, lisades vajalikud täiendavad kontrolliprotseduurid ning kooskõlastades muudatused kliendiga.
juhtkonda informeerima, et see rakendaks ajalikud abinõud, pöördumine peaks olema kirjalik, ja suunatud õigele juhtimistasandile. 3. Avastamisrisk mis seisneb selles, et kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu ei avasta audiitor olulisi vigu. See on ainuke risk, mida audiitor ise otseselt saab mõjutada. Mida suuremad on kaks esimest riski, seda suurem on audiitori töömaht riskideavastamisel. 4. Auditeerimisrisk ehk kogurisk mis kujuneb eelnevate osariskide koosmõju tulemusena. Mõisted 12.11.2010 Audiitor vandeaudiitor. Vandeaudiitori kohta sätestatud kohaldatakse ka audiitorettevõtjale. Vandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami, raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa. Kellele rahandusministi otsusega on antud vandeaudiitori kutse, ning kes on andnud vande.
informeerima kliendi juhtkonda, et see saaks võimalikult kiiresti sellised asju kõrvaldada. Eelistatud on kirjalik informeerimine. Edastada tuleb õigele juhtimistasandile. 3. Avastamisrisk seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomu tõttu olulisi vigu. Audiitor saab otseselt mõjutada vaid avastamisriski. 4. Auditeerimisrisk ehk kogurisk kujutab endast eelnevate riskide koosmõju. Mida kõrgemaks hindab audiitor tegevus- ja sisekontrolliriski, seda mahukamaks ja põhjalikumaks kujuneb auditeerimine, et alandada kogurisk vastuvõetavale tasemele. Auditi käigus võib selguda, et audiitori esialgne hinnang teistele riskidele oli ebaõige ja need osutuvad suuremaks. Seetõttu tuleb tal suurendada tööde mahtu, mis ilmselt
juhtkonda informeerida ( kirjalikult), et see saaks puudused koheselt kõrvaldada. 3. Avastamisrisk - risk, et audiitorettevõtja ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. See on ainus riskivaldkond mida audiitorettevõtja saab ise otseselt mõjutada. Mida olulisemaks hindab audiitor kahte esimest riski, seda suurem on ka avastamisrisk ning seega tuleb audiitoril riski vähendamiseks põhjalikumalt korraldada auditeerimine. 4. Auditeerimisrisk e. Kogurisk mis kujuneb nimetatud osariskide koosmõjust. Auditeerimisel võib selguda, et audiitorettevõte hindas tegevus või sisekontrolliriski ekslikult, sellisel juhul tuleb parandada audiitorteenuse osutamise plaani viia sisse muudatused, määrata vastavad kontrolliprotseduurid ja töömahud. Olulisus ja auditeerimise risk Kujundades oma arvamust raamatupidamisaruande kohta tuleb sooritada erinevaid kontrolli
informeerima kliendi juhtkonda, et too saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Eelistatav on, et sellised tähelepanekud fikseeritaks kirjalikult ja valida õige juhtimistasand kelle need edastatakse. III. Avastamisrisk audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride puudulikkuse tõttu olulisi vigu. Audiitor suudab vahetult mõjutada vaid avastamisriski IV. Auditeerimisrisk ehk kogurisk kujuneb mainitud osariskide koosmõju tulemusena. Mida kõrgemaks audiitor hindab tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta sooritama, et läbi avastamisriski vähendada eelnimetatuid. Auditeerimise tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele tuginedes saab teha põhjendatud järeldused raamatupidamisaruannetes sisalduva informatsiooni kohta, tõendite sobivus tähendab nende olulisust.
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip Rmp aruannete kootamisel lähtutakse eeldusest, et rmp kohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust ega põh...
Tavaliselt saab selle hinnangu anda järelauditiga. 4. Tuleb hinnata kuivõrd täpselt ettevõte majandustegevuses järgitakse kõiki püstitatud kriteeriume. Väljavõtteline vaatlus Kuna auditeerimine eeldab alati väljavõttelist vaatlust, siis selle mahu määramisel on oluline lähtuda auditi eesmärkidest, milleks võivad olla: 1. Andmete kogumi olemus, selle keerukus ja andmete maht. 2. Tuleb arvestada kõiki riskitegureid k.a auditeerimisrisk. 3. Oluline on väljavõtes avastatud vigade maht. 4. Tähtis on võimalikult adekvaatselt määrata lubatud vigade maht. 5. Maksimaalne lubatud vigade piir. Väljavõttelise vaatluse korral tuleb audiitroil lahendada mitmeid riske, neist olulisemaid on see, et audiitor võib valdkonda üle-või alahinnata, mille tulemusena võivad järeldusotsused kujuneda ebaõigeks. Väljavõtu maksimaalne vigade maht on antud valdkonna vigade kogusumma, mida audiitor
Tavaliselt saab selle hinnangu anda järelauditiga. 4. Tuleb hinnata kuivõrd täpselt ettevõte majandustegevuses järgitakse kõiki püstitatud kriteeriume. Väljavõtteline vaatlus Kuna auditeerimine eeldab alati väljavõttelist vaatlust, siis selle mahu määramisel on oluline lähtuda auditi eesmärkidest, milleks võivad olla: 1. Andmete kogumi olemus, selle keerukus ja andmete maht. 2. Tuleb arvestada kõiki riskitegureid k.a auditeerimisrisk. 3. Oluline on väljavõtes avastatud vigade maht. 4. Tähtis on võimalikult adekvaatselt määrata lubaud vigade maht. 5. Maksimaalne lubatud vigade piir. Väljavõttelise vaatluse korral tuleb audiitroil lahendada mitmeid riske.neist olulisemaid on see, et audiitor võib valdkonda üle-või alahinnata, mille tulemusena võivad järeldusotsused kujuneda ebaõigeks. Väljavõtu maksimaalne vigade maht on antud valdkonna vigade kogusumma, mida audiitor
Tavaliselt saab selle hinnangu anda järelauditiga. 4. Tuleb hinnata kuivõrd täpselt ettevõte majandustegevuses järgitakse kõiki püstitatud kriteeriume. Väljavõtteline vaatlus Kuna auditeerimine eeldab alati väljavõttelist vaatlust, siis selle mahu määramisel on oluline lähtuda auditi eesmärkidest, milleks võivad olla: 1. Andmete kogumi olemus, selle keerukus ja andmete maht. 2. Tuleb arvestada kõiki riskitegureid k.a auditeerimisrisk. 3. Oluline on väljavõtes avastatud vigade maht. 4. Tähtis on võimalikult adekvaatselt määrata lubaud vigade maht. 5. Maksimaalne lubatud vigade piir. Väljavõttelise vaatluse korral tuleb audiitroil lahendada mitmeid riske.neist olulisemaid on see, et audiitor võib valdkonda üle-või alahinnata, mille tulemusena võivad järeldusotsused kujuneda ebaõigeks. Väljavõtu maksimaalne vigade maht on antud valdkonna vigade kogusumma, mida audiitor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
