o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda o Poolas üsnapea rahutused o Peeti Ida-Euroopa murdekujuks o Vaba ametiühingu koondis ''Solidaarsus'' (ei allunud kommunistlikule parteile) Võitles tööliste eest ja hinnatõusu vastu Juht: L. Walesa (hiljem Poola president, enne elektrik) o Edward Gierek- PÜTP peasekretär 1970-1980 Üritas välislaenude abil Poola majandust elavdada, tulemuseks suur välisvõlg ja kaupade hinnatõus o Wojciech Jaruzelski pandi ametisse Giereki asemel PÜTP peasekretär 1981-1989 1989-1990 Poola president. Kehtestas 1981 sõjaseisukorra, Vene sõdurid ootasid käsku Poola piiril Poolasse sisse minna, sest kui kuskil on kommunism ohus...
VASTAJA ------------------------------------- 1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952. aastal Ühendriigid katsetasid?
Solzenitsõn Kirjanik, kes oli vastupanu üks juhtidest (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Sahharov Tuumafüüsik, kes oli vastupanu üks juhtidest, (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Ulbricht Honecker Saksa DV vanameelne liider, kes astus massiliikumise survel ametikohalt maha ning sellega kaasnes Berliini müür. Gierek Poola kommunist, poliitik, riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega Jaruzelski Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all. Walesa Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija. Nagy Liberaal, kes sai pärast Stalini surma peaministriks. Kadar Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt.
juht Konstantin Tsernenko - NLKP Keskkomitee peasekretär aastail 19841985. Mihhail Gorbatsov -oli Nõukogude Liidu viimane riigipea Aleksandr Solzenitsõn - oli üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat Lech Walesa aastast 1978 organiseeris ning juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist "Solidaarsus" Wojciech Jaruzelski poola kompartei juht, sõjategelane Ronald Reagan - 1980. aastal sai Reaganist kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat. Vaclav Havel -Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 Nicolae Ceausescu -oli Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini.
Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Bolesław Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Władysłav Gomułka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra
Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Bolesław Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Władysłav Gomułka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse
hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse aastakümnete jooksul süstitud hirmu- ja jõuetustunnet. 3.4 1981- sooritas KGB paavstile Roomas atendaadi. Ime läbi paavst jäi ellu ning tema tegevus kommunismi lagundamisel vaid hoogustus. 4. Solidaarsuse loomine 4.1 1970 puhkesid Gdanskis(Poola) rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei etteotsa sai Wladyslaw Gomulka asemel Edward Gierek, kes ei suutnud maad kriisist välja viia. Opositsiooniliikumise tugevnemine, haridus-ja kultuuriasutuste võrgu tekkmine. Haritlaste põrandaaluste organisatsioonide loomine. 4.2 1980 augustis Gdansi laevatehase 17tuh töölise streik, eesotsas elektrik Lech Walesaga, kes majanduslike nõudmistega esitas ka poliitilisi. 4.3 Mõne päevaga streik kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist
Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja. 1979 soovis ta külastada Poolat, kus ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus üles hirmust üle saama. NSVL-ile oli paavst pinnuks silmas. 1981 aastal sooritati talle Roomas atentaat, kuid paavst jäi ellu. Selle taga oli KGB. Solidaarsuse loomine: 1970 puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei eesotsa astus Gierek. Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola
Suhted hakkasid jälle jahenema... 1980. aastad Poola kriis 1980-81 Nõukogude Liit oli ateistlik ning alahindas kiriku mõju maailmale. Johannes Paulus II(poolakas, kes oli kogenud nii natse kui ka kommuniste) saamine paavstiks 1979. aastal. Mõjukas okupeeritute eestkõneleja. NSVL'l oli vaja paavst kõrvaldada. 1981. aastal tehti talle Roomas Bulgaaria salateenistuse ja KGB poolt tellitud atentaad. Gierek pandi Poola Kompartei etteotsa, kuid ta ei suutnud peatada opositsiooni liikumist. 1980 Lech Walesa(laevatehase elektrik) hakkas Gdanski laevatehase nimel nõudma õigusi. Tema juhtimisel tehti erinevate laevatehaste streigikommitee, kes taotlesid sõnavabadust, mis on Nõukogude võimule arusaamatu. Iga päevaga lisandus erinevaid ettevõtteid. Gdanski kokkulepe 31.08.1980 Lech Walesa ja valitsuse kokkuleppel tekkis
Ta oli kiriku juht, kes oli näinud ja kogenud nii natsismi kui kommunismi. Ta oli Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. Kujutas endast ohtu kommunistliku reziimi lagunemisele õhutamisele. 1981. sooritati paavstile Roomas atentaat, milles ta imekombel ellu jäi ning juhtumi uurimisel jõuti KGB-ni. Poola: Poolas leviv rahulolematus viis 1970. aastal rahutusteni Gdanskis, mille mahasurumiseks kasutasid Poola juhid sõjaväge. Rahva rahustamiseks sai uueks juhiks Edward Gierek, kuid ta ei suutnud Poolat kriisist välja viia. Ka majandusreform kukkus läbi. Samal ajal moodustasid haritlased põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi ka kõrgemaid palku. Streigi etteotsa tõusis nii majanduslikke kui poliitilisi nõudmisi esitav elektrik Lech Walesa.
a) Kommunistide ainuvõimu kujunemine: 1948 sai võimule PÜTP, juhiks stalinist Boleslaw Bierut b) Bieruti surma järel uueks parteijuhiks Wladislaw Gomulka: 1956 suvel töölisrahutused liberaalsem majanduspoliitika lõpetati sundkollektiviseerimine (3/4 põllumaast erakätes) industrialiseerimine majandusraskused tarbekaupade ja toiduainete puudus + hinnatõus teisitimõtlejate tagakiusamine töölisrahutused, mis suruti maha Gomulka tagandati ametist c) Edward Gierek: kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega, võlakatteks valmistoodang suur välisvõlg Lääne majanduslangus ja nõudluse vähenemine sõnavabaduse piiramine, mis pingestas suhteid katoliku kirikuga 1978 paavstiks poolakas Karol Wojtyla Johannes Paulus II 1980 hinnatõus ajendas streigi Gdanski laevatehases, juhiks elektrik Lech Walesa Streigi levik mujale, streigikomiteed juhtis a/ü koondis Solidaarsus L. Walesa (vasakul)
Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja. 1979 soovis ta külastada Poolat, kus ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus üles hirmust üle saama. NSVL-ile oli paavst pinnuks silmas. 1981 aastal sooritati talle Roomas atentaat, kuid paavst jäi ellu. Selle taga oli KGB. Solidaarsuse loomine: 1970 puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Poola kompartei eesotsa astus Gierek. Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola
P. II kuulutas, et inimestel õigus vabadusele, kutsus üles hirmust üle saama, aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse süstitud hirmu- ja jõuetustunnet NSVL juhtkond mures, 1981. sooritati paavstile Roomas atendaat, uurimisel jõuti KGB-ni Solidaarsuse loomine: 1970 Gdanskis rahutused, Poola juhid kasutasid mahasurumiseks sõjaväge → surma sai üle saja in Gomulka sunnitud partei eesotsast lahkuma, asemele seatud Gierek ei suutnud maad aga kriisist välja tuua, Lääne abiga Poolas majreform, kukkus läbi tugevnes opositsiooniliikumine, eesmärk alternatiivse ühiskonna ehitamine sotsialistliku süsteemi kõrvale → iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, loomisel suur roll katoliku kirikul, haritlased moodustasid põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest
Imekombel õnnestus paavstil ellu jääda, tema tegevus kommunismi lagundamisel sai sellest vaid kindlust juurde. Solidaarsuse loomine Poolas leviv rahulolematus oli olnud nii kohalikele kommunistidele kui ka NSV Liidule juba mõnda aega probleemiks. 1970. aastal puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutasid Poola juhid sõjaväge. Surma sai üle saja inimese. Wladyslaw Gomulka oli sunnitud Poola kompartei eesotsast lahkuma, tema asemele seatud Edward Gierek ei suutnud maad aga kriisist välja viia. Lääne laenude abiga käivitati Poolas küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Samal ajal tugevnes opositsiooniliikumine, mis seadis eesmärgiks alternatiivse ühiskonna ehitamise sotsialistliku süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, mille loomisel etendas olulist osa katoliku kirik. Haritlased
Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Boleslaw Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Wladyslav Gomulka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Walsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse
Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Boleslaw Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Wladyslav Gomulka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Walsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse
Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Bolesław Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Władysłav Gomułka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse
Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Boleslaw Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Wladyslav Gomulka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Walsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse
56' Massilised ülestõusud NL-i vastu Poznanis. Poola kevad 56' oktroobris: puhastused parteis ja valitsuses, kollektiviseeritud põllumajandusettevõtted likvideeritakse, moodustatakse töölisnõukogud. 57' Gomulka valitsusvõit ja stalinistide tasalülitamine. USA majandusabi. Algas Stalini kordasaadetud kuritegude avaldamine. NL kitsendab taas vabadusi, aga Poola saab teostada suhteliselt sõltumatut sise- ja majanduspoliitikat. 70' Gomulka astub tagasi. Gierek uus parteijuht. 71' alandatakse toiduainete hindu, palju tõstetakse, sotsiaalabi paraneb. 76' põhiseaduse reform, teravdatud hoiak kiriku ja intellektuaalide pihta. 78' Johannes Paulus II sai esimene mitteitaallasest paavst alates 15 sajandist. 80' Väiksest streigist Gdanskis sai suur üleriigiline mäss peamiselt lihahindade tõstmise tõttu. 10 miljonit inimest osales umbes. Lech Walesa juhtis (sai nobeli rahupreemia 83'). Okt 80'
annaabi.ee 
