Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine maailmasõda ning külm sõda- Isikud ja seosed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
J. Stalin
NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953
W. Churchill
Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955.
USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid . Trumani
H. Truman
doktriini looja.
USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm
G. Marshall
sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.)
J. McCarthy
USA Senaator , Makartismi alusepanija
Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne . Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus , arstiabi ja
M. Zedong
tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga).
USA president 1961-1963. Tema presidendiksoleku ajal toimus kuuba kriis(1962). Kennedy mõrvati 1963
J.F. Kennedy
Dallases .
D. Eisenhower  USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951.
Ameerika aktivist, Afroameeriklaste õiguste eest võitleja. 1964. aastal sai nobeli rahupreemia. suri aastal
M.L. King
1968.
USA president 1981-1989. 1980 sai temast kõige vanem USA presidendikandidaat. Eelkõige meenutatakse
R. Reagan
teda presidendina, kes NSVLi alistas ja külma sõja võitis
Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler . Ametiaeg 1949-1963. Adenaueri juhtimisel jõudis Lääne-
K. Adenauer
Saksamaa suveräänsuseni ja NATO-sse astumiseni.
Neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler ( sotsiaaldemokraat ). Ametis 1969-1974. Püüdis parandada suhteid Ida-
W. Brandt
Euroopa riikidega. Taoline idapoliitika tõi talle aastal 1971 Nobeli rahupreemia.
Kuues Lääne-Saksamaa liidukantsler (1982-1998) ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht(1973-1998). Tema
H. Kohl
valitsusajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa. Tagas NSVLi toetuse saksamaa ühinemisel.
A. Merkel
Saksamaa riigikantsler aastast 2005 ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht aastast 2000.
D. Cameron
Preagune Suurbritannia peaminister, konservatiiv
Suurbritannia konservatiivse partei esimees 1975-1990, peaminister 1979-1990. Hüüdnimi " Raudne leedi",
selle andis talle ajakirjanik, kasutas seda enda kasuks ära, et peabki olema, hüüdnime sai oma kindlate
seisukohtade pärast, kommunismi vastane, vähendas ametiühingute mõju riigis, erastas seni pea täielikult
M. Thatcher
riigile kuulunud ettevõtteid, alandas makse.
USA sõjaväelane, esmaseks tunnistajaks Jaapani kapituleerimisel 2. septembril 1945. aastal. Jaapani
D. MacArthur okupatsiooni ajal selle valitseja, ka ÜRO vägede ülemjuhataja Korea sõja esimestel aastatel.
Akihito
Valitsev Jaapani keiser
I.Nagy
Ungari ülestõusu (1956) läbiviija. Hruštsov lasi hukata.
W. Gomulka
Riigi etteotsa määratud kommunist pärast Poola ülestõusu ebaõnnestumist.
G. A. Nasser
Egiptuse president Suessi kriisi ajal (otsus kanal riigistada)
F. Castro
1959-1976 Kuuba peaminister ja 1976-2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite nõukogu esimees.
Tuli võimule 1953. aastal peale Beria mõrva, tühistas küll osad Beria uuendused, kuid varsti sai are, et
N. Hruštšov
alternatiivi pole ja NSV Liidus algas suleperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.
A. Novotny
Tšehhoslovakkia juht 1953-1968. Stalinismi järgija.
Praha kevade ajal (1968) lühikest aega kohaliku kompartei juht, liberaliseeris Tšehhoslovakkiat 5-21 august,
A. Dubček
kuni VLO liikmesriigid sisse tungisid.
G. Husak
Kommunist, Tšehhoslovakkia president 1975-1989. Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid .
Y. Arafat
Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider
G. Bush
Bush senior, USA president 89-93
Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president). Perestroika ja glasnost . Parandas suhteid
M. Gorbatšov oluliselt läänemaailmaga.
B. Jeltsin
Vene Föderatsiooni 1. president aastatel 1991-1999.
Pol Poth
Kambodža revolutsionäär, diktaator , massimõrvar
L. Brežnev
NSVL juht 1964-1982. Suured repressioonid (?), stagna-aeg.
Dissident , kirjanik NSVL-is. Nobeli kirjanduspreemia 1970. Saadeti 1974 NSVL-ist välja. Suur osa tema "Gulagi
A. Solzenitsõn arhipelaagi" käsikirjast valmis tal Eestis.
A. Sahharov
Dissident, tuumafüüsik NSVL-is. Nobeli rahupreemia 1975.
NSVL riigitegelane, viis läbi Stalini repressioone. Lühiajaliselt NLKP peasekretär pärast Stalini surma, hukati
L. Beria
pärast võimuvõitluse kaotamist Hruštšovile.
Üks Stalini potentsiaalseid mantlipärijaid. Tema kätte kuulus võim pärast Beria hukkamist, kuid
G. Malenkov
võimuvõitluses jäi siiski peale Hruštšov (1955. aastal).
Poola Solidaarsuse juht alates 1980, 1989 koostöö Jaruzelskiga, võidukas 1989 valimistel, Poola (2.) president
L. Walesa
1990-1995.
W. Jaruzelski
Viimane kommunistliku Poola juht kuni 1989. 1989 sai lühikeseks ajaks presidendiks.
Tšehhoslovakkia. Kuni 1989 dissident. 1989-1993 Tšehhoslovakkia president, 1993-2003 Tšehhi president.
V. Havel
Suri 2011 detsembris.
N. Ceausescu  Rumeenia kompartei juht, president kuni 1989. Hirmuvalitsus . Hukati 25. dets 1989.
Kommunistliku Bulgaaria viimane juht (1989-1990). Uuendusmeelne. Lühikest aega 1990. aastal ka president
P. Mladenov
(astus tagasi, sest päevavalgele tuli tema soovitus kasutada demonstrantide vastu tanke)
S. Milosevic
Serbia president, 1989-1997. Kosovo ründamise tõttu sõjakurjategija, suri 2006.
N. Karotamm EKP juht 1944-1950. Salliv ja lähtus Eesti vajandustest
J. Käbin
EKP juht 1950-1978. Moskvale kuulekas, aga siiski sõbralik sell. AKA Ivan Käbin.
K. Vaino
EKP juht 1978-1988. Venestaja.
A. Jakovlev
Glasnost, avalikustamine , 1986
E. ŠevardnadžeNSVL välisminister, aitas reforme ellu viia
Teine maailmasõda ning külm sõda- Isikud ja seosed #1 Teine maailmasõda ning külm sõda- Isikud ja seosed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johannisco Õppematerjali autor
Ülevaatlik kokkuvõte sisaldamaks isikuid, kes mängisid olulist rolli teise maailmasõja lõpust külma sõja lõpuni. Vajalik material abituriendile ajaloo kontrolltöö sooritamiseks.

Sarnased õppematerjalid

NSVL
3
doc

NSVL

Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 ­ 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 ­ pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon ­ breznevi ajal ­ seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril ­

Ajalugu
Maailm pärast II maailmasõda
3
doc

Maailm pärast II maailmasõda

King ­ Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer ­ kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt ­ (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl ­ Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher ­ "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil. de Gaulle ­ kindral, lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast suure võimuga president. Beria ­ NSV Liidu riigitegelane, kelle vastu populaarsuse kasvades korraldati vandenõu (Malenkov ja Hrustsov) Hrustsov ­ NSV Liidu riigitegelane, juhtis tegelikult riiki "sula" ajal. Breznev ­ kommunistliku partei juht, majanduse ekstensiivne arendamine. Andropov ­ 68-aastane KGB juht, kes mõistis reformimise vajadust, kuid ei suutnud midagi ära teha.

Ajalugu
Venemaa 1953-2009
6
doc

Venemaa 1953-2009

Poliitbüroo liikmeiks said Beria, Malenkov, Bulganin, Hrustsov, Molotov, Kaganovits, Mikojan, Vorosilov, Saburov ja Mihhail Pervuhhin (1904-1978). Partei peasekretäriks (ametlikult seda kohta küll enam ei olnud) ja Ministrite Nõukogu esimeheks (ehk siis põhimõtteliselt Stalini järglaseks) sai esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed tahtsid sellega ära hoida liiga suure võimu koondumist taas ühe isiku kätte ning Hrustsovi peeti ilmselt ka ohutumaks meheks parteiaparaati juhtima. Molotov sai taas välisministriks ja Beria sai taas sisejulgeoleku juhiks (ühtlasi Malenkovi 1. asetäitjaks valitsuses). Bulganin sai kaitseministriks, Vorosilov Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Pervuhhinit ja Saburovit peeti nö. Malenkovi meesteks. Malenkovi varjus kujunes esialgu NSV Liidu tegelikuks liidriks Beria, kes väga aktiivse ja otsustusvõimelise mehena asus riiki reformima

Ajalugu
12-klassi ajaloo konspekt
26
doc

12. klassi ajaloo konspekt

a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga · detsembris I üleriigilised valimised ­ KDLi võit (kantsler H. Kohl) c) 1998-2006 võimul SDP+rohelised (Gerhard Schröder + Joschka Fischer) d) Alates 2006 võimul KDL (Angela Merkel) 5. Saksa majandusime ­ turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga (L. Erhard- Adenaueri maj.minister) = sotsiaalne turumajandus a) Põhjused: · külm sõda kandus sotsiaalvaldkonda ­ kõrge elustandard kui kommunismi tõrjumise vahend b) Sisu: · riik ei reguleeri ettevõtlust vaid loob soodsad tingimused · vaba konkurents · riik hoolitseb sots. turvalisuse eest vähendades turumajandusest tulenevat ebavõrdsust (toetused, pensionid jne) c) Tulemused: · 1950-69 majanduskasv 6,7% aastas ­ IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel) · heaoluühiskonna kujunemine- suurenenud sissetulekud ja sotsiaalne turvalisus

Ajalugu
Lähiajalugu II
6
doc

Lähiajalugu II

maareform ja sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine; valimised, mille kommunistid võitsid. Tööstuse natsionaliseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine. NSVL satelliitriigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria. 1949. aastal kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Stalini järel 1953. aastal läks võim Lavrenti Beriale, kes alustas uuendusi. Alustas suhete normaliseerimist, liiduvabariikidele anti rohkem vabadusi. Tema kõrvaldati ning siis tuli Nikita Hrustsov. Tühistas osa Beria uuendis, kuid siiski tekitas sulaperioodi. Korea sõda. 1950-1953. Põhja-Korea NSVLi ja Hiina toetuse tungis kallale L-Koreale, vallutas suure osa. ÜRO kindral MacArthur tungis ka sisse ja olid edukad. Aasta lõpus aga NSVLi toetused Hiina oma vägedega ÜROle kallale. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Berliini ülestõus 1953. Sakslased lootsid juba võõrvõimu alt pääseda, ülestõus. Lääneriigid ei

Ajalugu
Ajalugu peale II MS
12
odt

Ajalugu peale II MS

1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis

Ajalugu
Maailm pärast II maailmasõda
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie ­ NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin ­ USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan ­ USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ­ Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a

Ajalugu
NSVL-külm sõda
4
doc

NSVL, külm sõda

1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun