Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõukogude poliitika Idabloki maades (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Nõukogude poliitika Idabloki maades

  • Sotsialismileeri kujunemine
  • Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia , Bulgaaria , Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia , Albaania , Ungari, SDV
  • Aasias – Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, varasemast Mongoolia
  • 1959Kuuba
    Rahvademokraatiamaad – esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele
    Sotsialismimaad – 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta
    Sotsialistlik sõprusühendus – võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike
    Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba
    Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina
    Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: Aafrika ja Aasia arenguriigid, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Olid Moskva otsese või kaudse kontrolli all
    Lõuna- Jeemen , Kongo , Somaalia , Benin, Etioopia , Mosambiik, Angola , Afganistan jt
  • Kommunistlike riikide majanduse ja poliitika iseloomulikud jooned
  • Poliitiline süsteem
    Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile
    Karjääri tegemine võimalik partei kaudu ja heakskiidul
    Nimenklatuur- ametikohad, kuhu määramine ja vabastamine toimus vaid partei nõusolekul ; tõi kaasa privileege
    Kommunistlikus parteis oli äärmiselt suur roll partei liidril – pea- või esimesel sekretäril
    Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid
    Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda
    Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt
  • Majandus
    Valdav osa majandusest riigistati, riigistastud ka muud ühiskonna valdkonnad – haridus , kultuur, teadus
    põllumajandus kollektiviseeriti
    eraomandus ja eraeetevõtlus üldjuhul puudusid
    tootmine, hinnad, jaotamine allutatud tsentraalsele kontrollile
    kõik täiskasvanud inimesed pidanuksid olema riigi palgal
    Osades riikides oli ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud
    Range plaanimajandus
    Turumajanduse asemel käsumajandus – eesmärk plaani täitmine
    Pearõhk rasketööstuse arendamisele
  • Kommunistlike riikide omavahelised suhted
    Vastastikuse Majandusabi Nõukogu – VMN 1949-1991, majandusliku, teadusliku ja tehnilise koostöö organisatsioon sidus riigid väga tihedalt Nõukogude Liidu majandusega, mis nõrgestas nende riikide
  • Nõukogude poliitika Idabloki maades #1 Nõukogude poliitika Idabloki maades #2 Nõukogude poliitika Idabloki maades #3 Nõukogude poliitika Idabloki maades #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kiti999 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    odt

    Külm sõda

    Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Kordamine - Külm sõda, sotsleeri riigid

    kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus

    Ajalugu
    thumbnail
    26
    doc

    12. klassi ajaloo konspekt

    põllumajanduses 1952 · selle eest tuli maksta ränka hinda ­ tööjõupuudus ja põuast tingitud näljahäda (Ukrainas, Moldovas) · toidu- ja tarbekaupadega varustatus viletsam tsaariaja lõpust b) Massirepressioonid: · siseasjade- ja julgeolekuorganid · vanglad, sundasumine, küüditamised ­ 1950.a. 5,5 milj. inimest c) Ideoloogiline surutis (juhiks KP sekretär A. Zhdanov): · nõukogude inimesele on Lääne manduv kultuur mittevajalik · N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut · paljud teadlased represseeriti või pidid asuma ,,õigetele" seisukohtadele · nt ,,rahvaakadeemik" Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika · kirjanduses ja kunstis nõukogude ühiskonna ülistamine ja Stalini isikukultus (,,kõigi rahvaste kõige suurem sõber") d) Poliitiline elu:

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Referaat

    .......................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... .6 SISSEJUHATUS Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks. Kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Maailm pärast II maailmasõda

    positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong ­ Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine) Xiaoping ­ mõõdukas kommunist, kes jäi pärast Mao surma teravas võimuvõitluses peale. Gorbatsov ­ I NSV Liidu president, käis tippkohtumisel Reaganiga Reykjavikis. Jakovlev ­ reformimeelne glasnosti edasiviija, püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda. Sevardnadze ­ praegune Georgia president, oli NSV Liidu välisminister. Jeltsin ­ radikaal, hiljem Vene Föderatsiooni eesotsas, riigipöördekatsel olid olulised sõjaväeüksused ja rahvas tema poolt. Havel ­ kirjanik ja inimõiguste aktivist Ceausescu ­ Rumeenia kommunistlik diktaator, rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega. Milosevic ­ Jugoslaavia president, anti Hagis rahvusvahelise kohtu ette süüdistatuna sõjakuritegudes. 2

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    docx

    Külm sõda

    Kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke kommuniste. Repressioone ja valimiste võltsimist kasutades moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. 1.2. Külma sõja mõiste ja avaldumisvormid: Termin ,,külm sõda" võeti kasutusele 1947. Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Lähiajalugu II 12. klass

    Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

    idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Eesmärgid ­ Nõukogude liidu eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimsas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk neil kahel: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused ­ Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nende vahelised suhted.

    Ajalugu




    Kommentaarid (4)

    kas1ak profiilipilt
    Lauri Kasak: tytytytytyty j higfvdsntg te f nkpsetipgv re fgh r e
    19:21 25-02-2011
    lejoy profiilipilt
    lejoy: Oi, kui hüva.
    15:33 07-04-2010
    kriiiisu profiilipilt
    kriiiisu: korralik töö
    18:00 20-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun