Nõukogude poliitika Idabloki maades (4)

5 VÄGA HEA

Nõukogude poliitika Idabloki maades

Sotsialismileeri kujunemine

Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia , Bulgaaria , Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia , Albaania , Ungari, SDV

Aasias – Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, varasemast Mongoolia

1959 – Kuuba
Rahvademokraatiamaad – esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele
Sotsialismimaad – 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta
Sotsialistlik sõprusühendus – võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike
Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba
Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina
Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: Aafrika ja Aasia arenguriigid, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Olid Moskva otsese või kaudse kontrolli all
Lõuna- Jeemen , Kongo , Somaalia , Benin, Etioopia , Mosambiik, Angola , Afganistan jt

Kommunistlike riikide majanduse ja poliitika iseloomulikud jooned

Poliitiline süsteem
Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile
Karjääri tegemine võimalik partei kaudu ja heakskiidul
Nimenklatuur- ametikohad, kuhu määramine ja vabastamine toimus vaid partei nõusolekul ; tõi kaasa privileege
Kommunistlikus parteis oli äärmiselt suur roll partei liidril – pea- või esimesel sekretäril
Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid
Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda
Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt

Majandus
Valdav osa majandusest riigistati, riigistastud ka muud ühiskonna valdkonnad – haridus , kultuur, teadus
põllumajandus kollektiviseeriti
eraomandus ja eraeetevõtlus üldjuhul puudusid
tootmine, hinnad, jaotamine allutatud tsentraalsele kontrollile
kõik täiskasvanud inimesed pidanuksid olema riigi palgal
Osades riikides oli ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud
Range plaanimajandus
Turumajanduse asemel käsumajandus – eesmärk plaani täitmine
Pearõhk rasketööstuse arendamisele

Kommunistlike riikide omavahelised suhted
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu – VMN 1949-1991, majandusliku, teadusliku ja tehnilise koostöö organisatsioon sidus riigid väga tihedalt Nõukogude Liidu majandusega, mis nõrgestas nende riikide majanduslikku iseseisvust ja tugevdas Moskva ülemvõimu. Moskva eesmärgiks oli kujundada ühtne majandusruum
Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt – 1955-1991, sõjalis-poliitiline liit. Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele, poliitilist tegevust koordineeris likkmesriikide kõrgematest partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Rõhutati kõigi liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral , kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopas.

Kriisid
Ungari ülestõus 1956 – 22 okt nõuavad tuhanded üliõpilased Nõukogude vägede väljaviimist, uue valitsuse moodustamist eesotsas I. Nagyga, parteijuht Rakosi kohtu alla andmist, vabade valimiste korraldamist, sõnavabadust, majanduse ümberkorraldamist. 23.okt suur meeleavaldus Budapestis – rahvahulk võtab maha 20 m kõrguse Stalini kuju, rüüstab Ungari ja N. Liidu Sõprusühingu ruume, hävitab sirbi ja vasaraga embleeme. Poliitiline politsei avab meeleavaldajate pihta tule, on surnuid ja haavatuid. Algavad vihased tänavalahingud, milles langeb 800 ja saab haavata 3500 inimest. Ungari juhtkond taganeb, Imre Nagy võetakse tagasi parteisse, 24. okt saab ta peaministriks. Nagy kutsub rahvast mitte relvi haarama , vaid kasutama rahumeelseid vahendeid. Kuid on juba hilja . Ülestõus levib kiiresti üle Ungari. Isetegevuslikud revolutsioonikomiteed ja töölisnõukogud ajavad kommunistlikud võimuorganid laiali ja võtavad võimu enda kätte. Ülestõusnud rahva nõudmised on ülddemokraatlikud ning üldsegi mitte sotsialismivastased: Nõukogude väed tuleb Ungarist välja viia, korraldada salajase hääletamisega vabad valimised ning likvideerida üheparteisüsteem. 31.okt antakse luba teiste parteide tegutsemiseks. 1.nov kuulutab Nagy Ungari erapooletuks, Ungari loobub osalemast Varssavi Paktis ja palub abi ÜRO-lt. 4. nov varahommikul siseneb ligi 1000 Nõukogude armee tanki Budapesti, Nõukogude lennukid pommitavad linna, üldse tungib Ungarisse 15 Nõukogude diviisi, ühtekokku 2500 tanki. Ülestõus uputatakse verre: tapetakse 25 000 ungarlast, hukkub ka 7000 Vene sõdurit, üle 100 000 ungarlase põgeneb välismaale
Praha kevad 1968 – 5. jaan saab partei etteotsa Dubček, kes võttis kursi majandusreformidele, ühiskonnaelu liberaliseerimisele ning parteielu leninlike normide taastamisele. Ta kavatseb rajada inimnäolise sotsialismi. Programmis pole sõnagi kapitalismi taastamisest ega Tšehhoslovakkia võimalikust väljaastumisest VLO-st ja VMN-st. 27. juunil avaldatakse Tšehhoslovakkias 70 tuntud inimese allkirjaga manifest „2000 sõna”, milles nõutakse demokratiseerimisprotsessi jätkumist. Nõukogude Liidu juhtkond mõistab selle dokumendi hukka, samuti Saksa DV, Poola, Bulgaaria ja Ungari juhtkonnad. Dubček teatab , et uuenduskursist ei taganeta. 29.juulil algavad Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia tippläbirääkimised, kus Brežnev üritab Dubčekile n-ö. aru pähe panna, see ei õnnestu. Ööl vastu 21.augustit tungivad VLO viie liikmesmaa Nõukogude Liidu, Saksa DV, Ungari, Poola ja Bulgaaria väed Tšehhoslovakkiasse. 21. aug teatab Nõukogude Liidu infoagentuur TASS, et väed viidi sisse Tšehhoslovakkia palvel , et osutada „internatsionaalset abi” sealsele töölisklassile. Nõukogude Liit saadab 20 diviisi: 165 000 meest ja 4500 tanki. Koidikuks on Tšehhoslovakkia okupeeritud. Järgmistel päevadel tuleb veel 10 diviisi, ülejäänud panevad kokku välja 70-80 diviisi. Tšehhoslovakkia kaitseminister lubab, et tema armee (200 000 meest) konfliktis ei osale. Üks tõsisem relvakokkupõrge toimub siiski Tsehhoslovakkia KP Keskkomitee hoone juures. 21.aug-20.okt saab Nõukogude poolel surma 11 ja vigastada 87 sõdurit, õnnetustes hukkub 85 sõdurit. Tšehhoslovakkia poolel saab 21.aug – 17.dets. surma 94 ja vigastada 345 inimest. Nõukogude väed jäävad Tšehhoslovakkia territooriumile, ülejäänud lahkuvad oktoobri lõpul.
Poola – 1956 juunis algasid Poolas ulatsuslikud streigid . Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meelevaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel olid Poola kommunistid sunnitud järeleandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Stalini ajal vangis istunud W. Gomulka. Nõukogude Liit tegi ettevalmistusi sissetungiks. Poola vastas sellele hiiglaslike meeleavaldustega, kus avaldati toetust Gomulkale. Poolakate meelekindlusest kohutatud Hruštšov otustas taanduda ja leppida Gomulka tõusuga Poola etteotsa, Gomulka omalt poolt lubas poolat sotsialismileerist mitte välja viia.
1980 streigilaine haarab pea kogu Poola, põhjuseks järjekordne hinnatõus. Nõukogude juhtkond valmistub sissetungiks Poola. Poola juhtkond eesotsas kindral Jaruzelskiga üritab veenda Moskvat sissetungi katastroofilistes tagajärgedes, kinnitades, et suudab riigis olukorda oma kontrolli all hoida. 31.aug sõlmib Leh Walesa Poola valitsusega kokkuleppe, mille kohaselt valitsus annab õiguse moodustada sõltumatuid ametiühinguid ja lubab poliitvangid vabastada. 24.sept asutatakse Gdanskis sõltumatu ametiühingukoondis „ Solidaarsus ” – esimene omataoline idabloki riikides. Selle esimeheks valitakse Leh Walesa. 1981.a suveks saab „Solidaarsusest” ligi 10 mln liikmega massiorganisatsioon. Valitsus teeb Walesale ettepaneku lülitada „Solidaarsus” kommunistliku partei juhtimisel tegutseva rahvusliku koostöörinde koosseisu, Walesa keeldub. Vastuseks sellele kuulutatakse riigis 13.dets välja sõjaseisukord. 8.okt 1982 „Solidaarsus” keelatakse. 40 000-50 000 selle liiget on lühemat või pikemat aega arreteeritud.
NSV Liit ja Eesti NSV pärast II maailmasõda
NSV Liit
Eesti NSV
Aeg, parteijuht/ iseloomulikud märksõnad
Aeg, parteijuht /iseloomulikud märksõnad
J. Stalin 1945-1953
Rasketööstuse eelisarendamine, repressioonide jätkumine, juhikultus , nn teaduslikud diskussioonid – keelatakse geneetika ; sõkjatööstuskompleks; tuumarelva väljatöötamine; raudne eesriie – eraldatus Läänemaailmast, nõukoguliku mudeli rakendamine Idabloki maades ja uutes liiduvabariikides, vene rahva esiletõstmine; välispoliitilised sündmused: Berliini blokaad , Korea sõja algus, VMN loomine
N. Karotamm 1945-1950
Nõukoguliku võimustruktuuri loomine, territoriaalsed muutused, metsavendlus, repressioonid , küüditamine 1949, sundindustrialiseerimine , kolhooside moodustamine, migratsiooni algus, EKP 8.pleenum
N. Hruštšov 1953-1964
Võimuvõitlus, isikukultuse kriitika, „ Sulaaeg ”, rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- uudismaade ulatuslik ülesharimine, maisikasvatus ), rahvamajandusnõukogude loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje paranemine, linnastumine , massiline elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult
Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis
J. Käbin 1950-1978
Võimul Venemaa eestlased, rehabiliteerimine, 1958 kaotati MTJ – masinatraktorijaamad, põllumajanduse spetsialiseerumise algus 1960. Aastatest , suurfarmid 1970. aastatest, tööstuse laienemine, migratsioon , side Läänega, kuldsed kuukümnendad, demokraatlikud liikumised (Helsingi grupid)
L. Brežnev 1964-1982
Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, stagnatsioon , naftadollarid, majanduslikud suurprojektid, varimajandus , gerontokraatia, dissidentlus , kriis
Välispoliitika: Praha kevade mahasurumine – Brežnevi doktriini kehtestamine, pingelõdvendus, visiidid välisriikidesse, Helsingi tippkohtumine, Afganistani sõja algus
K. Vaino 1978-1988
Venestuse algus, kakskeelsus , noorsoorahutused, „neljakümne kiri”, dissidentlus, majanduslik ummik , sotsiaalsete probleemide kuhjumine , 1987 fosforiidikampaania, MRP-AEG, Hirvepargi miiting , Muinsuskaitseseltsi loomine, loominguliste liitude ühispleenum, Rahvarinde loomine, ööalulupeod
J. Andropov 1982-1984
Reformide vajaduse mõistmine, töödistsipliini jälgimise kampaania, võitlus korruptsiooniga, uus külma sõja laine
Välispoliitika: USA tähesõdade kava, Afganistani sõja jätkamine
K. Tšernenko 1984-1985
stagnatsioon
M. Gorbatšov
Prestroika, glasnost , tsensuuri leevendamine, 1986 Tšernobõli katastroof, poliitilise elu liberaliseerumine, mitmeparteisüsteem, poliitilised reformid, majandusreformid, talongid, tagurlike jõudude soov säilitada endine olukord, loobumine Brežnevi doktriinist, külma sõja lõpetamine, sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine , NSVL lagunemine
V. Väljas 1988-1990
„Eestimaa laul”, suveräänsusdeklaratsiion, Balti kett, Eesti Kongress

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 157 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

157 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiti999 Õppematerjali autor

sotsialismileeri kujunemine kommunistlike riikide majanduse ja poliitika iseloomulikud jooned kommunistlike riikide omavahelised suhted kriisid nsv liit ja eesti nsv pärast ii maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

odt

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).

Ajalugu

docx

Kordamine - Külm sõda, sotsleeri riigid

kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus

Ajalugu

doc

12. klassi ajaloo konspekt

põllumajanduses 1952 · selle eest tuli maksta ränka hinda tööjõupuudus ja põuast tingitud näljahäda (Ukrainas, Moldovas) · toidu- ja tarbekaupadega varustatus viletsam tsaariaja lõpust b) Massirepressioonid: · siseasjade- ja julgeolekuorganid · vanglad, sundasumine, küüditamised 1950.a. 5,5 milj. inimest c) Ideoloogiline surutis (juhiks KP sekretär A. Zhdanov): · nõukogude inimesele on Lääne manduv kultuur mittevajalik · N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut · paljud teadlased represseeriti või pidid asuma ,,õigetele" seisukohtadele · nt ,,rahvaakadeemik" Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika · kirjanduses ja kunstis nõukogude ühiskonna ülistamine ja Stalini isikukultus (,,kõigi rahvaste kõige suurem sõber") d) Poliitiline elu:

Ajalugu

docx

Referaat

.......................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... .6 SISSEJUHATUS Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks. Kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Kõige tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus

Ajalugu

doc

Maailm pärast II maailmasõda

positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine) Xiaoping mõõdukas kommunist, kes jäi pärast Mao surma teravas võimuvõitluses peale. Gorbatsov I NSV Liidu president, käis tippkohtumisel Reaganiga Reykjavikis. Jakovlev reformimeelne glasnosti edasiviija, püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda. Sevardnadze praegune Georgia president, oli NSV Liidu välisminister. Jeltsin radikaal, hiljem Vene Föderatsiooni eesotsas, riigipöördekatsel olid olulised sõjaväeüksused ja rahvas tema poolt. Havel kirjanik ja inimõiguste aktivist Ceausescu Rumeenia kommunistlik diktaator, rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega. Milosevic Jugoslaavia president, anti Hagis rahvusvahelise kohtu ette süüdistatuna sõjakuritegudes. 2

Ajalugu

docx

Külm sõda

Kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke kommuniste. Repressioone ja valimiste võltsimist kasutades moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. 1.2. Külma sõja mõiste ja avaldumisvormid: Termin ,,külm sõda" võeti kasutusele 1947. Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele

Ajalugu

docx

Lähiajalugu II 12. klass

Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. Peakorter: Brüssel VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon - kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991

Ajalugu

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Eesmärgid Nõukogude liidu eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimsas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk neil kahel: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nende vahelised suhted.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid