Maailm pärast II maailmasõda (1)

5 VÄGA HEA

Kes olid, mida tegid:
Truman – USA president , jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika).
Eisenhower – USA president, vähendas maksusid , sotsiaalne turumajandus .
Kennedy – USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases .
Nixon – USA president, Watergate ’i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi
Reagan – USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole.
King – Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust
Adenauer – kogenud poliitik , kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler .
Brandt – (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga.
Kohl – Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks.
Thatcher – “raudne leedi”, I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil.
de Gaulle – kindral , lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast suure võimuga president.
Beria – NSV Liidu riigitegelane, kelle vastu populaarsuse kasvades korraldati vandenõu (Malenkov ja Hruštšov)
Hruštšov – NSV Liidu riigitegelane, juhtis tegelikult riiki “sula” ajal.
Brežnev – kommunistliku partei juht, majanduse ekstensiivne arendamine.
Andropov – 68-aastane KGB juht, kes mõistis reformimise vajadust, kuid ei suutnud midagi ära teha.
Tšernenko –72-aastane Brežnevi kursijätkaja, ei tahtnud ega suutnud midagi muuta.
Solženitsõn – Kirjanik, kes oli vastupanu üks juhtidest (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest ).
Sahharov – Tuumafüüsik, kes oli vastupanu üks juhtidest, (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest).
Ulbricht –
Honecker – Saksa DV vanameelne liider, kes astus massiliikumise survel ametikohalt maha ning sellega kaasnes Berliini müür.
Gierek – Poola kommunist , poliitik , riigijuht; kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega
Jaruzelski – Partei sekretär, oli nii parteiaparaadi kui NLKP surve all.
Walesa – Poola president, ametiühinguliikumise Solidaarsus organiseerija.
Nagy – Liberaal , kes sai pärast Stalini surma peaministriks.
Kadar – Ungari vanameelne liider, kes eemaldati 1989 Töölispartei esimese sekretäri kohalt.
Novotny – Tšehhoslovakkia parteijuht, tugines sotsialismimudelile.
Dubček – Tšehhoslovakkia parteijuht, kes üritas teostada inimnäolist sotsialismi.
Husak – Tšehhoslovakkia parteiliider, kes oli Moskva kuulekas käsutäitja.
Broz Tito – Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, 50-60ndail järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat
Zedong – Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor ( kollektiviseerimine , industrialiseerimine)
Xiaoping – mõõdukas kommunist, kes jäi pärast Mao surma teravas võimuvõitluses peale.
Gorbatšov – I NSV Liidu president, käis tippkohtumisel Reaganiga Reykjavikis.
Jakovlev – reformimeelne glasnosti edasiviija, püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda.
Ševardnadze – praegune Georgia president, oli NSV Liidu välisminister.
Jeltsin – radikaal, hiljem Vene Föderatsiooni eesotsas, riigipöördekatsel olid olulised sõjaväeüksused ja rahvas tema poolt.
Havel – kirjanik ja inimõiguste aktivist
Ceausescu – Rumeenia kommunistlik diktaator , rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega.
Milosevič – Jugoslaavia president, anti Hagis rahvusvahelise kohtu ette süüdistatuna sõjakuritegudes.

Selgita mõisteid:
Makartsim – Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega.
Hipid – 1960ndatel Ameerika Ühendriikides alguse saanud noorsooliikumine, mis koosnes tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noortest .
Watergate’i afäär – pealtkuulamisskandaal, mis maksis president Nixonile ametikoha.
Reiganoomika –Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani majanduskava .
Hallsteini doktriin – Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes, Saksa LV ei tunnistanud Saksa DV.
Uus idapoliitika – Brandti poliitika, suhete normaliseerimiseks Ida-Euroopaga.
Sotsiaalne turumajandus – Saksa majandusime , turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga.
Thatcherism – neokonservatism, eraettevõtluse pooldamine
IRA – Iiri Vabariiklik Armee , vastuterror protestantliku politsei vägivallale
“Sula” – Nikita Hruštšovi programm ühiskonna liberaliseerimiseks.
Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades.
VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon
VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit
Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad .
Sotsialistlik orientatsioon – vähemarenenud riigid Aasias, Aafrika, Ladina-Ameerikas, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud.
Suur hüpe – kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga.
Kultuurirevolutsioon – vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas.
Hungveipingid – noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid
Brežnevi doktriin – NSV Liidu välispoliitiline doktriin
Dissidendid – Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased.
“Solidaarsus” – Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa
Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine.
Glasnost – avalikustamine ja saladuste vähendamine ühiskonnas.
SRÜ – uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest
Augustiputš – riigipöördekatse, vanameelsed püüdsid takistada liidulepingu sõlmimist, korraldades päev enne selle allakirjutamist võimuhaaramise.
Privatiseerimine – erastamine ja riikliku sektori vähendamine
Sametrevolutsioon – vägivallatu võimuvahetus Tšehhoslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel.
Sametlahutus - endine Tšehhoslovakkia asemele tekib 2 iseseisvat riiki – Tšehhi ja Slovakkia.

Millal toimus?:
JFK mõrv – 22. nov 1963
Watergate’i afäär – 1974
SLV loomine – 1949
SLV-SDV suhete aluste leping – 1972
Saksamaa taasühinemine – 3. okt 1990
Thatcherism – 1979-1990 (?)
IV vabariik Prantsusmaal – 1946-1958
V vabariik Prantsusmaal – 1958-…
Stalini surm – 5. märtsil 1953
Hruštšovi sula –1953-1964
Brežnevi aeg – 1964-1982
Ungari kriis – 1956
Praha kevad – 1968
Perestroika algus – 1985
Riigipöördekatse NSVL – 19. aug 1991
NSVL lagunemine – 1991
Murranguaasta I.-Euroopas – 1989
Jugoslaavia lagunemine – 1989
Tšehhoslovakkia “sametlahutus” - 1992

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

makumanna Õppematerjali autor

Maailm pärast II maailmasõda: mõisted, aastarvud, isikud

Sarnased õppematerjalid

doc

12. klassi ajaloo konspekt

· osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus:

Ajalugu

docx

Lähiajalugu II 12. klass

LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks.

Ajalugu

docx

Külm sõda

vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 4

Ajalugu

doc

NSVL, külm sõda

1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete

Ajalugu

doc

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV

organiseeris aastatel 1988–1991 mitu massiüritust, millest suurim oli kolme Balti riigi rahvarinde korraldatud Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevale pühendatud Balti kett augustis 1989. c) Laulev revolutsioon:  Võimukriis: 1988. aasta kevade jooksul oli Eesti-sisene kriitika kohaliku juhtkonna suhtes muutunud järjest avalikumaks. Vaino, kelle vastu tekkis opositsioon ka EKP juhtide seas, ei soovinud siiski vabatahtlikult lahkuda.,. Pärast 1988. aasta öölaulupidusid ja nn laulva revolutsiooni algust ning massimeeleavaldusi, võis oodata sündmuste väljumist võimude kontrolli alt. Ka Moskva jõudis arusaamisele võimulolijate vahetuse vajalikkusest Eestis. 16. juunil vabastatigi Karl Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele määrati diplomaatiliselt töölt selleks puhuks kiirkorras tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas ka Gorbatšov.

Ajalugu

doc

Kokkuvõte teemast NSVL ja ENSV

*küüditatud said koju *Stalini kuriteod mõisteti hukka Sarnanesid-Kõigis oli võimul kogu selle aja kompartei juht ja isikuvõim. Kõikjal eelistati sõjatööstust. Erinesid-Stalini aeg oli kõige vägivaldsem. Hrustsovi aega iseloomustavad kampaaniad. Breznevi ajal ühiskond stagneeris. 5.Iseloomusta Baltikumi sh Eesti territoriaalseid muudatusi pärast sõda. Uue Nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi seniseid piire. 1944.a eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast(koos Petseri linnaga)ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga ning seal elasid valdavalt venelased(80%).Läti küljest võeti ära Abrene linn koos ümbrusega. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist.Leedu territoorium seevastu suurenes 16,7%

Ajalugu

doc

Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine

Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pi

Ajalugu

doc

Ajaloo kordamisküsimused vastustega

piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Paljastas rahvale ka Stalini kuritegevusi, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. d)Dissidentlus Hrustsov lubas rahvale, et inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis e) Gorbatsovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused TV f) Augustiputs ja Nõukogude Liidu lagunemine Tv ja Eesti ja teised liiduvabariigid ei soovinud Gorbatsovi pakutud liidulepinguga ühineda selle pärast, et liiduleping oleks hoidnud endist suurriiki koos. Eestlased ja teised liiduvabariigi rahvad tahtsid aga saada iseseisvaks. Nad ei tahtnud, et endine suurriik koos oleks. 3. Idabloki lagunemine a) kommunismi kokkuvarisemise põhjused TV b)Murranguline 1989. aasta TV *Poolas *Tsehhoslovakkias *Rumeenias c) Muutused riiklused *Saksamaa taasühinemine Rahvamass lõhkus Berliini müüri 1989 9 nov. See tõi kaasa poliitilised muutused. Päevakorrale tõusis küsimus, et kas

Ajalugu

Rohkem sarnaseid