11. klassi arvestus (7)

Keemia arvestus
Alkaanid - on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide –aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad.
1.(CH3–metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C1 – C4 – gaasid C5 – C15 –vedelikud, C16-C..- tahked . Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan , seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised omadused – tavatingimustes on alkaanid passiivsed ained. Et reaktsioonid saaksid toimuda tuleb kulutada palju energiat.
a)põlevad C3H8 + 502 = 3CO2 + 4H2O kui C alumine arv on paarisarv siis tuleb alkaani ette 2(kordajaks)
b) reaktsioon halogeeniga( radikaalne asendusreaktsioon )

CH3-CH2-CH2+Cl-Cl = CH3-CH-CH3-HCl või C3H8+Cl2=C3H7Cl+HCl
Cl
2. CH3-CH-CH3+Cl-Cl = CH2-CH-CH3+HCl või C3H7Cl+Cl2=C3H6Cl2+HCl
Cl Cl Cl
Isomeeria on nähtus kus ainetel on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sama molaarmass , erinev struktuur, erinevad omadused.
Metaan CH4
- soogaas , maagaas,kaevandusgaas. Tekib 1) taim- ja loomjäänustest veekogu põhjas. 2)loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. On lõhnatu värvusetu gaas , vees ei lahustu, õhust kergem. M(õhk)=29g/mol
Triklorometaan e kloroform – imala lõhnaga, värvuseta vedelik. Kasutatakse vaikude lahustamiseks.
Oksüdatsiooniastme leidmine (individuaalne ja keskmine)
1)iga keemiline side vesinikuga vähendab süsiniku o-ad ühe ühiku võrra. 2)iga keemiline side hapniku, lämmastiku või halogeeniga suurendab süsiniku o-ad ühe ühiku võrra.
Kütteväärtus-oksüdatsioonil vabaneb alati suur hulk energiat. Mida madalam on süsiniku keskmine o-a, seda rohkem energiat eraldub ja seda suurem on kütteväärtus.
Nukleofiil , elektrofiil – Nukleofiil : (neg.laeng, omab vaba elektronipaari, armastab tühja orbitaali, omab nukleofiilsustsentrit) Elektrofiil : (pos. laeng, omab tühja orbitaali, armastab elektrone, omab elektrofiilsus tsentrit)
H+ -elektrofiil, :NH3 – nukleofiil, BCl3-elektrofiil , :OH- -nukleofiil
Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. Igas ühendis mis sisaldab polaarset kovalentset sidet võib eristada nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrit.
CH3- CH2d +-Cld- Võrdled elemente, kumb paremal sel miinus , tõmbab tugevamini.
Nukleofiilne asendusreaktsioon – on iseloomulik kui halogeeniühend reageerib:1)leelisega 2)alkoholaadiga 3)ammoniaagiga 4)tsüaniiidiga 5)amiiniga. Seal reaktsioonis 1)ründav osake on nukleofiil. 2) Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja. 3) Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Tugevad nukleofiilid ( :OH-, :OR- alkoholaad, :CN- tsüaniid, :NH2 ) Nõrgad nukleofiilid ( :RCOO- , :Hal- , H2O, POH
Alkoholid – on orgaanilised ained , mis sisaldavad hüdroksüülrühma (OH), kui alkoholis on mitu OH rühma , siis on mitme hüdroksüülsed alkoholid. Alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH , lõppliide –ool. Alkoholile nime andmisel antakse OH rühmale väiksem koha number. Isomeeria- võid muuta OH asukohta , tuua sisse metüülrühma. Alkoholide keemilised omadused – a) Põlemine 2C3H7OH+ 902 = 6CO2+ 8H2O b)reaktsioon aktiivse metalliga 2C3H7OH+ Na = 2C3H7ONa+ H2 , tekib alkoholaat rühm. (naatriumpropanolaat). c) Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdiks CH3CH2OH +O2 = 2CH3CHO + 2H2O ehk C2H5OH + O2 = CH3CHO + H2O
Metanool – e puupiiritus , saadakse CO+2H2=CH3OH on piirituse lõhnaga , mürgine vedelik. Kasutatakse : 1) lahustina 2) metanaali tootmiseks . Metanooli mürgitust põhjustab tema oksüdatsioonil tekkiv metanaal , mida ravitakse etanooliga , sest kui organismis on koos metanool ja etanool , siis eelistatult oksüdeerub etanool.
Etanool – saadakse C6H10O6= 2C2H5OH + 2CO2 on iseloomuliku lõhna ja maitsega , värvuseta vedelik. Kasutatakse: 1)lahustina 2) ravimid (tinktuurid) 3)alkohoolsed joogid 4)raketikütus 5)odekolonnid. Toime organismile : Etanool – Etanaal – Etaanhape – CO2+H2O . Imendumise kiirus oleneb : soost, massist, joomise tempost, vanusest .
Propaantriool e glütseriin e glütserool – C3H5(OH)3 On magusa maitsega , siirupitaoline vedelik, vees lahustub hästi , lahtistava toimega. Kasutatakse kreemide ja lõhkeainete (nitrogöütseriini) tootmisel.
Eetrid – Sisaldab hapnikku ühendi keskel. Nimetuse andmiseks vaadatakse hapniku vasakut poolt, siis paremat poolt ja ühendi lõppu pannakse eeter . NT: C2H5OCH3 –etüülmetüüleeter, CH3-O-CH3 – dimetüüleeter. Kuna eetrites puudub vesinikside siis nad lah. vees halvasti ja neil on madalad sulamis ja keemis temperatuurid. Kasutatakse: lahustina, narkoosivahendina(vanasti). Eetreid saadakse : alkoholaadi reageerimisel alküül-halogeniidiga.
C Kuidas saada butüülmetüüleetrit?
3H7OH C4H10
propüülbutüüleeter
C3H7ONa + C4H9Cl = C3H70C4H9 + NaCl
Amiinid - on orgaanilised ained, mis sisaldavad aminorühma. Lämmastik on amiinides 3- valentne . Näiteks: CH3CH2NH2-etüülamiin, CH3CH2NHCH3-etüülmetüülamiin. Üldjuhul on amiinides vesinikside, järelikult lahustuvad nad vees hästi ja neil on kõrged keemistemperatuurid. Keemilised omadused: Amiinid on orgaanilised alused, reageerivad analoogiliselt ammoniaagiga. a) Reaktsioon HCl : NH3+HCl= NH4Cl ; CH3NH2+HCl=CH3NH3Cl b)Reaktsioon veega : NH3+H2O= NH4OH ; CH3NH2+H2O=CH3NH3OH
Alkeenid - on küllastumata ühendid , kus süsinike aatomite vahel on kaksikside. Üks sidemetest on sigma (δ) ja teine pii side. Nimetuses on lõppliide –een. Üldvalem CnH2n. Alkeenile nimetuse andmisel antakse alati kaksiksidemele väiksem kohanumber. Isomeere saadakse kas kaksiksideme liigutamisel või siis metüülrühma sissetoomisel. Võib ka moodustada cis- ja trans- alkeene.
Alkeenid polümeeruvad:
Alkeenide keemilised omadused: Neile on iseloomulikud elektrofiilsed liitumisreaktsioonid.
a)põlemine 2C3H6+902 =6CO2+ 6H2O
b) hüdrogeenimine e reaktsioon vesinikuga (H2) C3H6 +H2=C3H8
Alkaane on võimalik saada kui vastavale alkeenile liita vesinik
c)reaktsioon halogeeniga C3H6+Cl2=C3H6Cl2
d)vesinikhalogeniidiga C3H6+HCl=C3H7Cl
vesinik läheb sinna kus eelnevalt on rohkem vesinikku
e)reaktsioon veega e hüdraatumine
Alkohole on võimalik saada kui vastavale alkeenile liita vesi
A a)reaktsioon vesinikuga C3H4+H2=C3H6
Alkeene on võimalik saada kui vastavale alküünile liita vesinik
b)reaktsioon halogeeniga C3H4+Cl2=C3H4Cl2
c)reaktsioon vesinikhalogeniidiga C3H4+HCl=C3H5Cl
lküünid- Sisaldavad kolmiksidet.Nimetuses lõppliide –üün. Üldvalem CnH2n-2. Alküünidel on sarnased keemilised omadused alkeenidega.
Aldehüüdid- lõppliide on –aal. Nimetuses põhirühmale antakse väiksem kohanumber.
C3H7CHO.
Üldiselt aldehüüdid vees ei lahustu sest neil puudub vesinikside. Keemilised omadused-a)hõbepeegli reaktsioon ( Ag2O ) b) Aldehüüdid oksüdeeritakse vastavaks happeks . c)Aldehüüdid redutseeritakse vastavaks alkoholiks d)Aldehüüdid reageerivad alkoholidega.
Metanaal e formaldehüüd ( HCHO )- on terava lõhnaga , mürgine gaas . Kasutatakse vaikude ja polümeeride valmistamisel. Formaliin on metanaali 38% vesilahus (mürgine , antiseptiliste omadustega) Kasutatakse anatoomiliste preparaatide säilitamiseks, muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks.
Etanaal e atseetaldehüüd (CH3CHO) – toa temperatuuril keev , mürgine vedelik, õuna lõhnaga. Kasutatakse etaanhappe, ravimite, värvainete tootmisel.
Ketoonid – Nimetamiseks on kaks võimalust. a) lõppliide –oon (tunnusele väikseim kohanumber) b)mõlema poole rühmad eraldi nimetada ja lõppliiteks ketoon.
Keemilised omadused- kui alkoholis olev OH rühm asub ahela otsas, siis ta oksüdeeritakse aldehüüdiks , kui ahela keskel siis ketooniks.
Isomeeria-Ühesuguse süsiniku arvuga aldehüüdid ja ketoonid on omavahel isomeerid , kasutada võib ka metüülrühma sissetoomist või liigutamise trikki.
Glükoos
C6H12O6 , viinamarjasuhkur, leidub veres, puuviljades. α glükoos –esimene hüdroksüülrühm on allpool tsükli tasandit . β glükoos – esimene hüdroksüülrühm on üleval pool tasandit. Füüsikalised omadused: magus, lahustub vees hästi, valge. Keemilised omadused : Kuna sisaldab aldehüüdi rühma annab hõbepeeglireaktsiooni. Kuna sisaldab oh rühma on alkoholiga sarnased keemilised omadused. Tähtsus- on inimesele energiaallikaks(saadud energia kulutab inimene kehatemperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks) Parandab närvisüsteemi talitlust.Glükoosi kääritamisel saadakse etanool ja CO2. Kasutatakse: ravimites ja toiduainetööstuses.
Fruktoos
C6H12O6 puuviljasuhkur,leidub puuviljades. Füüsikalised omadused: kõige magusam suhkur, valge, lahustub vees. Keemilised omadused: Kuna sisaldab OH rühma on alkoholiga sarnased keemilised omadused. Kuna sisaldab ketooni rühma siis hõbepeegli reaktsiooni ei anna. Kasutatakse sportlaste energiajookides.
Sahharoos
C12H22O11 e peedisuhkur e roosuhkur . Füüsikalised omadused: Glükoosist magusam , fruktoosist vähemmagusam. Kuumutamisel tekib pruuni värvuse ja mõrkja maitsega karamell. Kasutatakse: maitseainena, konserveerimiseks.
Tärklis
(C6H10O5)n koosneb α glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valget värvi, krudiseb sõrmede vahel, külmas vees ei lahustu(kuumas pundub ja moodustab kliistri. Tähtsus: a)ensüümide toimel hüdrolüüsub tärklis inimorganismis glükoosiks b)taimedel on tärklis varuaine. Tärklise hüdrolüüs: Tärklis- dekstriinid - maltoos -glükoos. Dekstriinid on sama elementaarkoostisega mis tärklis, aga lühemate ahelatega.
Tselluloos
(C6H10O5)n koosneb β glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valge, kiulise ehitusega, vees ei lahustu, inimene ei suuda omastada, taimedele konstruktsiooni materjaliks. Kasutatakse: paberi ja lõhkeainete valmistamisel.
Karboksüülhapped
Nimetuse lõpus on – hape . N:C2H5COOH- propaanhape . K una karboksüülhapetes on vesinikside, lahustuvad nad vees hästi.
Keemilised omadused a) reaktsioon metalliga 2C2H5COOH+ Ca =(C2H5COO)2Ca+ H2
b) metalli oksiidiga 2C2H5COOH+ K2O = 2C2H5COOK + H2O c) reaktsioon leelisega C2H5COOH + KOH = C2H5COOK +H2O d)reaktsioon soolaga (nõrga happe sool) C2H5COOH + K2CO3=C2H5COOK+H2CO3 e)reaktsioon alkoholiga C2H5COOH + CH3OH = C2H5COOCH3+ H2O. Sipelghape e metaanhape( HCOOH ), leidub looduses:sipelgates, mesilastes . On värvuseta, terava lõhnaga vedelik. Kasutatakse meditsiinis, tekstiilitööstuses, parfümeeriatööstuses. On erandlik karboksüülhape : lisaks happe omadustele on tal ka aldehüüdi omadused ja annab hõbepeegli reaktsiooni. Etaanhape e äädikhape ( CH3COOH ). On värvuseta, iseloomuliku lõhna ja maitsega vedelik . Kasutatakse: toiduainetööstuses, parfümeeriatööstuses.

Jää-äädikas on 99, 5 % äädikhape.

2-hüdroksüülpropaanhape e piimhape – tekib juurviljade ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure füüsilise pingutuse järel. K: ravimid, küpsetus pulbrid , konserveerimine.
Etaandihape e oblikhape – on mürgine, valge tahke aine , Leidub: oblikas, rabarberis.
Bensoehape – värvuseta , kristalliline, tahke aine. K: konservandina E210
Estrid
Nimetuse andmisel alustatakse viimastest elementidest, mis asuvad paremal pool, alkoholi osas, seejärel nimetatakse vasakpoolne, happe osa.
N:(CH3COOC3H7 propüületanaat, C3H7COOC2H5 etüülbutanaat) Keemilised omadused:
1) hape + alkohol = ester + vesi (CH3COOH + C3H7OH = CH3COOC3H7 + H2O)
2)hüdrolüüs happelises keskkonnas( estri reaktsioon veega, tekib vastav hape ja alkohol ) – CH3COOC5H11 + H2O = CH3COOH + C5H11OH
3) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas ehk seebistamine (estri reaktsioon NaOH või KOH, tekib vastav sool ja alkohol) – CH3COOC5H11 + NaOH = CH3COONa + C5H11OH
Kui ester on tekkinud happest ja alkoholist, kus süsinike arv on väike, siis on ta meeldiva lõhnaga ja kasutatakse puuvilja essentsides. Kui ester on tekkinud alkoholist ja happest kus süsinike arv on suur siis ta ei lõhna ja nimetatakse sageli vahaks.
Amiidid
Aine nimetuse lõpus – amiid . N:C4H9CONH2 – pentaanamiid . Amiididel on estritega sarnased keemilised omadused.
Rasvad
On rasvhapete ja glütserooli e propaantriooli estrid. Rasvade füüsikalised omadused- 1)värvuseta, lõhnata, maitseta 2) hüdrofoobne -vees ei lahustu 3)kõrge keemistemperatuur 4)madal sulamistemperatuur 5)kõrge toiteväärtus 6)rääsub õhu käes – omastab ebameeldiva maitse või lõhna – selle vältimiseks kasutatakse antioksüdante. Rasva tähtsus : 1)energiaallikas 2)soojuse isolaator 3)rasva abil saab inimene teatud vitamiine 4)kaitseb põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas.
Seep
On rasvhapete sool. C17H35COONa – kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa
Seebi saamine
I meetod – Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi. Tekkinud segu töödeldakse NaCl , et eraldada seep muudest ainetest, saadakse tuumseep. Tuumseep lõigatakse laastudeks lisatakse vett, lõhna ja värvaineid, vormitakse.
II meetod- Rasvhape + NaOH/KOH = Seep
Pesemise olemus- Pesemisaine vähendab pindpinevust. See soodustab seebivee tungimist sügavale riide pooridesse , kuhu puhas vesi ei suuda minna . Moodustub mitsell , mis takistab mustusosakeste taasühinemist.
Detergent - on pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Pindaktiivne aine – see on aine mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda, teine veest eemale hoiduda.
Seebi puudus – karedas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur sest tekivad rasvhapete , kaltsiumi ja magneesiumi soolad , mis vees ei lahustu.
Aminohapped
Nimetuse andmisel happe tunnus peab saama väikseima koha numbri. Seejärel nimetan NH2 rühma (amino).
Aminohapped on amfoteersed – COOH rühm annab talle happelise tunnuse , ning NH2 rühm aluselise tunnuse. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Sellest tulenevad keemilised omadused:

Valgud

Kodeeritav aminohape-üks neist 20 aminohappest, millest organismid ehitavad valkusi. Nad jaotatakse asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Peptiid - orgaaniline ühend, ,milles aminohappejäägid on seotud peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks. Polüpeptiid-peptiid mis on moodustanud enam kui 10 aminohappe jäägist. Oligopeptiid -peptiid, mis on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Valgud e proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalk-valk mis on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes.
Liitvalk -valk kus esineb peale lihtvalgu osa veel mittevalguline täiendav e prosteetiline rühm.( sahhariidid , rasvad). Valgud erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Fibrillvalgud-on vees lahustumatud ja enamasti kiulised ( kollageenid , keratiinid, müsosiinid) Globulaarvalgud on korrapäratu, keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. (ensüümid, O2 transport valgud). Valgu denatureerumine on protsess, kus orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Valkud hüdrolüüs –valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel nii nagu polüamiinid ikka. Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saaduseks on aminohapped. N: seedimise käigus valgud hüdrolüüsitakse ning organitesse ja kudedesse lähevad ainult valkude lammutamise saadused aminohapete, vähesel määral ka oligopeptiididena. Kanamuna kuumutamisel munavalge globulaarvalgud denatureeruvad , valgupäsmad kerivad end lahti. Peptiidahelad ühinevad omavahel ja nii moodustub läbipaistmatu kummitaoline mass. Suflee ja õhuliste küpsiste saamine põhineb sellel et tahkeneva valgu sisse haaratakse õhumullid. Mida tugevam on valgukile, seda “kõvem” on vaht . Küpsetamisel õhumullid paisuvad ja kile peab vastu pidama seni kuni ta kuumutamisel täielikult tahkub.

Polümeerid

Polümeer-on ühend mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest-elementaarlülidest. Polümerisatsiooniaste- elementaarlülide arv ahelas. Elementaarlüli-korduv struktuuriühik. Polümeeri nimetus moodustatakse monomeeri- polümeeri lähteaine nimest, lisades eesliite polü- Polümeere saadakse : a) monomeeride liitumise teel – liitumispolümeerid. b) polükondensatsiooni teel – kondensatsioonipolümeer.
Plastmassid koosnevad – põhiosis(polümeerne ühend) , lisaks sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Plastmassile lisatakse a) täiteaineid-vajaliku polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. b) stablilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus ja kuumuskindluse suurendamiseks ja kaitseks oksüdeerumise eest. c) Plastifikaatorid- vähendavad plastmassi rabedust, muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Homopolümeer-polümeer, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. Kopolümeer-polümeer, mis valmistatakse erinevate monomeeride polümerisatsiooni teel. Polüestrid – polümeersed ained, mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. N: lavsaan (dakron,terüleen), etaandiooli polüester. Polüamiidid-on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Nailonkiud ei ole tervislikud , kuumuskindlad , kuid on püsivad leeliste ja tugevasti lahjendatud hapete suhtes.
Polüsturool- O: klaasitaoline, kõva, rabe , lah. orgaanilistes ainetes. K: valatud tarbeesemed, soojusisolatsioon Teflon: O: erakordselt püsiv, temperatuuri kindel. K:keemiaaparatuur, isolatsioon, praepanni kattekiht. Pleksiklaas- O: läbipaistev, ilmastikukindel K:klaasiasendaja ,lennukiklaasid, prilliklaasid, majapidamisesemed.

Aromaatsed ühendid ehk areenid

On orgaanilised ühendid mille molekulis on aromaatne ring. Benseen (C6H6) – koosneb 6 süsiniku ja 6 vesiniku aatomist. Areenides esineb keemiliste sidemete delokalisatsioon, s.t keemilised sidemed on 1,5 kordsed . Füüsikalised omadused: veest kergem, iseloomuliku lõhnaga, värvuseta vedelik, aurud on mürgised, kokkupuutel õhuga võivad süttida. Keemilised omadused: 1)aromaatsel ringil suur energeetiline püsivus.
2) iseloomulikud elektrofiilsed asendusreaktsioonid . a)reaktsioon halogeenida (asendus toimub 2 süsiniku juures) C6H6+Cl2=C6H5Cl+HCl b)reaktsioon lämmastikhappega C6H6+HNO3=C6H5NO2+H2O c)reaktsioon vesinikuga(lõhub kaksiksidemed) C6H6+3H2= C6H12 Benseeni kasutatakse: lõhkeained, värvained, plastmassid, kiudained .
Heterotsüklilised ühendid- tsükli koostises on lämmastik, fosvor, hapnik, väävel või metallid Püridiin C5H5N – on värvuseta, mürgine, ebameeldiva lõhnaga vedelik. Leidub kivisöetõrvas.
Pürrool C4H5N – on iseloomuliku lõhnaga vedelik, õhu käes tumeneb. Kasutatakse värvainete ja ravimite tootmisel. Hemoglobiin- koosneb neljast Pürrooli tuumast, mille keskel on raua aatom . Annab verele punase värvuse, kannab organismis hapniku laiali. Klorofüll-koosneb neljast pürrooli tuumast, mille keskel on magneesiumi aatom. Klorofüli osavõtul toimub rohelistes taimedes fotosüntees. (seotakse õhust CO2 ja eraldatakse O2 ja taimedesse moodustub orgaaniline aine).
Fenool C6H5OH – on nõrga happe omadustega, iseloomuliku lõhnaga , värvuseta, mürgine, tahke aine, õhu käes muutub roosakaks. Keemilised omadused: Benseeni tuumas on vesiniku aatomit raske halogeeniga asendada . OH-rühma mõjul muutub see kergemaks.
Kasutatakse : plastmassidena , mürkidena.
Aminobenseen ehk aniliin – saadakse nitrobenseeni redutseerumisel. C6H5NO2+3H2=C6H5NH2+2H2O on värvuseta vedelik, õhu käes tumeneb, mürgine.
Keemilised omadused.
Kasutatakse polümeeride ja värvainete tootmisel.

Ainete saamise reeglid

1) Alkeen + vesinik =alkaan
2)Alküün + vesinik =alkeen
3)Alkeen+ vesi=alkohol
4)Alkoholaat+ alküünhalogeniid = ester C3H7ONa + C4H9Cl=C3H7OC4H9 + NaCl
5)Kui alkoholis olev OH rühm asub ahela otsas, siis ta oksüdeeritakse aldehüüdiks, kui ahela keskel ketooniks.
6)Aldehüüdi oksüdatsioonil saadakse vastav hape
Lahustuvus
1)Kui aines on vesinikside siis ta lahustub vees hästi ja tal on kõrge sulamis ja keemis temperatuur.
2)Mida suuremas läheb süsinike arv, seda väiksemaks läheb lahustuvus vees ja seda kõrgemaks keemistemperatuur.
3)Mida hargnenum on aine , seda madalam on tema keemistemperatuur ja seda halvemini lahustub ta vees.
Isomeeria
Eeter ja alkohol on isomeerid
Aldehüüd ja ketoon on isomeerid
Karboksüülhape ja ester on isomeerid.