Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Polüpeptiidid on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad. 15. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet. 17. Valke liigitatakse prosteetiliste rühmade järgi. Näiteks lipoproteiidid (bakterid), glükoproteiinid, metalloproteiidid. 18. Peptiidsideme ruumiline kuju. Valkude struktuur on väga ebapüsiv, sõltudes temperatuurist ja keskkonna PH-st.
Valgud Selgita mõisted: Kodeeritav aminohape-Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. Asendamatu aminohape- on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiid- on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid- kahest kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks Polüpeptiidid- kui aminohappeid on üle kümne siis räägitakse polüpetiitidest Valk- ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Millise asendamatu aminohappe defitsiit võib tekkida, kui süüa ainult liha või kala? Fenüülaniin Millise toiduaine tarbimine liha või kala kõrval aitaks antud puudust kõrvaldada? Piimatooted
10) Mis on a) homopolümeer b) kopolümeer? 11) Mis on polüestrid? Nimeta tuntumad esidnajad. 12) Mida tähendab lühend PET? Kus seda ainet kasutatakse? 13) Mis on polüamiid? 14) Iseloomusta nailonit (posit. ja negat.omadused) 15) Mis on silikoonid? Kus kasutatakse? 16) Lahenda lk. 71-72 harjutus 7 A)B)C)D) Valgud (õp. lk. 98-109) 1) Mis on kodeeritavad aminohapped? 2) Kuidas jaotatakse kodeeritavad aminohapped? 3) Mis on peptiid? 4) Mis on oligopeptiid? 5) Millest koosnevad valgud? 6) Mis on a) lihtvalk b) liitvalk? 7) Mis on a) fibrillaarvalk b) globulaarvalk? 8) Mis on valgu denatureerumine? 9) Lahenda lk. 108 harjutus 1; 3
Peptiidi põhiskelett on kergelt laetud. Osalise kaksiksideme esin. Ting. Om. Puhas kaksikside C ja O vahel võimaldab vaba pöörlemist ümber C-N sideme, kuid mitte juhul kui on C=N 6. Peptiidid mõiste, nimetuste kujunemine. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad peptiidsidemete abil ühendatud 2 või enamast aminohappest. Neid ühikuid nim aminohappejääkideks. Sõltuvalt jääkide arvust tuleb ka nimetus nagu 2 jäägiga dipeptiid, 3 tripeptiid ja suuremate jääkide arvu puhul 12-20 oligopeptiid ja 20-10000 polüpeptiid ja peala 10000 juba valk.
Peptiidside on planaarne, sest seal esineb resonantsstruktuur. N ja C terminus – peptiidahela (valkude primaarstruktuuri) otsas; N-ots tähistab vaba aminorühmaga otsa ning C-ots vaba karboksüülrühmaga otsa. Valgu süntees toimub N- terminusest C-terminuse poole, st. uusi aminohappeid liidetakse eelmise aminohappe karboksüülrühma külge. Üldiselt aminohappe aminorühmapoolne ots ja karboksüülrühmapoolne ots. Polüpeptiid ja oligopeptiid – polüpeptiid tähistab (pikka) polümeeri, mille monomeerideks on aminohapped; oligopeptiid on lühike aminohapete polümeer (5-7? aminohapet). Natiivne ja denatureeritud struktuur – natiivne struktuur on valgu selline konformatsioon, nagu talle on füsioloogiliselt ette nähtud (korrektselt töötava valgu kolmemõõtmeline struktuur); denatureeritud struktuuri korral on valk oma kõrgemat järku struktuurid kaotanud (kõrge temp., denatureerivad ained, jne.)
Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Sellest tulenevad keemilised omadused: Valgud Kodeeritav aminohape-üks neist 20 aminohappest, millest organismid ehitavad valkusi. Nad jaotatakse asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Peptiid- orgaaniline ühend, ,milles aminohappejäägid on seotud peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks. Polüpeptiid-peptiid mis on moodustanud enam kui 10 aminohappe jäägist. Oligopeptiid-peptiid, mis on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Valgud e proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalk-valk mis on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes. Liitvalk-valk kus esineb peale lihtvalgu osa veel mittevalguline täiendav e prosteetiline rühm. (sahhariidid, rasvad). Valgud erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Fibrillvalgud-on vees lahustumatud ja enamasti kiulised
ÜLESANNE 23. (4 punkti) A. Kirjutage alltoodud nimetustele vastavate ainete struktuurivalemid: benseen-1,4-dikarboksüülhape propaan-1,3-diool B. Koostage nendest monomeeridest lähtudes vastava kopolümeeri ahelalõigu valem. C. Kas tegemist on liitumis- või kondensatsioonipolümeeriga? (Tõmmake õigele variandile joon alla.) ÜLESANNE 24. (6 punkti) Millistest aminohapetest on tekkinud järgmine oligopeptiid? Joonistage aminohapete struktuuri- valemid ja kirjutage nimetused süstemaatilise nomenklatuuri järgi. O H NH 2 HO N N O H O 11 ÜLESANNE 25. (5 punkti) Kirjutage reaktsioonivõrrandid järgmiste muundumiste kohta, näidates, kas reaktsiooni toimumiseks on vaja kasutada katalüsaatorit.
· T3 e trijodotüroniin 6. Tüümuse (harknäärme) hormoonid -peamiselt peptiidhormoonid · tümosiinid (alfa ja beeta) · tümopoetiinid · tümuliin 7. Pankrease (kõhunäärme) hormoonid on väga kaalukas osa inimkeha metabolismi · INS e insuliin · glükagoon · hPP e inimese pankrease polüpeptiid · pankreastatiin · NPY · somatostatiin 8. Seedekulgla limaskesta hormoonid · gastriinid · CCK e koletsüstokiniin (oligopeptiid) · sekretiin (polüpeptiid), ghrelin (maolimaskeste polüpeptiid) · GIP (polüpeptiid) · VIP, Subbstants P, neurotensiin, somatostatiin, galaniin · PEC-60 (polüpeptiid) · histamiin (histidiini dekarboksüülimisel) · STH, ACTH · bradükiniin (nonapeptiid), motiliin (polüpeptiid) 9. Platsenta hormoonid · hPL e inimese platsenta laktogeen (glükoproteiin) · hCG e inimese koriogonadotropiin (valk)
· Pikkus 1,32 Å, mis on üksik- ja kaksiksideme vahel · Puudub laeng. III. VALGU STRUKTUUR, ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. (Õpik lk 45-58) 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Peptiid on molekul, mis koosneb kahest või enamast aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Sõltuvalt jääkide arvust nimetatakse peptiide: 2 jääki dipeptiid 3 jääki tripeptiid 12-20 jääki oligopeptiid 20 -100 jääki polüpeptiid >100 jääki Mr>10 000, valk Valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast: Monomeerne valk üks polüpeptiidahel; Multimeernevalk mitu polüpeptiidahelat 2. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa: kui see osa on funktsonaalselt oluline prosteetiline rühm (lihtne ehitus kofaktor,
apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa- aminohapped. 4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid Valgud – kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on aminohapped, biomakromolekulid, peptiidsidet sisaldavad. Mitmetasemeline struktuuriline koostis. Üle 50 aminohappe – VALK(kui alla siis polüpeptiid). Oligopeptiid- 2-20 am.h Polüpeptiid- 20-50 am.h Peptoon – ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk. Sissesoolamine – valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine – valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses Aminohappeline koostis tingib nende individuaalsuse, omavad aktiivalasid ligandite sidumiseks. Ühtlasi on nad inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, nad on geneetilise info realiseerimisvahendid.
Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa-aminohapped. Tsvitterioon ehk kaksikioon, -NH3+ ( protoneeritud) ja COO- (deponeeritud) 4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid Valgud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on aminohapped, biomakromolekulid, ah on kondenseerunud peptiidsidemete abil. Üle 50 aminohappe VALK (kui alla siis polüpeptiid). Oligopeptiid- 2-20 am.j, Polüpeptiid- 20-50 am.j Inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, geneetilise info realiseerimisvahendid. Peptoon ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk. Sissesoolamine valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts Väljasoolamine valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses 1
Aromaatsed Fenüülalaniin ja trüpofaan on väga aromaatsed. Hüdroksüaminohapped Seriini ja treoniini hüdroksüülrühmad teevad nad palju hüdrofiilsemaks ja reaktiivsemateks Väävlit sisaldavad aminohapped Tsüseiini tioolrühm SH on väga reaktiivne. Esineb tihti ensüümide aktiivtsentris Aminohapete amiidid aspargiin on aspartaadi amiid ja glutamiin on glutamaadi amiid 4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid loomaorganismides Mille poolest erineb valk peptiidist? Oligopeptiid 2-20 aminohappejääki Polüpeptiid 20-50 aminohappejääki Valk üle 50 aminohappejäägi Valkude üldtunnusjooned on: Nad on biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidiahelast Nende aminohappelise koostise erinevus, mis tingib nende individuaalsuse/rohkuse Peptiidside aminohappejääkide vahel Mitmetasemeline struktuurne organisatsioon Omavad aktiivalasid ligandide sidumiseks
Tümiin Tümiinfosfaat T X - C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U - X C4H4N2O2 Geneetiline kood Vastavus RNA koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel, mille abil luuakse valke. Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. 64 koodile vastab 20 aminohapet Startkoodonid: AUG (UUG, CUG) Stoppkoodonid: UGA, UAA, UAG DNA kopeerimine 1) Lühike oligopeptiid sünteesitakse järgmisest RNA järjestusest: 5' GACUAUGCUCAUAUUGGUCCUUUGACAAG Kust algab süntees ja kus see lõppeb? Mitu aminohapet kodeeritakse? 2) Otse kopeeritav haru DNA kaksikheeliksist sisaldab järgnevust: (5')CTTAACACCCCTGACTTCGCGCCGTCG Milline on RNA vastavus sellele harule? Kas teise haru RNA vastavus on sama? Geen Geen mõjutab ühe või mitme tunnuse avaldumist. Tunnus võib olla nähtav (naha värv, jäsemete arv) või väliselt eristamatu (veregrupp).
annaabi.ee 
