Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ...
Nikotiin Nikotiin Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)3(1Metüül2pürrolidinüül)püridiin Nikotiin tekitab sõltuvust seega on narkootiline aine. Nikotiinist 1520 % imendub suus ja 8085 % kopsus Leidumine Leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. 1. Tubakast 2. Tomatist 3. Kartulist 4. Baklazaanist 5. Paprikast Leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Omadused Puhas nikotiin on: 1. Õlitaoline 2. Värvuseta 3. Mõru 4. Vedelik Lahustub kergesti vees. Kasutamine Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Tubakasuitsetamine Toime inimesele (1) Nikotiin ergutab närvisüsteemi : 1. Inimene võib muutuda erksamaks 2. Enesetunne ja keskendusvõime võivad mingil määral...
AREENID · Tasandilistest aatomitest moodustub ring või tsükkel, ilmnevad uued omadused, mis ei sarnane küllastumata ühendite omadega. Neid aineid nim aromaatseteks, kuid enamikul neist pole meeldivat lõhna või on lõhnatud. Üldnimetus on areenid ja lihtsaim esindaja on benseen (C6H6). · Benseeni pole võimalik klassikaliste struktuuridega väljendada. Seal on sidemed just nagu poolteisekordsed. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut pii-elektroni. · Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Ben...
Nikotiin Liis Kivirand Üldiselt Nikotiin on alkaloid. On leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, rohelisest piprast ja kokapõõsa lehtedest. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin. Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamispunkt: -79 °C Keemispunkt: 247 °C (laguneb) Isesüttimis temperatuur: 240 °C Mõju inimesele Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, te...
Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni C-C sidemed on 1,5- kordsed. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. Ühiste -elektronide arv = 6, 10, 14 ... (4n+2, n=1,2,3 ... ) Orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) Meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) Para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Füsiloogilised omadused: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Pidev kokkupuude kahjustab kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeleundeid, suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib lõppeda äkksurmaga. Vedelad areenid tungivad kergelt läbi naha. Keemilised omadused: alküülimine halogee...
NIKOTIIN Mis on nikotiin? · Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. · Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. · Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. · Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele · Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. · On väga laiaulatuslik mürk organismis. · On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. · Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. · Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? · Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. · Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. · Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele. · ...
NIKOTIIN Mis on nikotiin? Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. On väga laiaulatuslik mürk organismis. On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele. K...
ALKALOIDID Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemilised ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes ning neil on tugev füsioloogiline toime. Üldse tuntakse umbes 3000 alkaloidi. Alkaloidide toime sõltub kogusest. Paljud alkaloidid on väikestes kogustes mõjusad ravimid, kuid suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees t...
CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. 4 Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. (2) Omadused Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O (1) Etanool on värvuseta, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest
sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. (http://www.annaabi.ee/Referaat-etanool-m92754.html) 1.2 Leidumine Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc) 2.1 Füüsikalised omadused Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik.
võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. ETANOOLI KASUTUSALAD · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus)
Tabasalu Ühisgümnaasium ETANOOL Referaat Koostaja: Hanna-Marii Kaljas Tabasalu 2014 SAAMINE, LEIDUMINE 1.1 Saamine Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%. Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseen...
Joonis Hückeli reegel kehtib kõikide tsükliliste küllastumatute süsteemide kohta. Aromaatsed on nt: Naftaleen n=2, elektronide arv 10 Aromaatsed ei ole nt: Tsüklobitadieen n=?, elektronide arv 4 Aromaatsed on ka heterotsüklid, millede p-orbitaalil asuv mittesiduv elektronpaar võib anda oma elektronpaari või mitte anda -elektronsüsteemi ja nii täita Hückeli kriteeriumi. Pürrool n=?, elektrondie arv 6 Püridiin n=?, elektronide arv: 6 süsteemid, 2 väljas Imidasool n=?, elektronide arv: 6 süsteemid, 2 väljas REAKTSIOONIDE SELETUSED http://www.mhhe.com/physsci/chemistry/carey/student/olc/ch12overview.html ELEKTROFIILNE ASENDUS AROMAATSES TUUMAS Enamik kasutuses olevaid orgaanilise aineid sisaldab ühte või mitut aromaatset tuuma. Areenide põhireaktsiooniks on elektrofiilne asendusreaktsioon. Areenid üldjuhul liitumisreaktsioone ei anna.
Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etano...
Loksa 1. Keskkool ETANOOL Referaat keemias Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Linda Kirsipuu 2008 1 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. ...
võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. [1] Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. [1] Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. [2] Keemilised- ja füüsikalised omadused
TARTU ÜLIKOOL Kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli mõju treeningu tulemuslikkusele Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3 KOFEIIN ................................................................................................................. 4 1.1 TOIMEMEHHANISM .................................................................................................................................. 4 1.2 MÕJU SOORITUSELE ................................................................................................................................. 4 NIKOTIIN ................................................................................................................ 5 2.1 TOIMEMEHHANIS...
tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter. Epoksiidid etüleenoksiid, propüleenoksiid. Halogeenorgaanilised ühendid klorometaan, diklorometaan, polüvinüülkloriid. Orgaanilised S ühendid metaantiool, benseentiool, tiofeen, merkaptaan Orgaanilised N ühendid metüülamiin, nitrobenseen, püridiin, aniliin 5) Millised anorgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Nendest suurtes kogustes CO, SO2, NO ning NO2. Teised saastegaasid on NH3, N2O, N2O5, H2S, Cl2, HCl, HF. 6) Põhilised veesaastajad ja nende mõju keskkonnale ja inimtervisele. Tabel 1. Põhilised veesaastajad Saastaja Mõju inimesele või vesikeskkonnale klass Mikroelemendid Tervis, vee-elustik
-12 Venemaal aga 35 pg/l (pk pikogramm, 1 pk = 1*10 g). Seega on Venemaal lubatud 700 korda ohtlikuma vee kasutamine kui Itaalias. 6. Heterotsüklilised ühended on sellised aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid (lämmastik, hapnik, väävel jt). Need on küll ehituselt aromaatsed, kuid nad ei ole süsivesinikud. Näiteks on sellisteks ühenditeks hapnikku sisaldav furaan ja lämmastikku sisaldav püridiin. Samuti võib ühtlustunud -side tekkida ka viieaatomilise tsükli puhul nagu on furaanil ja pürroolil. Neil delokaliseeruvad neli -elektroni kaksiksidemelt ja üks elektronpaar heteroaatomilt. Sel teel moodustub jällegi stabiilne kuuest elektronist koosnev süsteem. Pürrooli lämmastiku aatomile ei jää enam vaba elektronpaari ning seepärast ei ilmuta pürool aluselisi omadusi. Furaani tsüklis on hapnikul kaks elektronpaari, neist ühe loovutab ta aromaatse süsteemi loomiseks
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. ETANOOLI KASUTUSALAD · Alkohoolsed joogid
võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. ETANOOLI KASUTUSALAD · Alkohoolsed joogid
Inimorganismi biomolekulides on C-aatomeid asendavaks heteroaatomiks peamiselt läm- mastikuaatom (vähemal määral väävel ja hapnik). Sellised Jo o n . 2 6 struktuurid on pürimidiin, imidasool, puriin, püridiin, pür- N N N rool ja porfiin (joon. 26). Kõrge termodünaamilise stabiil- N suse tõttu on need ühendid ehitusüksusteks mitmetele N N N H N
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
Operoni transkriptsioon on aktiveeritud Fnr valgu poolt ja tugevalt maha surutud nitraadi olemasolu korral (vt. eelpooltoodud Nar valkude regulatsiooniskeemi!). DMSO reduktaas on samuti Nar süsteemi poolt represseeritav ja stimuleeritav Fnr poolt. Ensüüm vajab kofaktorina molübdeeni. TMAO reduktaas ei allu Nar valkude poolsele repressioonile ja on Fnr-st sõltumatu. Vastav operon on indutseeritav anaeroobses keskkonnas TMAO, DMSO ja püridiin N-oksiidi olemasolul, mis kõik on selle ensüümi substraatideks. DMSO reduktaas asub periplasmas ja arvatakse, et tema funktsiooniks on pigem detoksifikatsioon kui hingamine. 56 Fermenteerimise regulatsioon bakterites Bakteris E. coli moodustuvad fermenteerimise tulemusena (läbi vaheühendite PEP ja püruvaat) suktsinaat, D-laktaat, atsetaat, etanool, formiaat, CO2 ja H2. Regulatsioon globaalse regulaatori Fnr kaudu
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
