Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib plahvatusohtlik ammoniaak. NH3xH2O- ammoniaakhüdraad; nõrk alus; Ammoniaakhüdraak(NH3 x H2O) on üks tuntumaid OH-ioonidega ja aluseliste omadustega vesilahus. Ammoniaak NH3 on värvusetu, terava lõhnaga mõnevõrra mürgine gaasiline aine, mis lahusub hästi vees. Vees seostuvad NH3 molekulid tugevasti vee molekulidega, moodustades ammoniaakhüdraadi NH3 x H2O. Ammoniaakhüdraat jaguneb vees osaliselt inoonideks, muutes lahuse nõrgalt aluseliseks. NH4OH- ammooniumhüdroksiid e, nuuskpiiritus; alus; Ammooniumhüdroksiid ise ei ole põle. Aga ainest eralduvad gaasilise ammoniaagi tekitavad aine pinnale plahvatusohtliku segu õhuga. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik. Moodustab paljude sooladega (nt. KNO3) plahvatusohtlike segusid. Aine on sööbiv. Põhjustab hingamisteede ärritust ja keemilist põletust: pipitustunne, köha, pinnapealne hingamine, neelu haavandid. Auru sissehingamine võib esile kutsuda
põletatud) lubi. See on üks tähtsamaid metallioksiide argielus. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Ca(OH)2 ehk kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi. Kustutatud lubi leiab laialdaselt kasutust ehitusmaterjalide koostises. Segatult vee ja liivaga moodustab ta lubimördi, mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. Kokkuvõtteks, kõigepealt toimub lubja põletamine, siis kustutamine. Leelis (NH4OH) on 10 % ammoniaagi (NH3) vesilahus,väga tugevalõhnaline. Kasutatakse meditsiinis kainestamiseks ja ka juuksevärvides. Peamiselt tuleb seda kasutada meditsiiniliselt ja on kahjulik omal käel kasutada. NH4NO3 väetis, lõhkesegude komponent (ammonaal, segu Al pulbriga).See on väetisena tähtis, kuid lõhkesegude komponendina võib olla ohtlik. Nitraadid (salpeetrid) NaNO3 ja KNO3 leiavad kasutamist lämmastikväetisena, KNO3 ka lõhkeainetetööstuses
Segatakse ja märgitakse tabelisse indikaatorite värvused hapete/aluse lahustes. Värvuste põhjal tehakse otsus lahuste pH kohta ja märgitakse see tabelisse. H²O/….2M H²O/.. 2M .H²O/… 2M H²O/ 2M NaOH HCL CH³COOH NH³*H²O (NH4OH) Lisatav Tropeoliin Metüüloranz Broomtümoolsinin Feloolftaleiin indikaator, tema 1,2-3,0 3,1-4,4 e 8,0-9,8 pöördeala, Punane-Kollane Punane-Kollane 6,0-7,6 Värvitu- värvid Kollane-Sinine Vaarikapunane pöördeala äärtes.
250°C: NH4NO3(t) = N2O (g) + 2H2O >300°C: 2NH4NO3(t) = 2N2(g) + O2(g) + 4H2O Ammooniumnitraat Ammooniumnitraat kuulub dünamiidi koostisesse Ammooniumnitraat lahustub hästi vees ja on kõrge lämmastikusisaldusega (33.5% massi järgi), teda kasutatakse põhiliselt väetisena Amoniaak, Ammooniumsoolad: 1. saamine: tööstuses lämmastiku reageerimine vesinikuga: 2N + 3H2 => (t,p) NH3 laboris nuuskpiirituse ehk ammooniumhüdraadi lagundamisel NH3 · H2O (NH4OH) => NH3 + H2O NH4Cl + Ca(OH) => CaCl + NH4OH 2. Füüsikalised omadused: värvita, õhust kergem, terava lõhnaga, gaasiline aine, suures koguses mürgine, veeldub kergelt (8atm või -33C). Lahustub vees väga hästi, üldse kõige paremini lahustuv gaas, 1l vees 700l NH3. Lahustudes reageerib veega, annab nuuskpiirituse (NH4OH) 3. Keemilised omadused: 1. NH3 + H20 => NH4OH <=> NH4+ + OH kuulub aluste klassi on aluste omadustega 2. reageerib hapetega: NH3 + Hcl => NH4Cl (ammooniumkloriid) 4
TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED Erandid HÜDROKSIIDID IA ja IIA (alates Ca-st kaasa arvatud) · Ammooniumhüdroksiid ehk Kõikide ülejäänud metallide hüdroksiidid: metallide hüdroksiidid (8 tk): ammoniaakhüdraat NH3*H2O Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid (valge) LiOH liitiumhüdroksiid ehk NH4OH Sn(OH)2 tina(II)hüdroksiid NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Sn(OH)4 tina(IV)hüdroksiid · AMIINID no orgaanilised Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid (valkjas roheline) KOH kaaliumhüdroksiid
Pb(OH)2↓ + 2NaOH → Na2[Pb(OH)4] – naatriumtetrahüdroksiidoplumbaat(II) Al(OH)3 + NaOH → Na[Al(OH)4] - naatriumtetrahüdroksiidoaluminaat Ammiinkomplekside teke Sademele lisasin kontsentreeritud NH3*H2O lahust. Tekkinud muutused on kirjas tabelis 1. Reaktsioonivõrrandid katseklaaside kohta, kus muutus toimus: Zn(OH)2↓ + 6NH4OH → 6H2O + [Zn(NH3)6](OH)2 – heksaammiintsinkhüdroksiid Cu2+ + NH4OH → CuOH+↓ + NH4+ 2CuOH+ + 2NH4+ + 6 NH4OH → 8H2O + 2[Cu(NH3)4]2+ - tetraammiinvask(2+)ioon CoOH+ + 7 NH4OH → NH4+ + 6H2O + [Co(NH3)6](OH)2 – heksaammiinkoobalt(II)hüdroksiid Ni(OH)2↓ + 4 NH4OH → + 4H2O + [Ni(NH3)4](OH)2 – tetraammiinnikkel((II)hüdroksiid Tabel 1. Ammiin- ja hüdroksokomplekside teke Katioon Sademe värv Muutus konts. Muutus konts. Metalliioon NaOH lisamisel NH3*H2O + NH3*H2O
intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahusest. 2) 1 ml munavalgu Kontsentreeritud Ksantoproteiinreaktsioon lahust, 5-6 tilka lämmastikhappe lisamisel (Mulderi reaktsioon) kontsentreeritud sadestub valk pöördumatult ja HNO3, NH4OH kuni soojendamisel toimub ammoniaagi lõhna aromaatsete tuumade ilmumiseni nitreerumine. Lahus muutub helekollaseks ning käitub kui happealuse indikaator, NH4OH lisamisel omandab lahus oranzika värvuse. See
2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+ , [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad üksteisest foonil 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl piisavalt, et saada ühel ja samal polarogrammil kõigi kolme depolarisaatori polarograafilised lained. Poollainepotentsiaal Ioon Hg anoodi suhtes, V [Cu(NH3)4]2+ - 0,300 [Cd(NH3)4]2+ - 0,610 [Zn(NH3)4]2 - 1,160 Töövahendid · universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis) · elavhõbetilkelektrood (katood) · elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood)
O O OH O 2N NO 2 O 2N N 2HNO3 OH- O + H2 O Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 5-6 tilka konts. HNO3. Segu soojendati kuni kollase värvuse saavutamiseni. Lisati NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Tulemus: HNO3 lisamisel tekkis valge sade ning soojendamisel muutus segu kollakaks, NH4OH lisamisel värvus muutus intensiivsemaks, lõpuks oranziks. Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tingis kollaka värvuse tekke. Moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina ning leeliselise NH4OH lisamisel omandas segu oranzi värvuse. Järeldus: Munavalgu lahuses sisaldusid aromaatsete tuumadega aminohapped 1.1.3 Milloni reaktsioon
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahusest. Lahus sisaldab palju valku. 2) Mulderi 1 ml munavalgu Kontsentreeritud lämmastikhappe reaktsioon lahust, 5-6 tilka lisamisel sadestub valk pöördumatult ja kontsentreeritud soojendamisel toimub aromaatsete HNO3, NH4OH kuni tuumade nitreerumine. Lahus muutub ammoniaagi lõhna helekollaseks ning käitub kui ilmumiseni happealuse indikaator, NH4OH lisamisel omandab lahus oranzika värvuse. See reaktsioon tõestab: aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu
1)kvalitatiivselt 2)kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+, [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad üksteisest foonil 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl piisavalt, et saada ühel ja samal polarogrammil kõigi kolme depolarisaatori polarograafilised lained. Poollainepotentsiaal Ioon Hg anoodi suhtes, V [Cu(NH3)4]2+ - 0,040;- 0,300 [Cd(NH3)4]2+ - 0,610 [Zn(NH3)4]2 - 1,160 Töövahendid: · universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis) · elavhõbetilkelektrood (katood)
Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
Lisage biureedi struktuur valkudes. ` Biureedikompleks valkudes vasega, mis annab lillakast värvust . 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Spetsifiline, kvalitatiivne reaktsioon. Aromaatse tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu tõestamiseks valgus. Kui on, siis lahuse valgus muutub kollaseks. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust 5-6 tilka, kontsentreeritud HNO3 NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni Töö käik: Pärast kontsentreeritud HNO3 lisamist munavalgu lahusele moodustub lahuses sabe, mis tõestab valgu denatureerimist. Peale selle, soojendame segu mille pärast lahus muutub kollaseks, mis tõestab, et toimus nitreerumine. Pärast NH4OH lisamist muutub lahuse värvus eredamaks. Miks? Lahuse värvus muutub oranzikaks,mis tõestab, et valk sisaldab aromatase tuumaga aminohappeid, mida tõestab ammoniagi eraldamine. Parandage ära
1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Kontsentreeritud HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse 5 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutatakse ja soojendatakse, mille tõttu valge sade värvub kollaseks. Seejärel jahutatakse segu ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus tumekollaseks. Järeldus: Kui soojendada reaktsioonisegu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui lisada NH4OH lahust, käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas kui hape (indikaatorina) ja lahus värvub oranziks. Minu katses ei värvunud oranziks ja viga võib olla väheses soojendamises või liiga väikeses NH4OH koguses.
Lahus muutus sinakasvioletseks => Cu2+-ioonid moodustusid valgumolekulidega biureetkompleksi => lahuses olid valgud. KSANTOPROTEIINREAKTSIOON (MULDERI REAKTSIOON) Kasutatakse et määrata aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu. Konts. lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub, soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollane). 1.1ml munavalgu 2.6 tilka konts. HNO3 3.Loksutasin ja soojendasin 4.Jahutasin ja lisasin NH4OH Konts. Lämmastikhappe lisamisel tekkis sade => valk denatureerus pöördumatult, pärast soojendamist lahus muutus kollaseks => nitreerisid aromaatsed tuumad Tyr, Trp ja Phe aminohapetes. NH4OH lisamisel lahus muutus oranziks ja tekkis ammoniaagi lõhn => munavalgus on Tyr, Trp, Phe aminohaped. MILLONI REAKTSIOON Milloni reaktiiv: elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastihappes vähese NaNO2 lisandiga.
Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik · Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. · Segu loksutades ja soojendades värvus valge sade kollaseks. · Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks. Järeldus: segu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mis on kollast värvi. Lisades NH4OH lahust käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas happena ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped.
lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranži värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutame ja soojendame, mille pärast valge sade värvus kollaseks. Seejärel jahutame segu ja lisame NH4OH lahust ja loksutame. Tulemus: HNO3 lisamisel tekkis valge sade ning soojendamisel muutus segu kollakaks, NH4OH lisamisel värvus muutus intensiivsemaks, lõpuks oranžiks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape ja lahus värvub oranziks. Munavalgu lahuses sisaldusid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1
peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet- kompleksi . Mulderi reaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valati ~ 1 ml munavalgu lahust ja lisati 4 tilka kontsentreeritud HNO3,tekkis valge sade, saadud lahust soojendati. Lahus muutus kollakaks Pärast jahutamist lisati NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Lahus muutus seejärel tumedamaks kollaseks, võiks öelda oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega, sellepärast muutus lahus kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2
(teiste sõnadega detekteerib neid. HNO3 denatureerib valk pöördumatu Soojendamisel toimub aromaatse tuuma nitreerimine Moodustunud ühend on kollase värvusega ja käitub indikaatorina (omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse) Töö käik: · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust · + 5-6 tilka konts. HNO3 · Segu loksutakse ja soojendakse · Kui tekkinud valge sade värvub kollaseks, jahutame · + NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni · Loksutakse · Kirjeldame muutusi Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: HNO3 lisamisel tekkis sade.(valk denatureerib) Soojendamisel värv muutus kollaseks. NH4OH lisamise tulemuseks värv muutus oranziks, järelikult munavalk sisaldab aromaatse tuuma sisaldavad valgud (Tyr, Trp, Phe), mis nitreeritakse HNO3-ga ja teenivad indikatorina muutudes oranziks leeliselises keskonnas. töö on teostatud õigesti
olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet-kompleksi . 1.1.2 Ksantoproteiinireaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valati 1 ml munavalgu lahust ja lisati 3 tilka kontsentreeritud HNO3,tekkis valge sade. Soojendamisel muutus valge sade kollakaks. Pärast jahutamist lisati NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Sade muutus oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset
Töö pealkiri: Kihiliste plastide valmistamine resoolvaikude baasil Õpperühm: Töö teostaja: KAOB21 Gertrud Arro Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll teostatud esitatud: arvestatu Tiia-Maaja Süld : d: Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused 1. Resoolvaigu süntees Lähteained: fenool 28,2 g,formaliin 37% 27,25g,NH4OH vesilahus 25%-5% kaalust 1,41g Kasutatavad seadmed ja vahendid: 250ml ümarkolb,tagasivoolu jahuti,mehhaaniline segur,termomeeter,portselan kausike,vaakum kuivatuskapp Töökäik: Resoolvaigu sünteesimiseks kaalutakse ümarkolbi,mis on varustatud termomeetri,jahuti ja seguriga,fenool,formaliin ja ammoniaagivesilahus.Segu soojendatakse 85-90 kraadini kuni algab eksotermiline reaktsioon.Umbes poole
Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided ja meil on just munavalk. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutame ja soojendame, mille pärast valge sade värvus kollaseks. Seejärel jahutame segu ja lisame NH4OH lahust ja loksutame. Lahus värvus oranziks. Järeldus: Kui me soojendame meie segu, toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mille värvus on kollane. Kui me lisame NH4OH lahust, nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi
1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Reaktsioon tõestab aromaatse tuuma sisaldavate aminohapete(trüptofaan; türosiin; fenüülanaliin) olemasolu valgus. Lämmastikhappe lisamisel valk denatureerub. Katseklaasi sisu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollase värvusega), omandab leelisesises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik:1 ml munavalgu lahusele lisada 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutada, soojendada, kuni sade on kollane. Jahutada. Lisada NH4OH lahust kuni ilmub ammoniaagi lõhn. Tulemus: Valge sade muutus soojendades kollaseks. NH4OH lisades muutus sade oranzikaks. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid(türosiini radikaalid). Valgu lahus või sade värvub soojendamisel roosakaks või punaseks. 1. katseklaas 2. katseklaas
... Reaktsioon kulgeb, sest tekib 1) ...üks saadustest on vesi või mõni nõrk hape: JAH nõrk elektrolüüt. Ei Uuri edasi. 2) ...üks saadustest on gaas: NH4OH = NH3 + H2O H2CO3 = CO2 + H2O Reaktsioon kulgeb, sest JAH eraldub gaas. H2SO3 = SO2 + H2O H2S Ei Uuri edasi.
pH=0,5 pH=0,7 pH=1 pH=5,7 pH=13 pH=13 pH=13,4 4. Miks ammooniumpuhvri pH oluliselt ei muutu väikese koguse tugeva happe või aluse lisamisel ega ka lahjendamisel (st. kuidas lahus "puhverdab")? Sest ta nihutab tasakaalu diss.-mata happe ja ioonide poole. 5. Milline reaktsioon kulgeb, kui ammooniumpuhvrile lisada: a) HCl lahust; b) NaOH lahust? Kuidas muutub (kasvab või kahaneb) seejuures lahuse pH? a) NH4OH + HCl= NH4Cl + H20 OH + H+ H2O b) NH4Cl + OH- = NH4OH + NaCl NH4+ + OH NH4OH 6. Kuidas muutub järgmistel juhtudel lahuse pH (kasvab või kahaneb)? Miks? a) etaanhappe lahuse lahjendamisel, [H+] jääb samaks pH ei muutu b) ammoniaagi vesilahuse lahjendamisel, pH ei muutu c) etaanhappe lahusele naatriumetanaadi lisamisel, pH kasvab d) etaanhappe ja naatriumetanaadi lahuste segu lahjendamisel, pH ei muutu
Konsentreeritud lämmastikhappe mõjul valk dentaureerub pöördumatult ja sadestub. Soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, tekkinud ühend on kollaka värvusega, mis leelises keskkonnas omandab oranži värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO 3. Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisame NH4OH lahust ja loksutame hoolikalt. Tulemus: HNO3 lisamisel tekib valge sade, soojendamisel muutub segu kollaseks ehk toimub tuumade nitreerumine. Moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina, seega NH4OH lisamisel, mis tekitab leelise keskkonna, omandab segu intensiivsema värvuse, lõpuks muutub see oranžiks Järeldus: Munavalgu lahuses olid aromaatsete tuumadega aminohapped. 1.1.3 Millioni reaktsioon
valgus. Kontsentreeritud HNO3 lisamisel valk denatureerub pöördumatult ja sadestub lahusest välja. Soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad. Moodustub kollane nitrofenooli ühend, mis leeliselises keskkonnas värvub oranziks. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisasin 6 tilka konts. HNO3, loksutasin (tekkis valge sade)ning seejärel soojendasin kuni kollase sademe tekkimiseni. Jahutasin segu, siis lisasin NH4OH lahust ja loksutasin. Tulemus: Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ning NH4OH lisamisel intensiivse oranzi värvusega sade. Järeldus: Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, on tekkinud nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselises keskkonnas on see oranz. Võime järeldada, et munavalgu lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon
valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse 56 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutatakse ja soojendatakse kuni valge sade värvub kollaseks. Segu jahutatakse, lisatakse NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Algul lisades munavalgu lahusele kontsentreeritud HNO3, tekib valge sade. Lahus muutub soojendades kollaseks ning pärast jahutamist on intensiivsem kollane. Seejärel lisades NH4OH, muutub lahus oranzikaks. Munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid, mis pärast konts. lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle
2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 2 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid KOH + (CH3NH3)Cl = CH3 NH2 + H2O + KCl metüülammooniumkloriid
Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist 2 Eda Türi 142281 YAGB21 Töö käik 1 ml munavalgule lahusele lisasin 6 tilka konts. HNO3, loksutasin, tekkis valge sade, ning seejärel soojendasin kuni kollase sademe tekkimiseni. Jahutasin segu ja lisasin NH4OH lahust ja loksutasin. Tulemus Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ja NH4OH lisamisel intensiivse värvusega tumekollane sade. Järeldus Lämmastikhappe lisamisel valk denatureerib. Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, tekkis nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselise keskkonnas on see oranžikat tooni. Sellest võime järeldada, et munavalgus lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid, nagu türosiin,
Aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped on trüptofaan(Trp), türosiin(Tyr) ja fenüülalaniin(Phe) Milliste? Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valk sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutatakse, lisame NH4OH lahust ja loksutame hoolikalt. Tulemus: Algul lisades munavalgu lahusele kontsentreeritud HNO3, tekib valge sade. Lahus muutub soojendades kollaseks, mis pärast jahutamist on intensiivsem kollane. Seejärel lisades NH4OH, muutub lahus oranzikaks. Munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid, mis pärast konts. lämmastikhappe lisamist denatureerib pöördumatult. Selle lahuse soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tekitab kollase värvuse ja
sadestub.Soojendamisel toimub aromatsete tuumade nitreerumine.Moodustub nitrofenooli tüüpi ühend,mis on intensiivse kollase värvusega,käitub hape/alus indikaatorina,omandades aluselis keskkonnas oranzi värvuse. OH OH O Töö käik: Katseklaasi valan 1 ml munavalgu lahust. Lisan 5-6 tilka kontsentreeritud HNO 3, soojendan reaktsioonisegu. Seejärel jahutan segu, lisan NH4OH kuni ammoniaagi lõhn ilmub. Tulemus: Pärast munavalgu ja kontsentreeritud lämmastikhape segamist tekkis valge sade,see tähendab seda,et valk denatureeris ja sadestus. Mis veel valguga juhtus? Soojendamise ajal lahuse värvus muutus kollaseks,toimus aromaatsete tuumade nitreerimine. Mille nitreerimine? Kui lisasin ammoniaagi lahust,siis tekkis kaks kihti.Ülemine kiht on kollane ja mitteläbipaistev,ta on leeliseline,alumine kiht on helekollane,ta on happeline
Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerub valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustunud ühend on intensiivse kollase tooniga ja omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: · valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust · lisasin 5 tilka kontsentreeritud HNO3 · loksutasin · soojendasin kuni valge sade muutus kollaseks · jahutasin · lisasin NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna tekkimiseni · loksutasin Tulemused ja järeldused: Lämmastikhappe lisamisel munavalgule tekkis valge sade, kuumutamisel värvus see kollaseks. Pärast ammooniumhüdroksiidi lisamist muutus kollane sade intensiivsemaks, oranzikamaks. Võib järeldada, et munavalgus on aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. Pärast kontsentreeritud lämmastikhappe lisamist denatureerus valk pöördumatult,
Kontsentreeritud HNO 3 lisamisel valk denatureerub ja sadeneb. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustunud ühend on kollase värvusega ja käitub alus-happe indikaatorina, olles leeliselises keskkonnas oranz. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja lisan 5-6 tilka kontsentreeritud HNO 3. Loksutan ja soojendan reaktsioonisegu kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Jahutan segu ning lisan NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni, loksutan hoolikalt. Lahus oleks pidanud minema oranziks, kuid ma lisasin valest pudelist NH4OH lahust. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega TKÄ ehk trikloroetaanhape denatureerib ja sadestab välja valke, kuid mitte peptiide, mille molekulmass on alla 10000, seega saab TKÄ-d kasutada selleks, et eraldada valke madal- molekulaarsetest lämmastikühenditest. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja lisan 3 tilka TKÄ lahust
Tah- ke NaOH seob õhu käes seismisel tugevasti õhuniiskust, seetõttu tuleb teda säilitada õhukin- dlalt suletud anumas. Rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. NH3 x H2O alus ; ammooniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus NH3 ammooniaak -> vesilahus -> nuuskpiiritus Ammooniaak lahustub vees hästi, moodustades ammooniaakhüdraadi. Varem nimetati ammoo- niaakhüdraadiks ja kirjutati valem NH4OH. Seda kasutatakse meditsiinis. (Nt.: minestuse korral) Looduses on ammooniaaki laipade kõdunemisel või mädanemisel. OKSIIDID CO2 oksiid ; süsinikdioksiid ehk süsihappegaas C + O2 = CO2 Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdumisprotsessidel.Labora- toorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist ( Ca2(CO3)2) hapete toimel. Kasutatakse tulekus- tutamisel. Ta ei põle ega toeta põlemist. Tugeval jahtumisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarna-
P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustamisel (NH4)2CO3 toimel. Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3, mis hürdolüüsub vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3H2O Rühmareaktiivi saamine: NH4HCO3 + NH4OH (NH4)2CO3 (NH4)2CO2 + H2O (NH4)2CO3 IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine toimub (NH4)2CO3 lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriid juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Kuna lahusest puudusid eelmiste rühmade katioonid, siis lisasin 5 tilgale alglahusele 5 tilka NH4Cl lahust, leelistasin 2M NH3H2O lahusega, kuni ammoniaagi lõhn jäi peale loksutamist püsima
2. Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (tyr, trp, phe) olemasolu valgus. Lisades konts. lämmastikhapet sadestub valk pöördumatult ja soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad. Moodustunud ühend on kollase värvusega (happelises keskkonnas käitub indikaatorina omandab leelises keskkonnas oranzi värvuse). Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 5 tilka konts. HNO 3 (loksutan) soojendan lahust jahutan + NH4OH (kuni ilmub ammoniaagi lõhn) Tulemus: Lisades HNO3 tekkis läbipaistmatu valge hägu, soojendamisel tekkis põhja kollakase vedelik ja valge helvesjas sade kerkis üles, lõpuks muutus kogu katseklaasi sisu üleni kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus heledamaks. Järeldus: Valk sadestus ja aromaatsed tuumad nitreerusid, segule kollakas värvus, järelikult sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped. 3. Milloni reaktsioon
NaOH, Ca(OH)2, Fe(OH)3...) o Tugevuse järgi Tugevad alused ehk leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid leelised; lahustuvad vees: NaOH, Ca(OH)2... Nõrgad alused ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu vees (va NH3H2O ammoniaakhüdraat, vananenud ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2... · Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3...) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat...
NaOH, Ca(OH)2, Fe(OH)3...) o Tugevuse järgi Tugevad alused ehk leelised – IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid – leelised; lahustuvad vees: NaOH, Ca(OH)2... Nõrgad alused – ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu vees (va NH3∙H2O – ammoniaakhüdraat, vananenud ammooniumhüdraat NH4OH): Fe(OH)3, Cu(OH)2... Soolad (koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3...) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 – naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat...
8,2 . 3 Teise pessa lisatakse indikaator metüülpunase lahust (mp), mis muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Tulemused kanda tabelisse. Arvutused: HCl -> H+ + Cl– HNO2 ↔ H+ + NO2 – H2SO4 → H+ + HSO4 – ↔ 2 H+ + SO4 2– H3PO4 ↔ H+ + H2PO4 – ↔ 2 H+ + HPO4 2– ↔ 3 H+ + PO4 3– NaOH → Na+ + OH– NH3·H2O↔ NH4 + + OH– NH4 + H2O = NH4Cl + H2O = NH4OH + HCl Al2(SO4)3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + 3H2SO4 Nõrk Tugev Dissotseerub halvasti Dissotseerub hästi Järeldused: Hüdrolüüsi annavad soolad milles üks pool on hästi dissotseeruv ning teine pool on halvasti dissotseeruv. Nende pH sõltub neist moodustavatest alusest ja happest. Tugevad elektrolüüdid – lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks
LABORATOORNE TÖÖ Nr.3 Teema:Vee mööduva kareduse määramine Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust
CH3COO‾ + H+ → CH3COOH 2. lisades tugevat alust NaOH, siis lahuses olevad H+-ioonid seovad lisatud (liigsed) OH-ioonid ja tekib vesi. CH3COOH + NaOH → CH3COONa + H2O H+ + OH‾ → H2O Nii kulutatakse H+-ioonid ära ja tekib tasakaal: CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+ Vastavalt Le Chatelier’ printsiibile nihkub tasakaal dissotsieerunud poolele, s.t. paremale ning endine [H+] taastatakse ja nii pH praktiliselt ei muutu. 1. NH4OH + NH4Cl. Lisame HCl. Hakkab tööle nõrk alus: NH4OH + HCl → NH4Cl + H2O OH‾ + H+ → H2O Tasakaal (NH3H2O ⇄ NH4+ + OH‾) on nihutatud dissotsiatsiooni suunas ja endine [OH‾] taastatakse. 2. lisame NaOH. NH4Cl + NaOH → NH4OH + NaCl NH4+ + OH‾ → NH4OH Lisatud OH‾-ioonid seotakse vähedissotsieerunud aluse koosseisu. Puhverlahuseid iseloomustavad suurused:
Ksantoproteiinreaktsioon tõestab aromaatse tuuma olemasolu. Lahuse nitreerimise tagajärjel denatureerub valk pöördumatult ja sadestub. Moodustunud nitrofenooli tüüpi ühend annab kollase värvuse ja käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisan 5-6 tilka kontsentreeritud HNO 3, loksutan ja soojendan, kuni sade värvub kollaseks. Seejärel jahutan segu ja lisan NH4OH lahust ja loksutan lahust. Järeldus Lahus värvus küll kollaseks, mis tõestab aromaatset tuuma, kuid ammooniumhüdroksiidi lisamisel ei värvunud oranziks. Selle põhjuseks võis olla vähene ammooniumhüdroksiidi lisamine, mille tagajärjel ei tekkinud piisavalt aluseline keskkond. 1.1.3.Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga (elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO 2 lisandiga) reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (türosiini radikaalid)
lahuses kaks või enam peptiidsidemeid. 1.1.2. Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr,Trp,Phe) olemasolu valgus. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja lisan 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutan ja soojendan kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutasin, lisasin NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutasin hoolikalt. Tulemus ja järeldus Pärast munavalgu ja kontsentreeritud lämmastikhape segamist tekkis valge sade see tähendab, et valk sadestus ja pöördumatult denatureeris. Soojendamise ajal lahuse värvus muutus kollaseks see tähendab, et toimus aromaatsete tuumade nitreerumine. Pärast NH4OH lisamist tekkis siis 2 kihti. Alumine kiht on helekollane ja ülemine kiht on kollane
olema negatiivne, siis peab endotermilise lahustumise korral kasvama süsteemi entroopia (S > 0) st. (T*S > HL). Elektrolüüdid happed, alused ja soolad. Dissotsiatsioonimäär () ioonideks jagunenud molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse. =ioniseerunud molekulide arv/kogu molekulide arv lahuses. Tugevad elektrolüüdid enamus sooladest, happed: Hci, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4; mõned hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2. Nõrgad elektrolüüdid H2O, NH3(NH4OH); üksikud soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO4; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin). DISSOTSIATSIOONIKONST. Khape=[H+]*[A-]/[HA]. Mida suurem on K, seda tugevam on hape või alus. Ionisatsioonikonstant pKhape= - log(Khap) (Khape=10-pKhape). Ioonide näiva, efektiivset kontsentratsiooni, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi, nimetatakse aktiivsuseks (a)
ioonide määramine leeliselises keskkonnas. Tiitrides analüüsitavat proovi TriloonB-ga, seotakse karedust põhjustavad ioonid kompleksühendisse. Ekvivalentpunktis on TriloonB kulunud täpselt nii palju, kui Ca2+ ja Mg2+ ioonide sidumiseks vaja. Ekvialentpunkti kindlaks tegemisel kasutatakse indikaatorit ET 00. Üldise kareduse määramiseks kasutatakse büretti. Standartlahuseks on 0,1N TriloonB lahus. Seejärel mõõdetakse 100ml analüüsitavat proovi. Lisatakse segades dosaatoriga 10ml NH4OH + NH4Cl puhverlahust, selleks et saada vajalik pH (pH10), ja spaatli otsa täis indikaatorit ET 00. Loksutatakse läbi. Vesi sisaldab Ca2+ ja Mg2+ ioone, sest lahus omandab vaarikapunase värvuse. Saadud lahust tiitritakse 0,1N TriloonB lahusega. Kolvi sisu muutub siniseks, st, et karedust põhjustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonid on lahusest kadunud ning seotud kompleksühendiks TriloonB-ga. Hetkel, mil toimub värvuse muutus, fikseeritakse büreti näit. Katset korratakse
Phe, Trp). Valk denatureerub pöördumatult ja sadestub kui lisada sellele konts. Lämmastikhapet. Katseklaasi soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Tekkinud nitrofenooli ühend on intensiivse kollase värvusega, käitudes hape/alus indikaatorina. Töö käik: Valasin katseklaasi u. 1ml munavalgu lahust ja lisasin 5 tilka konts. HNO3. Loksutasin segu ja soojendasin vesivannis. Kuumutamisel muutus eelnevalt tekkinud sade helekollaseks. Jahutasin segu ning lisasin mõned tilgad NH4OH lahust, kuni tekkis kerge ammoniaagi lõhn, ning loksutasin segu uuesti. Sade värvus sügavaks erksaks kollaseks. Järeldus: HNO3 lisamisel tekkis valge sade, mis kuumutamisel muutus helekollaseks- järelikult oli valgus mõni järgmistest aminohapetest (Tyr, Trp, Phe). Ammoniaagi lisamisel värvus sade tumedamaks erksaks päikesekollaseks- järelikult täitis nitrofenooli ühend oma hape/alus indikaatori ülesannet värvudes aluselises keskkonnas tumekollaseks-oranziks. 1.1
Kui lahuses ioonid asutsevad kaugelt teineteist, siis nad ei mõjuvad teineteisele ja =0 Kui lisame KCl: pH=-log0,000668=3,18 100 g V= 1,16 =86,21mL mol m 34 *1000 = = = 5,29 M Cm(KCl)= L M * V 74,5 * 86,21 Enne võtame 10ml 5,29=100* Cm(KCl) Cm(KCl)=0,529M 1 I= (6,68*10-4*12+6,68*10-4*12+0,529*12+0,529*12)=0,529 2 2=0,841 + aH 2 =0,841*0,000668=5,62*10-4 + pH=-log aH 2 -log5,62*10-4=3,25 pH(NH4OH)=10,58 + aH 3 =10-10,58=2,63*10-11 NH4OHNH4++OH- pOH=14-10,58=3,42 [OH-]=10-pH=10-3,42=3,8*10-4 K 1,8 *10 -5 = = = 0,22 Cm 3,8 *10 -4 5. Soolade hüdrolüüs Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega Sool ff mp pH hinnang Kas hüdroliseerub
Vees praktiliselt mittelahustuvad on kõik Kaksiksoolad AlK(SO4)2 ülejäänud hüdroksiidid. Nemad on ka nõrgad alused. Nõrk alus on ka NH4OH Kristallhüdraadid CuSO4*5H2O Etc., etc. ,etc Tugevad Keskmise tugevusega Nõrgad HCl, HBr, HF, H2SO3 , H3PO4 H2CO3, H2S HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, .....
annaabi.ee 
